Obsah (7)

§ 116§ 38§ 41§ 2§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised 3-21-1454 19. juuli 2022 Maria Lõbus X.X (X) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise ka

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. juuni
3. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte
4. juunil
5. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema
6. juunil 2022 ning möödus
7. juulil
8. Kaebaja ei ole kaebuses esinenud puuduseid käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud. Kaebaja ei ole kohtult taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Kohus osutab, et
9. juulil 2022 riigi õigusabi taotluse esitamine ei peatanud menetlustähtaja kulgemist (

§ 116lõige 5).

12. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus

§-de 37−39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule teada andnud, millise konkreetse tegevusega seoses ta kahju hüvitamist nõuab ning millisel ajavahemikul või hetkel ja kuidas vangla kaebajale mittevaralist kahju tekitas, ei ole kaebaja

§ 38

lõike 1 punktist 6 tulenevalt esitanud vaidlustatud haldusakti ja/või toimingu sisu ega kuupäeva ega

§ 38lõike 1 punktile 7 tuginedes kaebuse faktilisi põhjendusi.

Kaebaja märkis küll kaebuses, et kõik põhjendused on toodud vanglale esitatud

1. augusti
2. a kahjunõudes ja selle
3. novembri
4. a täienduses, kuid kohus ei saa ise hakata kaebust kohtueelse menetluse materjalide põhjal sisustama, seda enam, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja ka kohtueelses menetluses kõiki vanglale ette heidetud rikkumisi piisavalt üksikasjalikult kirjeldanud. Kohtusse pöördudes tuleb kaebajal kaebuses ise piisava põhjalikkusega selgitada, millal ja kuidas (millise tegevusega) on haldusorgan talle kahju tekitanud. Praeguses asjas pole kaebaja kohtumenetluses selliseid põhjendusi esitanud. Kohtule jääb selgusetuks, millise ja millal toimunud vangla tegevusega seoses kaebaja kahju hüvitamist nõuab ning kuidas on vangla kaebajale kahju tekitanud.

§ 41

lõike 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus rõhutab veel kord, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset (sh kaebuse alust) sisustama.

§ 2

lõike 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. 13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121

lõike 1 punkti 2 alusel.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-21-1454 II

1. Kaebaja on
2. juulil 2022 esitatud taotluses märkinud, et esitab riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks käesolevas haldusasjas. Samuti osutab kaebaja vajadusele saada psühhiaatri vastuvõtule. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja taotlust mõista selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks praeguses halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile
4. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
5. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel keelduda. Praeguses asjas kohtule esitatud kaebaja avaldused kinnitavad, et vajaduse korral on kaebaja võimeline oma mõtteid ja tahet väljendama. Vaatamata sellele, et kaebaja sõnul on tal vaja tulenevalt tervislikust seisundist kohtus esindajat, ei pea kohus seda põhjendatuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate vältel kui ka viimase poole aasta jooksul esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi ja muid avaldusi, mistõttu saab järeldada, et kaebaja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga ning halvenenud terviseseisund ei ole takistanud tal kohtusse pöörduda. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ise menetlusdokumente (sh võimalikku määruskaebust) koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohtule kahjunõude esitamisel ei eeldata kaebajalt põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni, vaid faktilisi põhjendusi. Asjaolusid ei saaks kaebaja eest kirjeldada ka esindaja ilma, et kaebaja neid ise talle ei selgitaks. Kahjunõude lahendamisel on kohus kohustatud kohaldama ise õigust ning järgima selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet, mis kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.
6. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on ekslik arusaam, et 100%-ne töövõime kaotus on aluseks riigi õigusabi saamisel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema töövõime kaotusest (või puudest). Kuna kaebaja puuduv töövõime ega puue ei tingi talle riigi õigusabi andmist, jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse võtta haldusasja nr 3-22-1048 materjalide hulgast praeguse asja juurde tõendid, mis kinnitavad tema puuduvat töövõimet ja puuet.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
8. Seoses kaebaja sooviga saada psühhiaatri vastuvõtule märgib kohus, et kaebajal on võimalik tervisega seotud probleeme lahendada läbi vangla meditsiiniosakonna, kus vajaduse korral suunatakse kaebaja edasi vastava spetsialisti juurde (vangistusseaduse § 53 lõige 2). Vangla sisekorraeeskirja § 9 lõige 2 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema väidetavalt kehvast tervislikust seisundist. 4 3-21-1454 III
9. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise ja kaebetähtaja ennistamise taotluste osas. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
10. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5