← Eesti

2-22-13257/14

Obsah (5)§ 657§ 659§ 666§ 696§ 601

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13257 Tsiviilasi OÜ-le Capriccio trahvi määramine Va

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
  2. augusti
  3. a määrus nr Ä 50049978/M3 tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§ 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu registriosakonna määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

  1. Ringkonnakohus leiab, et registripidajal oli õigus äriühingut trahvida. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras (äriseadustik (ÄS) § 179 lg 1). Äriühingu juhatus oli kohustatud ÄS § 179 lg 4 järgi esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Kuivõrd registripidajale ei esitatud
  2. a,
  3. a ja
  4. a majandusaasta aruandeid seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata aruande esitamiseks kohustatud isikule ÄS § 71 alusel rahatrahv. ÄS § 71 lg 1 kohaselt võib registripidaja seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida

-s ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. ÄS § 71 lg 2 näeb ette, et kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma

-s nimetatud hoiatusmäärust tegemata. 2

  1. Registripidaja andis äriühingule
  2. mai 2022 hoiatusmäärusega tähtaja 30 päeva alates määruse koostamisest majandusaasta aruannete esitamiseks ja hoiatas puuduste kõrvaldamata jätmise korral trahvimisega. Hoiatusmäärus on äriühingu juhatuse liikmele kätte toimetatud
  3. mail
  4. Määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruandeid ei esitatud. Äriühingu juhatuse liige ei reageerinud kuidagi kohtumäärusele ega teavitanud registripidajat majandusaasta aruannete esitamist takistavatest asjaoludest.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi mõjuvat ega asjakohast põhjendust kohustuse täitmata jätmiseks. Määruskaebuses esitatud väide, et äriühingu puhul on tegemist mittetegutseva ettevõttega, ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Asjaolu, kas äriühing ka sisuliselt tegutseb või mitte, ei mõjuta ÄS § 179 lg-s 4 sätestatud aruande esitamise kohustust. Registripidaja hoiatas
  6. mai
  7. a määruses äriühingut, et majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud. Järelikult oli äriühing teadlik aruande esitamise kohustusest hiljemalt
  8. mail 2022, mil äriühingu juhatuse liige sai trahvihoiatusmääruse kätte. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liige oli saanud kätte trahvihoiatuse ja nõude majandusaasta aruande esitamiseks, pidi ta aru saama, et kohustuse eiramine võib kaasa tuua trahvi. Vaatamata sellele ei täitnud äriühing aruannete esitamise kohustust määratud tähtajaks. Trahvimääruse tühistamise aluseks ei ole ka väide, et registripidaja ei juhtinud äriühingu tähelepanu puudustele majandusaasta aruannetes. Trahvihoiatusest pidi äriühing aru saama, et majandusaasta aruanded on esitamata. Kui talle jäi ebaselgeks, milles puudused seisnesid, oleks ta pidanud ise registriosakonnaga ühendust võtma.
  9. Väide, et äriühingu juhatuse liige ei saanud esitada majandusaasta aruandeid, kuna aruande esitamise keskkond on arusaamatu ja raskesti kasutatav, ei ole põhjendatud ega aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Ettevõtja peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muu hulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks ja nõuetekohaseks esitamiseks. Juhul, kui juhatuse liikmel ei olnud endal vastavaid oskusi majandusaasta aruannete koostamiseks ja nõuetekohaseks esitamiseks, pidanuks ta otsima abi või võtma ette mingeid samme oma kohustuste täitmiseks. Registri- ja Infosüsteemide Keskus on vastanud kohtu päringule märkides, et majandusaasta aruannete esitamisel võib tekkida olukord, kus aruanne sisestatakse, kuid jääb nõuetekohaselt esitamata. Aruande sisestamise kuupäev näitab, millisel kuupäeval alustati aruande andmete sisestamist, kuid esitamise kuupäev on kuupäev, millal aruanne esitatakse äriregistrile. Kasutaja näeb majandusaasta aruande portaalis, millised aruanded on pooleli ja millised registrile esitatud. Registrile saatmisel jõuab aruanne äriregistrisse ehk muutub avalikuks, ning aruande esitamise kohta saadetakse ühinguga seotud isikutele automaatteade (e-kiri), mis informeerib, et dokument on registrile esitatud. Järelikult pidi äriühingu juhatuse liige nägema, millised aruanded on pooleli ja millised on äriregistrile edastatud ning hoolitsema selle eest, et aruanded saaks nõuetekohaselt registrile edastatud. Kui äriühingu juhatuse liikmele jäi midagi ebaselgeks või esinesid takistused majandusaasta aruande esitamiseks, pidanuks juhatuse liige ise võtma registripidajaga ühendust selgituste ja täpsustuste saamiseks või otsima abi raamatupidajalt.
  10. Äriregistri andmete põhjal on äriühingu
  11. a aruanne esitatud
  12. septembril 2022,
  13. a aruanne
  14. septembril 2022 ja
  15. a aruanne
  16. septembril 2022 ehk pärast seda, kui registripidaja määras äriühingule rahatrahvi. Trahvi määramise ajal ei olnud majandusaasta aruanded nõuetekohaselt esitatud. Äriühingu enda esitatud andmetest nähtub, et
  17. ja 3
  18. a majandusaasta aruannete koostamist ei olnud äriühing enne trahvi määramist ka alustanud. Ringkonnakohtu hinnangul oli trahvi määramine põhjendatud.
  19. Trahvi määramisel on kohtul diskretsiooniõigus trahvi suuruse määramisel. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et trahv 200 eurot on põhjendatud ja mõistlik. Tegemist on ÄS § 71 lg-s 21 sätestatud trahvi miinimumsuurusega. 12.

§ 666lg 1 kohaselt lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 601

lg 8 teisest lausest tulenevalt ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.