Obsah (6)

§ 101§ 96§ 100§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5113 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
2. kuupäevaks C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis lapsele“.
3. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Xle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 03.05.2022 tasutud 225 eurot, 07.06.2022 tasutud 225 eurot, 15.07.2022 tasutud 225 eurot, 10.08.2022 tasutud 225 eurot ning 25.08.2022 tasutud 228,30 eurot.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.04.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis C ja Y (kostja) kooselust X (hageja). Pere elab lahus ning kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Hageja esindaja on nõudnud kostjalt elatise maksmist, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku ca 900 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 220 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused huviringile 70 eurot, kino ja vaba aeg 100 eurot ning laagrid aastas 500 euro. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise summas 225 eurot tulenevalt

§ 96, § 97 p 1, § 101 lg 3.

25.06.2022 esitatud dokumendis täpsustas hageja, et palub kostjalt välja mõista miinimumelatis (s.o käesoleval ajal 225,64 eurot), mis seaduse kohaselt muutub vastavalt tarbijahinnaindeksi ning brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Kostja vastus Kostja leiab, et hagi on esitatud ennatlikult, arvestades asjaolu, et tema ja C lahku kolimine leidis aset viimase nõudel 2021.a detsembris ja lastevanemate vahel on pooleli perelepitus, et hageja saaks elada mõlema vanema juures võrdselt. Eeldusel, et laps hakkab elama poole aja oma isa juures, ei peaks kostja elatist maksma. Samuti on lapse soov veeta isaga rohkem aega koos kui praeguse ajani lapse ema on võimaldanud. 2 Samuti oli kostja seisukohal, et hagiavalduses on lapse kulud selgelt üle paisutatud. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud üldtuntud RAKE uuringu kohaselt on lapse kulud keskmiselt rohkem kui kaks korda väiksemad, 435 eurot, kusjuures 60 eurot on riigi poolt lapsele makstav toetus. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagiga soovitakse elatise välja mõistmist vaid riiklikult kehtestatud miinimumsummas. Kostja on nõus tasuma kohtumenetluse ajal lapsele nõutud elatist summas 225 eurot vabatahtlikult põhjusel, et ühise hoolduse õiguspõhimõtet ühepoolselt rikkuva lapse ema omavoli tõttu ei saa laps elada poolt aega isa juures, mida ta soovib. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Esmalt peab kohus vajalikuks lahendada kostja korduva taotluse menetluse peatamiseks. Kostja on nimelt 26.08.2022 (parandatud taotlus 30.08.2022) esitanud taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja xxx kohtulahendi jõustumiseni. Kostja selgitab, et on tsiviilasjas nr xxx kohtule esitatud 12.08.2022 avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks või lapse elukoha ainuotsustusõiguse andmiseks, milles ta taotleb hageja võrdset elamist ema ja isa juures. Elatise tasumine määratakse aga vanemale, kellega laps elab vähem kui teise vanemaga ja selle suurus oleneb vanemaga koos oldavate päevade arvust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus selgitab, et lapsega seotud asjade menetluses on prioriteediks menetluse kiirus. Lapse ja vanema vaheliste õiguste määramine (mh ka suhtlemiskorra reguleerimine) võib olla aga pikemaajalisem protsess, mille ajal on õigus lapsel saada ka ülalpidamist. Kuna elatise määramisel peab kohus lähtuma hetke olukorrast, siis ei ole elatishagi sidumine kohtu hinnangul suhtluskorra lahendamisega käesoleval juhul põhjendatud. Kohus jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
4. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv 3 summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 2). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud ning elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et nõudeõiguse olemasolu ei võta hagejalt ära asjaolu, et kostja on menetluse ajal elatist tasunud. Materjalidest nähtuvalt on kostja 03.05.2022 tasunud 225 eurot, 07.06.2022 tasunud 225 eurot, 15.07.2022 tasunud 225 eurot, 10.08.2022 tasunud 225 eurot ning 25.08.2022 tasunud 228,30 eurot (dtl 40, 41, 85). 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.01.2022 kehtima hakanud

kohaselt. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab 4 alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). 7. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ca 900 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 220 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused huviringile 70 eurot, kino ja vaba aeg 100 eurot ning laagrid aastas 500 euro. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on aga hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ja tervishoiukulude olemasolu. Samuti peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Arvestades hageja vanusega on ka kooli-, side- ja meelelahutuskulud usutavad ning igasugust huvi- ja sportlikku tegevust võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada kostja igakuiseid kulutusi üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks hageja kulutusi mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele. 8.

§ 101

lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. See tähendab, et kohus peab

§ 101

5 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§ 101

lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 14.6). Käesoleval juhul on kostja enda 26.08.2022 dokumendis märkinud, et hageja on viibinud augustis kostjaga 18 päeva ja ilmselt tuleb ka aasta keskmine koosveedetud päevade arv keskmiselt vähemalt 7 päeva. Kostja poolt kohtule tõendina esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise avalduses on kostja välja toonud, et laps on viibinud isa juures üksnes kahel nädalavahetusel kuus ning pikemalt üksnes 18.-26.06 ja 4-8.07 (dtl 87-90). Kohus märgib, et välja toodud asjaolud ei tee aasta keskmiseks kostjaga viibimise ajaks vähemalt 7 päeva. Käesoleval ajal ei ole poolte vahel veel kindlaks määratud ka suhtluskorda, millest nähtuks, kui tihti hakkab hageja kostja juures reaalselt viibima. Seega puudub alus elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

9.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud ühtegi

§-102 märgitud asjaolu. Seega puudub alus elatise vähendamiseks ka

§ 102alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates 07.04.2022 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o 13.11.2028) 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 03.05.2022 tasutud 225 eurot, 07.06.2022 tasutud 225 eurot, 15.07.2022 tasutud 225 eurot, 10.08.2022 tasutud 225 eurot ning 25.08.2022 tasutud 228,30 eurot. 6

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7