Obsah (7)

§ 182§ 116§ 158§ 62§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-506 30. aprill 2021 Maria Lõbus X.X kaeb

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lõige 6).

3-20-506 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras
2. juuni
3. a käskkirjaga nr 6-2/385-1 kinnipeetav X.X (kaebaja) tööle majandustööde abitööliseks, täpsemalt koristajaks, tähtajatult alates
4. juunist
5. Meditsiiniosakonna arst Viktoria Pronevitš kooskõlastas
6. juunil 2019 kaebaja tööle määramise.
7. Viru Vangla muutis
8. juuli
9. a käskkirjaga nr 6-2/385-2 eelnevat käskkirja ning määras, et kaebajal tuleb koristajana tööle asuda alates
10. septembrist
11. Käskkirja muutmise põhjuseks oli see, et psühhiaater Olev Toomla leidis
12. juulil 2019, et kaebaja on töövõimetu kuni
13. augustini
15. Viru Vangla peatas
16. septembri
17. a käskkirjaga nr 6-2/385-3 tööle määramise käskkirja nr 6-2/385-2 kuni psühhiaatri kooskõlastuse saamiseni. Käskkirjast nähtuvalt leidis psühhiaater O. Toomla
18. septembril 2019, et kaebaja on töövõimetu esialgselt kuni
19. septembrini
21. Viru Vangla määras
22. detsembri
23. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 kaebaja tööle majandustööde abitööliseks, täpsemalt V7 ja V8 eluosakondade üldkasutatavate ruumide koristajaks, tähtajatult alates
24. detsembrist
25. Käskkirjast nähtuvalt kooskõlastas psühhiaater
26. novembril 2019 kaebaja tööle määramise. Psühhiaater leidis, et kaebaja võib töötada üks tund päevas.
27. Kaebaja esitas
28. detsembri
29. a käskkirja nr 6-2/822-1 peale vaide, mille Viru Vangla jättis
30. märtsi
31. a vaideotsusega nr 6-12/31-2 rahuldamata.
32. Kaebaja esitas
33. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
34. detsembri
35. a käskkirja nr 6-2/822-1 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
36. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla
37. detsembri
38. a käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. Eesti Töötukassa
39. oktoobri
40. a otsusega nr TVH/19/047714 tuvastati kaebajal puuduv töövõime. Otsuse kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine. Eesti Töötukassa otsusele eelnevalt koostati
41. oktoobril 2019 töövõime hindamise eksperthinnang. Sellest tulenevalt võib pikkade vahemaade läbimine ja treppidel liikumine kõrgenenud vererõhu korral olla piiratud. Puuduv töövõime tuvastati kuni
42. septembrini
43. Ka
44. oktoobril 2020 koostatud eksperthinnangus leiti, et kaebaja on töövõimetu. Seega kaks erinevat eksperti on jõudnud ühele järeldusele, et kaebaja ei ole töövõimeline. Kahe eksperdi järeldus aastase vahega kinnitab lisaks seda, et kaebaja töövõimetus ei ole ajutise iseloomuga. On võimalik, et kaebaja määratakse tööle, kus ta peab treppidel liikuma. Töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt võib treppidel liikumine olla piiratud, mistõttu selline töö ohustab 2 3-20-506 kaebaja tervist. Seega kaebajalt ei saa töötamist nõuda, kuna ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Vaidlustatav käskkiri ei sisalda piiranguid ega tingimusi kaebaja tööle määramisel (nt keeldu töötamise ajal trepist liikuda, piiranguid tööle kõrge vererõhu korral jms). Samuti ei sisalda käskkiri tingimusi, mille järgimine on kaebaja tervisele ohutu. Lisaks on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lõike 2 kohaselt töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Kaebajale on määratud raviks psühhotroopsed ained.
45. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. Kinnipeetava terviseprobleemid kajastuvad tema tervisekaardis, sealhulgas on arstile teada, kas ja milliseid ravimeid kinnipeetav tarvitab. Tervisekaardi andmete põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline. Enne tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut kinnipeetava töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Psühhiaater on
46. novembril 2019 leidnud, et kaebaja on töövõimeline. Seega kui arst, olles teadlik kinnipeetava terviseprobleemidest, annab kooskõlastuse tema tööle määramiseks, on järelikult kinnipeetav selleks tervise poolest võimeline ning seda ka arvestades isikule määratud ravimeid ning nende mõju. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajatele on teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistõttu saavad nad nendega arvestada kooskõlastuse andmisel. Kuna arsti hinnangul on kaebaja võimeline töötama üks tund päevas, siis on järelikult kaebaja tervisliku seisundiga arvestatud ning sellest tulenevalt seatud piirangud, et vältida võimalikku ülekoormust ning tervisekahjustusi. Terviseprobleem iseenesest ei ole takistus tööle määramisel, kui kinnipeetav on sõltumata sellest võimeline tööülesandeid täitma ning pakutav töö on vastav tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Koristamist vanglas ei saa kuidagi käsitleda kui rasket füüsilist tööd, mis koormaks kinnipeetavaid vaimselt ja füüsiliselt, põhjustades terviseprobleemide süvenemist või uute tekkimist. Tegemist on tavapärase igapäevaelus esineva elementaarse toiminguga, mitte spetsiifilise ning eritingimusi nõudva tööga, mida vaid vähesed spetsialistid on võimelised tegema. Kaebaja on esitanud ühe tõendina Sihtasutuse Jõhvi Taastusravi Keskus
47. oktoobri
48. a töövõime hindamise eksperthinnangu. Asjaolu, et kaebaja on Eesti Töötukassa otsuse alusel puuduva töövõimega, ei puuduta vanglas töötamist. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus on tehtud töövõime toetamise seaduse (TVTS) alusel, mis aga ei kohaldu kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemisel vangistusseaduse (VangS) § 37 lõike 3 tähenduses. TVTS § 1 lõike 1 järgi on selle seaduse otstarbeks „pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine“. Juhul kui isikul on tuvastatud TVTS alusel puuduv töövõime, ei välista see siiski, et isik saab tegelikult töötada. Töötukassa otsus ei kinnita kinnipeetava võimetust teha tema tervislikust seisundist tulenevalt ettenähtud tööd. Vastustaja juhib veel tähelepanu sellele, et ekspertarst ei ole põhiosas nõustunud kaebaja väidetega, mis puudutavad tema liikumisvõimet. Vangla koristamistöö, mis on olemuselt lihtne ja käskkirjast tulenevalt konkreetsel juhul ka lühiajaline olmetegevus, millega keskmine täiskasvanu tegeleb ka väljaspool vanglat, ei ole arsti hinnangul takistatud. Seega tuleb kaebajal seda kohustust täita. 3 3-20-506 KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
49. Vaidluse all on Viru Vangla
50. detsembri
51. a käskkirja õiguspärasus. Selle käskkirjaga määrati kaebaja tööle majandustööde abitööliseks, täpsemalt koristajaks, tähtajatult alates
52. detsembrist
53. Kaebaja hinnangul on see käskkiri õigusvastane ja tuleks tühistada, sest arvestatud ei ole kaebaja terviseseisundiga ja kaebaja poolt tarvitatud ravimitega.
54. VangS § 37 lõige 1 näeb ette, et kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Vastavalt VangS § 37 lõike 2 punktile 3 ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lõike 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.
55. Viru Vangla määras esmalt kaebaja koristajana tööle
56. juuni
57. a käskkirjaga. Käskkirja aluseks oli arsti V. Pronevitši
58. juuni
59. a otsus, et kaebaja on töövõimeline (tl 43 ja 45). Kuna kaebaja vaimses tervises toimusid pärast
60. juuni
61. a käskkirja andmist muutused, lükkas vangla
62. juuli
63. a käskkirjaga kaebaja tööle asumise aja edasi ning
64. septembri
65. a käskkirjaga otsustas peatada tööle määramise käskkirja kuni psühhiaatri kooskõlastuse saamiseni. Nimelt nähtub kaebaja tervisekaardist, et ta on alates
66. juulist 2019 kurtnud vaimse tervise probleemide üle. Samast päevast alates on psühhiaater O. Toomla määranud talle ravi ja leidnud, et hetkel kaebaja töövõimeline ei ole (tl 58). Psühhiaater on ravi korrigeerinud
67. augustil 2019 ja
68. septembril 2019 ning
69. septembril 2019 leidnud, et kaebaja vajab haiglaravi (tl 58 pöördel). Kaebaja viibis Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ravil 22.‒
70. oktoobril 2019 (tl 17 ja 60). Tervisekaarti on märgitud, et kaebaja lahkus osalise paranemisega, samuti määrati kaebajale jätkuvalt ravimid.
71. novembri
72. a sissekandes on psühhiaater Siim Kail kirjeldanud kaebaja terviseseisundit ja ravi ning jõudnud järeldusele, et lähtudes seisundist, võib kaebaja töötada ühe tunni vältel päevas lihtsamatel töödel nagu koristamine (tl 60 pöördel ‒ 61). Tervisekaardist ei nähtu, et psühhiaater oleks enne
73. detsembri
74. a käskkirja andmist oma hinnangut muutnud. Samuti ei nähtu, et mõne muu eriala arst oleks kaebajat töövõimetuks pidanud. Ka kohtule ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et kaebaja tervise muudes aspektides oleks pärast arst V. Pronevitši
75. juuni
76. a kooskõlastuse andmist toimunud selliseid muudatusi, mis seaksid kahtluse alla kaebaja võime töötada koristajana. Kaebaja on enne
77. detsembri
78. a käskkirja andmist küsitud seisukohas ka ise osutanud ainult oma vaimse tervise probleemidele, leides, et ta ei ole nende tõttu töövõimeline (tl 54 ‒ 54 pöördel, 65). Kaebaja arvamuse lükkab aga ümber psühhiaatri
79. novembri
80. a hinnang. Kohtule ei nähtu asja materjalidest andmeid, mis seaksid psühhiaatri hinnangu kahtluse alla. Vastupidi, asja materjalid kinnitavad, et kaebajat on regulaarselt jälgitud ja ravitud ning tema seisund on ravi tõttu paranenud. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kahelda erialaspetsialisti seisukohas. Kaudselt kinnitab kaebaja töövõimelisust
81. detsembri
82. a käskkirja andmise ajal ka see, et psühhiaater ei ole pärast
83. detsembri
84. a käskkirja andmist samuti leidnud, et kaebaja oleks töövõimetu (tl 61).
85. Kaebaja märkis, et talle on määratud raviks psühhotroopsed ained ja TTOS § 14 lõike 2 kohaselt on keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks loetakse sotsiaalministri
86. mai
87. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus nr 73) lisas 1 toodud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid 4 3-20-506 ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 punkt 1 ja § 31 lõige 1 ning määruse nr 73 § 3 lõige 1). Kaebaja ei ole kaebuses konkreetselt nimetanud, milliseid ravimeid ta peab psühhotroopseteks. Kaebaja on osutanud tervisekaardi väljavõttele, mis kajastab talle Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ravil viibimise ajal määratud ravimeid. Kohus peab kohaseks arvesse võtta neid ravimeid, mis olid kaebajale määratud vahetult enne
88. detsembri
89. a käskkirja andmist. Kaebaja tervisekaardi
90. detsembri
91. a sissekandest (tl 61 pöördel) nähtuvad ravimid, mis olid kaebajale määratud: Sildenafil toimeainega sildenafiil, Cipro toimeainega tsiprofloksatsiin, Omep toimeainega omeprasool; Co-Dalnessa toimeainetega perindopriil, amlodipiin ja indapamiid, Sobycor toimeainega bisoprolool, Enterol toimeainega saccharomyces boulardii, Orfiril toimeainega valproehape, Paroxetin toimeainega paroksetiin ja Olanzapin toimeainega olansapiin (toimeained on välja selgitatud interneti abil). Ükski nendest toimeainetest ei ole nimetatud määruse nr 73 lisas 1 toodud nimekirjades. Järelikult ei ole kaebaja poolt tarvitatud ravimite näol tegu narkootiliste ega psühhotroopsete ainetega. Meditsiinitöötajatele (sh psühhiaatrile) on kaebaja poolt tarvitatud ravimid olnud teada ning nad pole pidanud nende ravimite mõju selliseks, mis välistaks kaebaja võime töötada koristajana. Ravimite eesmärk on kaebaja tervist parandada ning kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et ta oleks regulaarselt kurtnud ravimite kõrvaltoimete üle. Ainsana on kaebaja
92. oktoobril 2019 tundnud end liigunisena, mille peale on psühhiaater otsustanud olansapiini annust vähendada (tl 60 pöördel). Peale seda ei nähtu enam tervisekaardist ravimite kõrvaltoimete üle kurtmist. Seega pole alust väita, et kaebaja poolt tarvitatud ravimid välistasid tema võime töötada koristajana.
93. Kaebaja on kohtule esitanud Töötukassa
94. oktoobri
95. a otsuse nr TVH/19/047714 koos
96. oktoobri
97. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnanguga ning
98. oktoobri
99. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu. Kuna

§ 158

lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga, ei saa kohus arvesse võtta pärast

1. detsembri
2. a käskkirja andmist koostatud
3. oktoobri
4. a eksperthinnangut. Kohus jätab selle tõendi tähelepanuta (

§ 62lõige 2).

Töötukassa

1. oktoobri
2. a otsuses on asutud seisukohale, et kaebajal on puuduv töövõime. Otsusest nähtuvalt on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine. Esmalt märgib kohus, et Töötukassa otsus puuduva töövõime kohta ei ole vanglale siduv kinnipeetava tööle määramise menetluses. Töötukassa hindab isikute töövõimet TVTS § 1 lõikes 1 toodud eesmärgi jaoks, s.o pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamiseks ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamiseks. Töötukassa ei anna hinnangut sellele, kas kinnipeetav on võimeline vanglas töötama. Sellegipoolest võib Töötukassa otsus olla üheks tõendiks, mille põhjal hinnata kinnipeetava võimelisust teha vangla määratud tööd. Kaebaja on Töötukassa otsuse aluseks olnud eksperthinnangust esile toonud järelduse, et pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine võib kõrgenenud vererõhu korral olla piiratud. See on ka põhjus, miks ekspertarst leidis, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang. 5 3-20-506 Kohus palus
3. aprilli
4. a määrusega vastustajal selgitada, kas ja kui palju tuleb kaebajal töötamise ajal treppidel liikuda. Vastustaja esitas kohtule Viru Vangla teise üksuse inspektorkontaktisiku Helena Veelmaa selgitused (tl 53). H. Veelmaa viitas, et
5. detsembri
6. a käskkirja alusel tuleb kaebajal koristada E7 ja E8 eluosakondades. H. Veelmaa selgitas, et kaebaja paikneb Viru Vangla teises üksuses, mille eluosakonnad E7 ja E8 asuvad V-hoone neljandal korrusel. Koristusvahendid saab kaebaja samuti neljanda korruse koristustarvete ruumist. Seega ei eelda kaebaja töötamine treppidest liikumist. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole asjakohane kaebaja viide raskusele treppidel liikumisel. Samuti pole asjakohane etteheide, et käskkirjas pole kehtestatud keeldu liikuda töötamise ajal treppidel. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest
7. a kohta nähtub tõepoolest, et kaebajal on esinenud probleeme kõrgenenud vererõhuga. Samas ei tähenda kõrgenenud vererõhk täielikku töövõimetust. Kõrgenenud vererõhu puhul on oluline leida sobiva iseloomuga töö. Ka
8. oktoobri
9. a eksperthinnangus on nenditud, et kõrgenenud vererõhu korral võib pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine olla piiratud, mitte pole leitud, et kõrgenenud vererõhk põhjustaks võimetuse üldse igasugust tööd teha. Nagu kohus eelnevalt esile tõi, siis pole kaebajal vaja töötamise ajal treppidel liikuda. Samuti ei ole kaebajal ühe korruse kahes eluosakonnas ühe tunni jooksul koristamise ajal vaja läbida pikki vahemaid. Vastustaja esitas kohtule E7 ja E8 koristaja tööjuhendid (tl 51 ‒ 52 pöördel). Tööjuhenditest nähtub, et kaebajal tuleb täita tavalisi igapäevaelus tehtavaid koristustöid, mis on sobiva tempo ja töövõtete korral jõukohased ka kõrgenenud vererõhuga inimesele. Kaebaja saab koristades ise valida endale sobiva tempo ja töövõtted. Ka vangla meditsiinitöötajad on olnud teadlikud kaebaja vererõhuprobleemist, kuid pole sellest hoolimata näinud seda takistusena koristustööde tegemiseks. Eelnevat arvestades pole asjakohane kaebaja etteheide, et käskkiri ei sisalda piiranguid tööle kõrge vererõhu korral.
10. oktoobri
11. a eksperthinnangus on õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate raskete tegutsemispiirangute põhjuseks peetud kaebaja vaimseid probleeme. Arvesse tuleb aga esiteks võtta seda, et eksperthinnang on antud ainult kaebaja selgituste ja dokumentide põhjal, kaebajat tegelikult nägemata ja temaga rääkimata. Teiseks tuleb arvesse võtta seda, et kaebaja on pärast selle eksperthinnangu tegemist viibinud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ja saanud ka peale seda ravi. Eeltoodut arvestades peab kohus kohasemaks lähtuda psühhiaatri
12. novembri
13. a seisukohast, mis on ajaliselt hilisem ja mille andmisel on arvesse võetud vahepeal toimunud muudatusi ning mis on kujundatud kaebajat tegelikult nähes ja temaga rääkides.
14. Kaebaja viitas sellele, et vaidlustatud käskkiri ei sisalda tingimusi, mille järgimine on kaebaja tervisele ohutu. Kohus selle väitega ei nõustu. Psühhiaater on
15. novembri
16. a kooskõlastuses märkinud esimeseks tingimuseks selle, et kaebaja võib päevas töötada maksimaalselt üks tund, ja teiseks tingimuseks selle, et töö peab olema lihtne (näitena on psühhiaater toonud koristamise). Need tingimused on psühhiaater seadnud kaebaja tervislikku seisundit arvestades vältimaks ohtu kaebaja tervisele.
17. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Viru Vangla
18. detsembri
19. a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks pole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 6 3-20-506 16.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 17.

§ 175lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 7