KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi L.S. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-21-19655 Mene

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja 1 OK Incure OÜ (rg-kood 11542046) 2 R.A.

(ik XXX) 3 4 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349) E.K. (ik XXX) 5 Holm Bank AS (rg-kood 14080830) 6 C.E.A. (rg-kood XXX)1 Saamata nõue Jaotis 2520,98 € 15,16% 48,34 € 0,29% 436,86 € 2,63% 171,00 € 1,03% 11 788,26 € 70,88% 1430,37 € 8,60% Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks XXX, Viitenumber XXX, Selgitus: XXX XXX, Viitenumber XXX, Selgitus: XXX XXX, Viitenumber XXX, Selgitus: XXX XXX, Selgitus: XXX XXX, Viitenumber XX, Selgitus: XXX XXX, Viitenumber XXX Saaja: M.E.O. 7 Osaühing Aktiva Finants (rg-kood 10746479)2 Kokku: 1 2 234,97 € 1,41% 16 630,78 € 100,00 XXX, Selgitus: leping XXX Saaja: J.I.O. C.E.A. nõude rahuldamiseks tuleb makse teha M.E.O. kontole nr XXX Aktiva Finants OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha J.I.O. kontole nr XXX Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks L.S. (pankrotis) pankrotimenetluses 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096).
2. Pankrotihalduri tasu 496,82 eurot, sh käibemaks 82,80 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
3. Anda L.S. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 215,98 eurot, sh käibemaks 36 eurot.
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 215,98 eurot, sh käibemaks 36 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskonto nr XXX.
5. Algatada L.S. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
6. aasta
7. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta L.S. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada L.S. (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha
4. oktoobril 2023, seejärel
5. oktoobril 2024 jne.
6. L.S. esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2/10 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 233,60 eurot). Kui L.S. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. L.S. esitas 16.12.2021 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 09.02.2022 määrusega kuulutati välja L.S. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.03.
2. Võlausaldajad olid

§ 93lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 11.04.2022.

Pankrotihaldur esitas 27.06.2022 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 28.06.2022 määrusega.

1. 31.08.2022 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada L.S. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi L.S. pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata L.S. pankrotihalduri tasu 594 eurot, 3/10 millele lisandub käibemaks 118,80 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, XXX, arvelduskonto nr XXX); 4) mõista L.S. pankrotihalduri töötasu välja kahest allikast järgnevalt: 496,82 eurot (414,02 eurot + käibemaks 82,80 eurot) L.S. e pankrotivarast; 215,98 eurot (179,98 eurot + käibemaks 36 eurot) riigi vahenditest; 5) otsustada L.S. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
2. 02.09.2022 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 23.09.
3. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul ei ole müüdavat vara.

Pankrotivara koosneb peamiselt õigusest osale Eesti Töötukassa poolt võlgnikule makstud toetusest ja hüvitisest. Alates 01.02.2022 on võlgnik saanud Eesti Töötukassalt XXX eurot. Sellest on arvatud pankrotivara hulka XXX eurot. Septembri algul laekub võlgnikule makstavast töövõimetoetusest pankrotivarasse täiendavalt XXX eurot. Seega kujuneb pankrotivara väärtuseks kokku XXX eurot. 2. Andmed

§-s 146 toodud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi. 2.
3. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Vastavalt Fi

MS §-le 68 lg 2 kohaldatakse ses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 15

lg 2 ja

§ 171lg 11.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid haldur taotleb kohtult haldurile 9 töötunni eest 594 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 118,80 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi 4/10 - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,75 tundi - suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine 1,25 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,5 tundi - pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha XXX eurot. Septembri algul lisandub täiendavalt XXX eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva ja edaspidi laekuva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 414,02 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 82,80 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3): Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4): Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5): Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Haldur vaatas läbi 7 nõudeavaldust summas 16 630,78 eurot. Pärast esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist ei esitatud nõuetele vastuväiteid. 6.
2. Võlgniku sissetulekuks on Eesti Töötukassalt saadud toetus ja hüvitis. XXX tekkinud XXX tõttu ei ole võlgnik saanud pankrotimenetluse ajal töötada. Praeguseks on tervise seisund paranenud ning võlgnik on avaldanud, et loodab asuda tööle XXX jooksul. Alates 01.02.2022 5/10 on võlgnik saanud Eesti Töötukassalt XXX eurot. Sellest arvati pankrotivara hulka XXX eurot. Septembri algul laekub võlgnikule makstavast töövõimetoetusest pankrotivarasse täiendavalt XXX eurot. Seega kujuneb pankrotivara väärtuseks kokku XXX eurot. Haldur lisab ülevaate võlgniku sissetulekust ja selle jagunemisest kuude kaupa. Kuu Töövõimetoetus Töötuskindlustushüvitis Sissetulek kokku Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara veebr 2022 märts 2022 aprill 2022 mai 2022 juuni 2022 juuli 2022 august 2022 KOKKU: XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX Seejuures veebruari sissetulekust pidas kohtutäitur Oksana Kutšmei enne võlgniku pankroti väljakuulutamist kinni XXX eurot. Kuna pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus lõppes, kandis kohtutäitur võlgnikult kinni peetud summa pankrotivarasse. Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks avas haldur võlgniku nimele AS-is Swedbank uue arvelduskonto nr XXX. Võlgniku kontol nr XXX olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks. 6.
3. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FiMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
4. aasta
5. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.07.

1. Koosolek pidi toimuma 03.08.2022 algusega kell 09.10, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et on nõus ise täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.
2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Võlasumma Jaotis OK Incure OÜ

§ 162

lg 2 p 8): Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9): Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktis 4. 10. Maksejõuetuse põhjus (

§ 162

lg 3) Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib pidada piisavalt läbimõtlemata krediidi kasutamist. Võlgnik kasutas krediiti ka varem, kuid pankrotimenetluses tunnustatud kohustused tekkisid aastatel 2020 –

1. Raha kulus isikliku tarbimise finantseerimiseks. Võlgnik suurendas niigi üle jõu käivaid kohustusi sellega, et juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis. Selle tõttu kandis ta vanglakaristust ning peab hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Lisaks kahandas tulu teenimise võimalusi kukkudes saadud vigastus, millest ei ole praeguseni lõplikult taastunud. Eeldused võlgniku maksejõuetuse tekkeks pärinevad tõenäoliselt varasemast ajast, kuid arvan, et makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks
2. aastal. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetus on mõne kuriteo tunnustega teo tagajärg. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et L.S. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning L.S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 02.09.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus L.S. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 23.09.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et L.S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 6.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

8. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada L.S.

(pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 7/10 10.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud üheksa töötunni eest määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 215,98 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Pankrotihalduri tasu 496,82 eurot, sh käibemaks 82,80 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvel. 13.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9 töötunni eest on 594 eurot (9 × 66), millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 712,80 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 16. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.

1. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning L.S. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 215,98 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 496,82 eurot, sh käibemaks 82,80 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8/10
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
3. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini.
6. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
7. a
8. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
9. aasta
10. juunini. 20.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 21.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 22.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 23. L.S. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada L.S. kohustustest vabastamise menetluse. 24.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

25.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 26. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et L.S. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 30.07.2022 andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb L.S. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab L.S. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (L.S.

töö- või teenistussuhtest või muust 9/10 sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab L.S.

kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt

1. oktoobril. Esimene väljamakse teha
2. oktoobril 2023, seejärel
3. oktoobril 2024 jne.
4. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui L.S. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 10/10