S § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1(üks) aasta vangistust. 2.
lg 2 alusel vähendada L.R ´ele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 8(kaheksa) kuud vangistust.
S § 78 p 1 alusel arvestada L.R´le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.05.2018. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.R´elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6(kuus) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.R kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. 5 L.R´elt välja mõista
lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 256 lg 2 alusel: sundraha 375 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 90 eurot.
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis ( makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 2 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus On tõendamist leidnud, et L.R, keda karistati Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsusega KarS § 424 järgi juhtis 07.05.2018 kl 21.52 joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,82 mg/l) Harjumaal Lääne-Harju Vallas Klooga alevikus Metsa tn/Maeru tee ja Metsa 13 vahel, suunaga Metsa 13 poole mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg.nr-ga XXX XXX. L.R rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille k ohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. L.R pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung Süüdistatav L.R selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 09.05.2018 toimunud kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistuses aru saanud ning tunnistab ennast täielikult süüdi. Enda täiendavat ülekuulamist L.R ei taotle. Nõustus lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega. Kaitsja Kristina Suvalova hinnangul on kriminaalasja kogutud ja kohtule esitatud tõendid lubatavad. L.R tunnistab ennast täielikult süüdi. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et L.R´e tegu on KarS § 424 lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud. Kuivõrd kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses/kiirmenetluse/ korras, võib kohus
Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: kahtlustatava L.R ´e kinnipidamise protokoll (tl 3-5), tunnistaja XX ütlused (tl 7-8), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja seadme näidu väljatrükk (lk 10-11), taatlustunnistus (tl 12), mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus (tl 13), väljatrükk XXX mõõteseadme kasutamise pädevuse kohta (tl 14), L.R ´e karistusregistri väljatrükk (tl 15), Harju Maakohtu 09.08.2013 otsus (tl 16), Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsus (tl 17), kahtlustatava L.R ´e ütlused (tl 18-19), õiend kriminaalasjas nr 18231700866 (tl 24) ning teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 25). Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub selle üle, et 07.05.2018 kl 21.52 juhtis L.R Harjumaal Lääne-Harju Vallas Klooga alevikus Metsa tn/Maeru tee ja Metsa 13 vahel, suunaga Metsa 13 poole mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg nr XXX XXX (omanik XX, kasutaja L.R, tl 24) olles joobeseisundis. L.R tunnistab ennast süüdi ning kahetseb tehtud, kinnitab, et 07.05.2018 tarvitas alkoholi, istus rooli. Politseipatrull peatas teda Metsa tänaval, kutsuti politseisõidukisse, viidi politseijaoskonda, kus anti korraldus puhuda indikaatorvahendisse ning puhumise tulemusel tuvastati alkoholijoove 0,82 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli nõus (tl 1819 kahtlustatava ülekuulamise protokoll). Kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tl 3-5) tõendab, et L.R peeti kinni 07.05.2018 kl 21:52 Metsa tn 13 Klooga alevikus Lääne-Harju vallas. Joobeseisundi puhul on häiritud isiku koordinatsioon ja võime reageerida erinevatele olukordadele adekvaatselt. Tunnistaja politseiametnik XX ütlustest (tunnistaja ülekuulamise protokoll tl 7-8) 3 selgub, et olles tööl 07.05.2018 märkas ta kuidas Lääne-Harju vallas, Klooga alevikus mööda Metsa tn Maeru tee poolt liikus tunnistajale vastu mootorsõiduk Volkswagen Caddy reg märk XXXXXX. Sõidukile järgneti, Volkswageni juht pööras Metsa tn 13 maja hoovi ja sealt jooksis välja. Mees peatati, kontrolliti, selgus, et juhiks oli L.R, kellel olid joobe tunnused: segane kõne, häiritud koordinatsioon. Joobeseisundi mõiste on määratletud korrakaitseseaduse (KorS § 36 lg 1), mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta teab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. L.R on andnud järgmised ütlused…alustasin alkoholi joomist samal päeval, s.o 07.05.2018 päeval, kellaaega ei oska öelda, kella ei vaadanud, ma jõin pipranapsu, u 400 gramm i… lõpetasin alkoholi joomise üsna vahetult autoga sõitmist.. Kohtu hinnangul on L.R´e käitumises tuvastatud kavatsetus (KarS § 16 lg 2), tarbides alkoholi ning õhtul juhtides sõidukit pidi ta teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava L.R´e süü omaksvõtuga, tunnistaja XX ütlustega, tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST, s/n ARDM-0066, kasutamise protokolliga, seadme näidu väljatrükiga (lk 10-11), taatlustunnistusega (tl 12), mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusega (tl 13, mõõteseadme oli tehniliselt töökorras, tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 23.05.2022.) ning väljatrükiga mõõteseadme kasutamise pädevuse kohta (lk 14) tõendatud L.R´e poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l, laiendmääramatusega+-0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,82 mg/l). Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11). KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 4 aastat. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13), mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud 4 faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust (lahend 3-1-1-76-12). Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (lahend 3-1-1-77-11). Näiteks, kas ta on eelnevalt karistatud või mitte, kas ta on osutanud kaasabi asja menetlusel või on pigem seda menetlust seganud. Hilisem käitumine väljendab süüdistatava arusaamist kuriteost ja selle tagajärgedest. L.R´e näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. L.R on kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsusega KarS § 424 järgi (tl 15,16-17). L.R ´el puudub ametlik töökoht (teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tl 25). L.R on avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik L.R´ele kohaldada šokivangistust, arvestades siinkohal õiguskorra kaitsmise huvi ning eripreventiivsest eesmärki L.R-i mõjutamisel. Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab, et isikut on tarvis täiendavalt mõjutada. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Katseaja toime võib kohtu hinnangul L.R ´ele mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast tegelik vabadusepiirang. Eelpool toodut arvestades asub kohus seisukohale, et L.R ´t tuleb KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista ning karistada vangistusega 1 aasta.
lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1,3 määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, mille alguseks vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 07.05.2018, ülejäänud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L.R ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus peab võimalikuks kohaldada L.R´ele KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust võttes talt juhiload ära 6 kuuks. Nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täitmise tagamist silmas 1 pidades peab kohus antud juhul vajalikuks vahistada L.R kohtusaalis
Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb
lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.
lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale (vandeadvokaat Kristina Suvalova) makstav tasu ( tl 22-23 summas 30, tl 35-36 summas 60 eurot) kokku 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev raha (II astme kuriteo toimepanemise korral 750 eurot).
lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. L.R pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 375 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (
lg 3,
Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Kohtunik Leo Kunman 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.