KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm Määruse kuupäev
- oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11981 Tsiviilasi X avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
- juuli 2022 määrus Kaebuse esitaja ja liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (isa, vastustaja määruskaebemenetluses): X, lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo Puudutatud isik I (laps): Q, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja): C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Eestkosteasutused: - Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja HE - Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsus kaudu), esindaja LD Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu
- juuli 2022 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
- X (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja C (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) kooselust sündis XX.XX.XXXX Q (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I). Vanemate kooselu lõppes märtsis 2021, mil nad otsustasid lahku minna ja isa kolis ära senisest ühisest kodust. Laps jäi elama ema juurde. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
- Isa esitas
- juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt takistab ema isal lapsega normaalselt suhelda. Isa palus määrata kindlaks järgmine suhtluskord: - - - - - - - igal paaris nädalal viibib laps isaga selliselt, et isa võtab lapse esmaspäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast haridusasutuse või lapse huvitegevuse lõppu, aga kui laps ei ole lasteaias/koolis, siis ema elukohast hiljemalt kell 17.30, ning on lapsega kuni järgmise paaritu nädala esmaspäevani, mil isa viib hommikul lapse lasteaeda/kooli või kui laps sel päeval lasteaeda/kooli ei lähe, viib isa lapse ema elukohta hiljemalt kell 17.30 andes lapse üle elukoha ees; igal paaritul nädalal viibib laps emaga selliselt, et ema võtab lapse esmaspäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast haridusasutuse või lapse huvitegevuse lõppu või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, isa elukohast hiljemalt kell 17.30 ning on lapsega kuni järgmise paaris nädala esmaspäevani, mil ema viib hommikul lapse lasteaeda/kooli või kui laps sel päeval lasteaeda/kooli ei lähe, viib ema lapse isa elukohta hiljemalt 17.30 andes lapse üle elukoha ees; emadepäeval on laps ema juures ja isadepäeval isa juures, sh on vastaval vanemal õigus koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest; lapse sünnipäeva, mille vanemad veedavad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks; perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt ühe nädala, pakkudes ühtlasi välja asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise vanemaga; jõulud veedab laps paaris aastatel
- detsembril isa juures ja paaritutel aastatel ema juures ning
- detsembril paaris aastatel ema juures ja paaritutel aastatel isa juures, misjärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord
- detsembril katkes; aastavahetuse (
- detsember –
- jaanuar) veedab laps paaritutel aastatel isa juures ning paaris aastatel ema juures; suvise vaheaja veetmine toimub tavapärase suhtluskorra alusel, kui vanemad ei ole hiljemalt
- märtsiks teinud suvise vaheaja osas teistsugust kokkulepet; paaris aastatel õppeaasta I vaheaja veedab laps isaga ning III vaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi; lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise ajal viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui 2
(11)- - lapse tervislik seisund seda võimaldab, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse haigestumiseks loetakse lapse terviseseisundit, mille tõttu laps ei saa minna õue või teda ei ole võimalik transportida autoga ühest kohast teise (eelkõige kõrge palavik, oksendamine vms); lapsel on võimalik suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; enda suhtluskorra ajal vanem eelistab lapse ööseks hoida andmisel alati teist vanemat; vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad lapse suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega); kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku koostööd lapse kasvatamisel; vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel; kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Vanem soosib lapse reisimist teise vanemaga ning teeb endast oleneva, et laps saaks reisida. Reisida sooviv vanem kohustub arvestama Eesti Vabariigi Välisministeeriumi soovitusi ja hoiatusi ning reisides koos lapsega tegema lapsele reisikindlustuse, mis kataks võimalike ravi-, haigla- ja esmaabikulude kõrval vajadusel ka lapse tasuta kodumaale toimetamise. Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad vanemad leppima kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel enne reisi toimumist. 3. Ema oli nõus suhtluskorra kindlaksmääramisega, kuid ei nõustunud isa pakutud tingimustega. Ema tegi ettepaneku määrata isa ja lapse suhtluskord kindlaks järgmiselt: - - - - isa võtab lapse paaritu nädala neljapäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast lasteaia/kooli ja huvitegevuse lõppu või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17.30 ning on lapsega kuni sama nädala pühapäeva õhtuni, mil ema tuleb lapsele isa elukohta hiljemalt kell 17.30 järele. Kui laps on lasteaias, siis kohustub isa lapsele lasteaeda järele minema hiljemalt kell 17.30 ning kooliajal hiljemalt peale kooli ja huvitegevuse lõppu. Selline kooli järele minek peab toimuma vähemalt kuni ajani, kui laps suudab ja oskab ise bussidega kooli ja isa kodu vahet liigelda, st vähemalt kuni III klassi lõpuni; isa võtab lapse paaris nädala kolmapäeval lasteaiast/koolist ning toob lapse õhtul ema juurde kella 19-ks koju. Kooliajal peaks laps olema kodus arvestusega, et ta jõuab järgmiseks päevaks veel ka õppida. Sel juhul peaks laps olema kodus hiljemalt kell 18; emadepäeva on laps ema juures ja isadepäeva isa juures, sh on vastaval vanemal õigus koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest; lapse sünnipäeva, mille vanemad veedavad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks; 3
(11)- - - - - - - perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt üks nädal pakkudes ühtlasi välja asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise vanemaga; sõltumata suhtluskorrast veedab eelkooliealine laps
- detsembri ühe vanemaga ja 25.detsembri teise vanemaga (misjärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord katkes) vastavalt eelnevalt e-kirja teel kokku lepitule. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis jõulud (24.-
- detsember) veedab laps paaritutel aastatel ema juures ning paaris aastatel isa juures; aastavahetuse (
- detsember –
- jaanuar) veedab eelkooliealine laps paaritutel aastatel isa juures ning paaris aastatel ema juures; kooliealine laps veedab jõulu ja aastavahetuse vaheaja selliselt, et paaritul aastal algaval vaheajal on esimese vaheaja nädala ema juures ja teise nädala isa juures ning paaris aastal algaval vaheajal vastupidi; paaris aastatel algava õppeaasta I vaheaja veedab laps isaga, III vaheaja emaga ning IV vaheaja jälle isaga, paaritutel aastatel vastupidi; suvise vaheaja veedab laps kaks nädalat emaga ja ühe nädala isaga ning suvise vaheaja jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga kalendriaasta alguses hiljemalt
- märtsiks, mis võimaldab vanematel planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see mh tööandjaga. Suvise vaheaja alguseks loetakse
- juuni ning suhtluse nädalad määratletakse tervet nädalat arvestades alates reede õhtust. Suvisel vaheajal, kui laps ja tema ema viibivad Klooga maakodus, toimuvad lapse üleandmised üldjuhul kas Keilas või siis vanemate kokkuleppel kusagil mujal; lapse haigestumise korral kohustub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni hoolitsema haiguse akuutsel ajal lapse eest ema, kes kohustub andma lapse isale üle esimesel võimalusel tema graafikujärgsetel päevadel, sh haigusest taastumise perioodiks. Isal tuleb sel juhul järgida arsti ettekirjutisi ning usaldad ema poolt selgitatud olukorda. Kui laps haigestub isa juures, siis annab isa haige lapse koheselt emale üle. Pärast lapse 7aastaseks saamist kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibib ning laps antakse teisele vanemale üle graafiku järgselt esimesel võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; lapsega koos elav vanem eelistab lapse hoida andmisel üldjuhul lahus elavat vanemat, v.a juhul, kui tegemist on lühiajalise hoidmisega; vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning soosivad lapse suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega); kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku koostööd lapse kasvatamisel; vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel; kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Vanem soosib 4
(11)lapse reisimist teise vanemaga ning tegema endast kõik oleneva, et laps saaks reisida. Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad vanemad leppima kokku ära jäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel.
- Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) kohtus lapsega nii ema kui ka isa kodus. Esindaja veendus kahe kohtumise põhjal, et lapsel on nii ema kui isaga lähedane suhe ning lapsel on soov elada mõlema vanemaga. Lapse esindaja toetas avaldust suurendada lapse suhtlust ja isa juures viibimise aega võrdse hulgani ema juures viibitava ajaga ja toetas seda, et iga teise nädala reedel võtab isa lapse õhtul lasteaiast või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17 ning viib lapse järgmise nädala reede hommikul lasteaeda või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohta hiljemalt kell
- Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi: Viimsi VV) esindaja suhtles mõlema vanemaga. Esindaja hinnangul on isal adekvaatne arusaam lapse arenguvajadustest ja õigustest, muuhulgas ka sellest, et lapse heaolule, enesehinnangule ja tervele minatunnetusele on oluline positiivne suhe oma mõlema vanemaga. Lapsel on õigus osaleda mõlema vanema elus ja nendega vahetult suhelda, saada isiklikku hoolitsust.
- Mustamäe Linnaosa Valitsuse (edaspidi: Mustamäe LOV) esindaja suhtles nii lapse kui ka vanematega. Esindaja jõudis järgmistele järeldustele: - - lapsel on turvaline mõlema vanemaga. Laps soovib olla koos mõlema vanemaga; lapsel on lojaalsuskonflikt ja tema vanemate vahelised pikka aega kestnud halvad suhted mõjutavad tema tundeelu ja igapäeva tegevusi järjest enam; isa on üles näidanud emaga võrdväärset suutlikkust hoolitseda lapse põhivajaduste eest, luua lapse jaoks turvaline keskkond, luua vajalikke piire, samuti last eakohaselt juhendada ja toetada uute oskuste omandamisel (näiteks nõude pesemine, mida lapsele endale teha meeldib. Laps võib aidata vanemat seal kus tahab ja oskab); isa on üles näidanud vanemlikku paindlikkust ja vanemlikku koostöötahet. Esindaja toetas avaldust suurendada lapse suhtlust ja isa juures viibimise aega võrdse hulgani ema juures viibitava ajaga ning tegi ettepaneku, et iga teise nädala reedel võtab isa lapse õhtul lasteaiast või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17 ning viib lapse järgmise nädala reede hommikul lasteaeda või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohta hiljemalt kell
- MAAKOHTU MÄÄRUS
- Maakohus rahuldas
- veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) isa avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks lapse ja vanemate suhtluskorra järgmiselt: - - - isa ja laps suhtlevad iga paaris nädala esmaspäeva õhtust, mil isa võtab lapse õhtul lasteaiast/koolist pärast haridusasutuse või lapse huvitegevuse lõppu või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17.30, ning on lapsega kuni järgmise paaritu nädala esmaspäevani, mil isa viib hommikul lapse lasteaeda/kooli või kui laps sel päeval lasteaeda/kooli ei lähe, viib isa lapse ema elukohta hiljemalt 17.30 andes lapse üle elukoha ees; paaritu nädala esmaspäeva õhtust kuni paaris nädala esmaspäeva õhtuni suhtleb laps emaga; emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva veedab laps isaga, sh on vastaval vanemal õigus koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest; lapse sünnipäeva, mille vanemad veedavad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku 5
(11)- - - - lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks; perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt ühe nädala, pakkudes ühtlasi välja asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise vanemaga; jõulud veedab laps paaris aastatel
- detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga, ning
- detsembri veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga; aastavahetuse (
- detsember-
- jaanuar) veedab laps paaritutel aastatel isa juures ning paaris aastatel ema juures; jõuluvaheaja (II vaheaja) veedab laps vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, v.a eelmises punktis sätestatu pühade osas; suvevaheaja veedab laps vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, kui vanemad ei ole hiljemalt
- märtsiks teinud suvise vaheaja osas teistsugust kokkulepet; paaris aastatel õppeaasta I ja IV vaheaja veedab laps isaga ning III vaheaja emaga, paaritutel aastatel veedab laps I ja IV vaheaja emaga ja III vaheaja isaga; lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse haigestumiseks loetakse lapse tervislikku seisundit, mis on fikseeritud portaalis digilugu.ee haigestumisena; lapsel on võimalik suhelda lahus oleva vanemaga telefoni, SMS-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; lapsega koos olev vanem eelistab lapse hoida andmisel teist vanemat; vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad lapse suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega); suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel; kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt ühe nädala enne reisi toimumist. Vanem soosib lapse reisimist teise vanemaga ning tegema endast kõik oleneva, et laps saaks reisida. Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad vanemad leppima kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel. Maakohus jättis lapse esindaja tasu ja kulud riigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel nende endi kanda. 6
(11)Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 143 lg-d 1 ja 2 ning pidas põhjendatuks määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanema juures. Lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja südamlik suhe ning vanematel puuduvad erimeelsused hooldusõiguslikes küsimustes. Vanematega võrdset suhtlemist on ka laps ise soovinud. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
- Ema esitas
- juulil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja uue määrusega määrata isa ja lapse suhtluskord kindlaks järgmiselt: - - - - - - - - isa võtab lapse paaritu nädala neljapäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast lasteaia/kooli ja huvitegevuse lõppu või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17.30 ning on lapsega kuni sama nädala pühapäeva õhtuni, mil ema tuleb lapsele isa elukohta hiljemalt kell 17.30 järele. Kui laps on lasteaias, siis kohustub isa lapsele lasteaeda järele minema hiljemalt kell 17.30 ning kooliajal hiljemalt peale kooli ja huvitegevuse lõppu. Selline kooli järele minek peab toimuma vähemalt kuni ajani, kui laps suudab ja oskab ise bussidega kooli ja isa kodu vahet liigelda, st vähemalt kuni III klassi lõpuni; isa võtab lapse paaris nädala kolmapäeval lasteaiast/koolist ning toob lapse õhtul ema juurde kell
- Kooliajal peaks laps olema kodus arvestusega, et ta jõuab järgmiseks päevaks veel ka õppida. Sel juhul peaks laps olema kodus hiljemalt kell 18; muul ajal on laps emaga; emadepäeval on laps ema juures ja isadepäeval isa juures, sh on vastaval vanemal õigus koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest; lapse sünnipäeva veedavad vanemad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks; perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt üks nädal pakkudes ühtlasi välja asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise vanemaga; sõltumata suhtluskorrast veedab eelkooliealine laps
- detsembri ühe vanemaga ja
- detsembri veedab laps teise vanemaga (misjärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord katkes) vastavalt eelnevalt e-kirja teel kokku lepitule. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis jõulud (
- –
- detsember) veedab laps paaritutel aastatel ema juures ning paaris aastatel isa juures; aastavahetuse (
- detsember –
- jaanuar) veedab eelkooliealine laps paaritutel aastatel isa juures ning paaris aastatel ema juures; kooliealine laps veedab jõulu ja aastavahetuse vaheaja selliselt, et paaritul aastal algaval vaheajal on esimese vaheaja nädala ema juures ja teise nädala isa juures ning paaris aastal algaval vaheajal vastupidi; paaris aastatel algava õppeaasta I vaheaja veedab laps isaga, III vaheaja emaga ja IV jälle isaga ning paaritutel aastatel vastupidi; suvise vaheaja veedab laps 2 nädalat emaga ja 1 nädala isaga ning suvise vaheaja jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga kalendriaasta alguses hiljemalt 7
(11)- - -
- märtsiks, mis võimaldab vanematel planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see mh tööandjaga. Suvise vaheaja alguseks loetakse
- juuni ning suhtluse nädalad määratletakse tervet nädalat arvestades alates reede õhtust. Suvisel vaheajal, kui laps ja tema ema viibivad Klooga maakodus, toimuvad lapse üleandmised üldjuhul kas Keilas või siis vanemate kokkuleppel kusagil mujal; lapse haigestumise korral kohustub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni hoolitsema haiguse akuutsel ajal lapse eest ema, kes kohustub andma lapse isale üle esimesel võimalusel tema graafikujärgsetel päevadel, sh haigusest taastumise perioodiks. Isal tuleb sel juhul järgida arsti ettekirjutisi ning usaldad ema poolt selgitatud olukorda. Kui laps haigestub isa juures, siis annab isa haige lapse koheselt emale üle. Pärast lapse 7aastaseks saamist kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibib ning laps antakse teisele vanemale üle graafiku järgselt esimesel võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; lapsega koos elav vanem eelistab lapse hoida andmisel üldjuhul lahus elavat vanemat, v.a. juhul, kui tegemist on lühiajalise hoidmisega; vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad lapse suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega); kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku koostööd lapse kasvatamisel; vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel; kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Vanem soosib lapse reisimist teise vanemaga ning tegema endast kõik oleneva, et laps saaks reisida. Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad vanemad leppima kokku ära jäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel. Menetluskulud palub ema jätta isa kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 8.
- Esiteks muutis maakohus vaidlustatud määrusega kardinaalset senist lapse ja isa suhtluskorda, kuid ei ole välja toonud, millised on need lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis tingivad suhtlemiskorra olulise muudatuse. Enne kohtumenetlust kohtus laps isaga mõnel päeval nädalas ja vahel ka koos ööbimisega. Alates
- septembrist 2021 kuni novembrini 2021 suhtles laps isaga selliselt, et isa ja laps kohtusid Mustamäe LOV lastekaitsetöötaja juuresolekul igal teisel nädalal kaks tundi korraga. Alates novembrist 2021 kuni vaidlustatud määruse tegemiseni kohtusid isa ja laps iga paaritu nädala kolmapäeva õhtust kuni reede hommikul kella 10-ni ning iga paaris nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtul kella 17-ni. Maakohus muutis suhtluskorda selliseks, millega laps ei ole harjunud. Laps peab hakkama terve nädala hommikul vara Mustamäelt Viimsisse lasteaeda ning lasteaiast tagasi Mustamäele sõitma. Ema soovitud suhtluskord sarnaneb viimases esialgse õiguskaitse määruses toodud olukorrale, millega laps on hakanud harjuma ning sel juhul jäävad ära pikad lasteaia ja isa elukoha vahelised sõitmised. 8
(11)8.
- Teiseks ei tuvastanud maakohus isa valmisolekut ja võimekust last lasteaiast/koolist selle lõppedes koju viia. Menetluse ajal andis isa teada, et tal ei ole võimalik lapsele kell 17.15 lasteaeda järgi minna. Sellest tulenevalt lepiti isa ja lapse kohtumised kokku tööpäeva väliselt Mustamäe LOV-s, arvestades isa töögraafikut. Lisaks ei kohusta vaidlustatud määrus isal last lasteaeda ega kooli viima, vaid annab isale õiguse lapsega sellel ajal aega veeta. Seega, kui isa ei taha pikka sõitu ette võtta ja last lasteaeda ega kooli viia, siis ta ei pea seda tegema. 8.
- Kolmandaks määras maakohus ebaõigesti, et haige lapse eest hoolitseb vanem, kelle juures laps parajasti on. Isa on viinud poolhaige lapse ujuma või külmetanud teda muul viisil ega oska tegeleda haige lapsega. Seetõttu on ema pidanud jääma haiguslehele ja käima lapsega arsti juures. Isa käitumine näitab, et isa ei saa haige lapsega hakkama ja/või ei ole valmis lapse tervise uuringute eest tasuma. 8.
- Neljandaks tuvastas maakohus valesti Viimsi VV esindaja seisukoha. Viimsi VV
- oktoobri 2021 menetlusdokumendis ei toetatud võrdse suhtluskorra määramist, vaid peeti mõistlikuks otsida võimalusi astmeliselt kasvava suhtluskorraks, soovitavalt vanemate endi kokkuleppel. Maakohus ei küsinud Viimsi VV seisukohta isa muudetud avalduse kohta. 8.
- Viiendaks jagatud vanemlus ei tähenda automaatselt lapsega veedetava aja pooleks jagamist 14-15 päeva kuus. Ema pakutud variandi puhul saaks isa olla lapsega 10 päeva kuus ning lisaks telefoni ja video teel suhelda. Sel juhul ei peaks laps pidevalt autoga isa kodu ja lasteaia/kooli vahet sõitma. Ema pakkumine on igati lapse ja isa huve arvestav ning annab isale võimaluse osaleda lapse koolitöös ning veeta temaga kvaliteetaega, mis reaalselt ongi „jagatud vanemluse“ põhimõte ja eesmärk. Suvel pakutu kaks nädalat emaga ja üks nädal isaga tuleneb olukorrast, kus ema juures olles saab laps veeta harjumuspärast aega nii Viimsis sõpradega väljas olles kui ka emaga emapoolse vanaema juures Kloogal elades, kus laps saab olla looduse keskel. Ilmselgelt läheb laps ka isapoolse vanaema juurde Pärnusse, kuid seda üksnes harvadel juhtudel ning muu aja suvest isaga veetes peab ta olema Mustamäel.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja eestkosteasutuste esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Kõik menetlusosalised vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- septembril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldama (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja §
- Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme (eelkõige PKS § 143 sätted) õigesti. Seetõttu puudub alus vaidlustatud määrust tühistada või muuta. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanema juures. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest (PKS § 123 lg 1) ning põhjendas oma seisukohti jälgitavalt. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul on seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). 9
(11)- Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
- Põhjendamatu on ema soov, et kehtima jääks esialgse õiguskaitse korras kehtestatud isa suhtluskord lapsega. Nähtuvalt maakohtule esitatud asjaoludest pöördus isa avaldusega kohtusse, sest ema ei võimaldanud tal üldse lapsega kokku saada. Seetõttu soovis isa kohtumenetluse ajaks kindlaks määrata esialgse suhtluskorra, et mingilgi moel lapsega suhelda. Menetluse käigus selgitas maakohus välja, et lapsel on mõlema vanemaga lähedased ja soojad suhted ning laps soovib suhelda võrdselt mõlema vanemaga. Maakohus märkis, et arvestada saab lapse soovi, sest tema nutikust ja asjadest arusaamist kinnitavad lapse esindaja seisukoht ning Marienthali Kliiniku OÜ uuringu vastus. Kaalukas asjaolu, mis tingis muudatuse suhtluskorras, on lapse soov olla mõlema vanema juures võrdse aja. 12.
- Alusetu on ema hirm, et isa ei vii last lasteaeda või ei lähe talle sinna õigeaegselt järele. Mustamäe LOV esindaja märkis, et isa on üles näidanud emaga võrdväärset suutlikkust hoolitseda lapse põhivajaduste eest, luua lapse jaoks turvaline keskkond, luua vajalikke piire, samuti last eakohaselt juhendada ja toetada uute oskuste omandamisel (näiteks nõude pesemine, mida lapsele endale teha meeldib. Laps võib aidata vanemat seal kus tahab ja oskab); isa on üles näidanud vanemlikku paindlikkust ja vanemlikku koostöötahet. Lapse esindaja tõi esile, et isa soovib ja oskab lapse eest hoolitseda sama moodi nagu ema. Isa kinnitas vastuses määruskaebusele, et vastu tulles ema soovile, ei ole ta last lasteaeda viinud, kui tal on see töö tõttu võimalik. Kui laps on lasteaias, on isa alati talle õigeaegselt järele läinud. 12.
- Seega võib järeldada, et mõlemad vanemad on lapse käekäigust ja tema eest hoolitsemisest samavõrra huvitatud. Alust ei ole kahelda, et isa on oma elu korraldanud selliselt, et lapse tema juures viibides teeb ta kõik lähtudes lapse huvist. Kui vanem teeb endast oleneva, et veeta lapsega aega ja hoolitseda tema eest, siis ei peaks kohtu määratud suhtluskorrast kujunema lapse ja vanema suhtluse takistus. 12.
- Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Ema ei ole veenvalt põhistanud, et isa võtab vastu lapse tervise osas otsustusi, mis võib avaldada lapsele negatiivset mõju. Seega leidis maakohus õigesti, et lapse tervist puudutavates küsimustes peab saama teha otsuseid see vanem, kelle juures laps parajasti viibib, seda enam, et laps veedab mõlema vanema juures võrdse aja. 12.
- Maakohus lähtus mõlema kohaliku omavalitsuse esindaja menetluse vältel väljendatud seisukohtadest, milles leiti, et laps peab saama mõlema vanemaga suhelda. Mustamäe LOV esindaja toetas isa soovi suurendada lapsega suhtlust ja isa juures viibimise aega võrdse hulgani ema juures viibitava ajaga. Viimsi VV esindaja küll ei avaldanud, kuidas peaks olema suhtluskord kindlaks määratud, kuid avaldas, et lapsega koos elav vanem peab soodustama lapse kohtumisi teise vanemaga ning lapsel on õigus osaleda mõlema vanema elus ja nendega vahetult suhelda. Viimsi VV esindaja heitis emale ka ette, et vaatamata ema näilisele koostöövalmidusele, ema kehtestatud suhtluskorda ei täida. Samuti ei toeta Viimsi VV esindaja ema määruskaebust, vaid leiab, et lapse huvides peaks vanemad asuma vaidlustatud määrust täitma. Seega ei anna Viimsi VV esindaja seisukoha ekslik kajastamine vaidlustatud määruses alust muuta või tühistada maakohtu lõppjäreldust suhtluskorra kindlaksmääramisel. Viimsi VV esindaja rõhutab, et lapse huvides ei ole pikk kohtuvaidlus, vaid vanemad peaks omavahel rohkem suhtlema ja leidma kompromisse vastavalt lapse arengule ja sellega kaasnevatele elumuutustele. 12.
- Põhjendamatu on ema soov, et suhtluskord peaks suvisel koolivaheajal olema erinev muul ajal kehtestatud suhtluskorrast. Vanemad võivad omavahel kokku leppida kohtumääruses kajastatud suhtluskorrast erinevalt – seda kas ajutiselt või alaliselt. Järelikult ei välista määratud suhtluskord suvevaheajal ühe vanemaga pikemalt koosviibimist (ühe nädala asemel kaks nädalat). Vanemate kokkuleppel saab alati kalduda kõrvale kohtu määratud suhtluskorrast. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtluskorda. 10
(11)12.
- Kuigi on õige ema arusaam, et jagatud vanemlus ei tähenda alati vanematele võrdset aega lapsega, siis samas see ka ei välista lapse elukorraldust viisil, kus ta saab kummagi vanema juures olla enam-vähem võrdse aja. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult vastavalt isa soovile ja arvestades ema ettepanekuid määranud kindlaks suhtluskorra lapsega selliselt, et laps viibib vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanema juures. Ühtlasi on suhtluskord piisavalt täpne ja detailne, st maakohtu määrust pole vaja ka täiendada.
- Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
- TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)