lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on 3 2-21-1905 lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Kohus eeldab, et kompromissi sõlminud pooled on kompromissiga kaasnevad võimalikud riskid hoolikalt läbi mõelnud ning nendega arvestanud. Seda enam, et kompromissi sõlminud hageja esindajaks on advokaat. Vastavalt kompromissilepingu p-le 2.1 edastab kohus käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse kinnistusosakonnale täitmiseks pärast seda, kui Riskihaldus OÜ on tasunud käesoleva kohtumääruse punktides 1.3 ja 1.4 märgitud hüvitised kohtu deposiitkontole. Seetõttu Riskihaldus OÜ´l tuleb Harju Maakohtule esitada viivitamatult pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.3 ja 1.4 märgitud hüvitiste maksmist kohtu deposiitkontole vastav maksekorraldus või hüvitise tasumist muu tõendav dokument. 8.
lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (
Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas
Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus pärast Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 määrust lõppenud, siis ei ole kostjate B ja A nõusolekuid hagi tagasivõtmiseks tarvis. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks
lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas hagi kostjate B ja A osas läbi vaatamata.
lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 1.8 kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda, milline tingimus kajastub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.8. 10. Vastavalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtule pole esitatud tõendeid, et käesolevas asjas esineks
Hagejad on hagi tagasi võtnud pärast hagi menetlusse võtmist ning kohtule ei ole teada, et kostjad I ja II on hagejate nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ja
Kuivõrd kostjad I ja II on menetluses osalenud minimaalselt ning neil ei olnud käesolevas menetluses lepingulisi esindajaid, siis ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrata. 11. Hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot.
lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejatele tuleb tagastada riigilõiv summas 150 eurot ning kanda see vastavalt hagejate taotlusele hageja I X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. 12. Kuna kohus kinnitab kompromissi ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse, siis tühistab kohus 27.09.2022 kell 11.00 määratud kohtuistungi aja (
4 2-21-1905 13. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Tulenevalt
võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.