← Eesti

4-22-2645/21

Obsah (4)§ 126§ 194§ 196§ 147

4-22-2645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-2645 Kohtunik Inna Ombler Va

§ 126lg 2 alusel E.

Ankro kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd viimane ei ilmunud kaebuse arutamisele. 4. Kohus märkis, et E. Ankrole on isiklikult kätte toimetatud kohtukutse, milles on teatatud kohtusse määratud ajal ilmumise kohustusest. Samuti on kohtukutses viidatud

§ 126

lg-le 2, mille kohaselt jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata, kui ta kohtusse ei ilmu. Lisaks on kohtukutses märgitud

§-s 42 sätestatud mõjuvad põhjused kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning kohustus sellise asjaolu esinemisest kohtule viivitamatult teatada. E. Ankro ei teavitanud kohut mõjuvatest põhjustest kohtuistungile mitteilmumiseks, olenemata sellest, et kutse oli talle isiklikult kätte toimetatud. Ka leidis maakohus, et ei esinenud

§-s 125 sätestatud kaebuse arutamise edasilükkamise aluseid. Määruskaebus

  1. E. Ankro esitas 05.10.2022 määruskaebuse Pärnu Maakohtu 05.09.2022 määruse vaidlustamiseks, milles küll ei ole otseselt välja toodud, mida E. Ankro ringkonnakohtult taotleb, kuid ringkonnakohus loeb kaebuse sisust tulenevalt, et E. Ankro taotleb maakohtu määruse tühistamist ja viimase kohustamist tema kaebust sisuliselt läbi vaatama.
  2. E. Ankro väidab määruskaebuses, et tal ei olnud võimalik maakohtu istungile ilmuda seoses haigestumisega Covid-19-sse. Nimelt tegi E. Ankro enda sõnul 04.09.2022 ja 05.09.2022 Covid-19 kiirtestid, mis andsid positiivse tulemuse. Samuti viibis ta 05.09.2022 kuni 10.09.2022 kodus isolatsioonis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja arutatava asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohus on oma seisukohti piisavalt motiveerinud.
  4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et arutatavas asjas puudub vaidlus selle üle, et Pärnu Maakohtu 05.09.2022 istungile E. Ankro ei ilmunud ega teavitanud kohut ka ilmumata jätmise põhjustest. Samuti selle üle, et E. Ankro sai kätte kohtukutse, kus oli talle selgitatud nii kohtu teavitamise kohustusest ilmumata jätmise korral kui ka seda, et viimasel juhul jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata.

§ 126

lg 2 näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

§ 126

lg 2 sätestab järelikult üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Seega sellises olukorras ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei lahenda ringkonnakohus väärteoasja sisuliselt, vaid kõrgema astme kohtul on võimalik võtta seisukoht üksnes selles osas, kas maakohus jättis E. Ankro määruskaebuse õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohtu 2/3 4-22-2645 hinnangul tuleb eelnevat jaatada. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et arutatavas asjas ei esinenud

§-s 125 sätestatud kaebuse arutamise edasilükkamise aluseid.

  1. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et E. Ankro on küll esitanud kohtule tagantjärele, s.o koos määruskaebusega, digiloo väljavõtte haigusjuhtumist nr 12788-6 (väidetav Covid-19-sse haigestumine), kuid tegemist ei ole arstitõendiga, mis kinnitaks, et E. Ankro tõepoolest Covid-19 põdes, vaid selles on tsiteeritud isiku enda paljasõnalisi väiteid varasemalt alanud haiguse kohta. Vähetähtis ei ole seegi, et enda sõnul haigestus E. Ankro Covid-19-sse juba 04.09.2022, kuid ei pidanud vajalikuks koheselt arstile helistada, kuigi ta teadis, et pidi 05.09.2022 ilmuma kohtuistungile ning sealt puudumiseks oli tal vaja tõendada, et põhjus oli mõjuv. E. Ankro helistas arstile alles 07.09.2022, s.o kolm päeva peale väidetavat haigestumist ja kaks päeva peale kohtuistungi toimumist. Ka ei pidanud E. Ankro tarvilikuks teha ninaneelu või kurguloputusvedeliku proovi PCR testi näol, mille tulemus oleks edastatud laborist saatekirja teinud perearstile, Terviseametisse ning terviseinfosüsteemi ning mida oleks saanud lugeda tõendiks haigestumise kohta. Järelikult ei ole E. Ankro haigestumine Covid-19-sse nõuetekohaselt tõendatud. Nagu eelnevalt juba välja toodud, ei olnud maakohtul eeltoodust olenemata võimalik teha teistsugust otsustust kui kaebuse läbi vaatamata jätmine.
  2. E. Ankro on määruskaebuses lisaks välja toonud, et soovib osa võtta kohtuistungist. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 194

lg-le 2 vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta. Seega ei ole alust asja arutamiseks kohtuistungil ning see taotlus jääb rahuldamata. 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 194,

§ 196

lg-test 1 ja 2 ning

§ 147

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.