1-16-2815/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2815 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne R.U osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.U (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
4. mai 2017 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
7. Mõista R.U-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
8. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
9. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. aprilli 2016 otsusega tunnistati R.U süüdi KarS § 424 järgi. Talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust. See jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, mil R.U kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus
13. aprillil
14. Tartu Maakohtu
15. juuli
16. a määrusega määrati R.U-le kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel (alkoholi keelu rikkumise tõttu), käitumiskontrolli ajaks
21. lisakohustus pöörduda 3 kuu jooksul määruse jõustumisest alates psühhiaatri vastuvõtule ning alluda psühhiaatri määratavale ravile.
22. novembril
23. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotleti R.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ilmu määratud ajal registreerimisele, ei ela määratud elukohas, ei esita kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks määras kohus esmalt istungi
24. detsembriks
25. a, edastades R.U-le kohtukutse e-posti teel. Kohtukutse sai R.U kätte hiljemalt
26. novembril
27. a, kuid kohtuistungile ei ilmunud.
28. detsembril
29. a saabus Tartu Maakohtusse e-kiri, milles R.U selgitas, et ei saa rahaliste probleemide tõttu kohtusse tulla ning palus kohtuistung edasi lükata. Uus istungiaeg määrati
30. jaanuariks
31. a ning kohtukutse sai R.U e-posti teel kätte hiljemalt
32. detsembril
33. a. Kohtuistungile R.U aga ei ilmunud ning saatis kohtule e-kirja, milles selgitas, et ei saa rahaliste probleemide tõttu kohtusse tulla ning palus kohtuistung taaskord edasi lükata. Uus istungiaeg määrati
34. veebruariks
35. a ning kohtukutse sai R.U e-posti teel kätte
36. jaanuaril
37. a.
38. veebruaril
39. a saabus Tartu Maakohtusse R.U e-kiri, milles ta selgitas, et asjaolud on tal lahtised ning rahaline olukord on halb, mistõttu palus kohtuistungi taaskord edasi lükata.
40. veebruari
41. a määrusega kuulutas kohus R.U tagaotsitavaks ning määras, et tabamisel tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist, kuna oli alust järeldada, et süüdimõistetu on asunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Lisaks siseriiklikule tagaotsimismäärusele koostas kohus
42. märtsil
43. a R.U suhtes ka Euroopa vahistamismääruse, mille alusel ta peeti
44. aprillil
45. a Soome Vabariigis kinni ning anti Eesti Vabariigile üle
46. mail 2017.a. Tartu Maakohtu määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele R.U-le Tartu Maakohtu
47. aprilli
48. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 28 päeva vangistust. R.U karistuse kandmise aja alguseks loeti
49. aprill
50. a Kohus leidis, et tõendamist on leidnud R.U poolt temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuete pidev ja mitmekülgne rikkumine. Süüdimõistetu on jätnud korduvalt registreerimisele ilmumata ning ei ole kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitanud ka oma elu- ja töökoha vahetusest. Nimetatud rikkumistele ei ole süüdimõistetul esinenud mõjuvaid põhjendusi. Samuti ei ole R.U täitnud temale pandud lisakohustust pöörduda 3 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ravile seoses alkoholiprobleemiga. Arvestades süüdimõistetu senist suhtumist on igati alust kahelda, et ta oleks motiveeritud ja võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid ka edaspidi. Eeltoodut arvestades pidas kohus vajalikuks kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada ja R.U-le mõistetud karistus ärakandmata osas täitmisele pöörata. KAITSJA MÄÄRUSKAEBUS
52. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu
53. mai
54. a kohtumäärus ja jätta R.U suhtes Tartu Maakohtu
55. aprilli
56. a kohtuotusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. R.U selgitas kohtuistungil, et probleemid kriminaalhoolduse täitmisel tekkisid tal Soomes elades rahaliste vahendite puudumisest, misõttu ta ei saanud Eestisse tulla. Samuti olid probleemid elu-ja töökohaga. Kohus on neile asjaoludele osundanud, ent on hinnanud need ennastõigustavateks ja äärmiselt küsitavateks. Tegelikult on R.U neid asjaolusid korduvalt kriminaalhooldusametnikule selgitanud, kes käsitles neid ka erakorralises ettekandes ja kohtus antud selgitustes. R.U ei suutnud Soomes elades 2
58. kriminaalhoolduse nõudeid igakülgselt täita, kuid rikkumise põhjusi ei saa lugeda karistuse täitmisest tahtlikuks kõrvalehoidumiseks. Kriminaalhoolduse ebarahuldav kulgemine on osaliselt tingitud ka kriminaalhooldusametniku tööst. Kuigi süüdimõistetule on pandud lisakohust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda psühhiaatri määratavale ravile, ei osutanud kriminaalhooldusamentik R.U-le mingisugust abi ega teavet kohustuse täitmisele asumiseks. Samuti ei ole R.U-le määratud tähtaega ega kohta, millal ja kus ta pidi osalema sotsiaalprogrammis suunitlusega joobes juhtimise eest karistatutele. Need vajakajäämised kriminaalhoolduse korraldamisel tulenesid ka asjaolust, et lahendamata oli jäänud hoolduse üleviimine Soome. Arutades karistuse täitmisele pööramise taotlust, jäi kohtus selgusetuks, kas kriminaalhooldusametnik oli R.U-le esitanud sõnaselge nõude lahkuda Soomest, asuda elama Eestisse ja kõrvaldama sellega enamiku tekkinud takistustest. Ei saanud selgeks, kas R.U kriminaalhooldus oleks saanud toimuda Soomes või ainult Eestis. Käesolevaks ajaks on peaaegu pool R.U-le määratud kaheaastasest katseajast veel ees. Kaitsja arvates on otstarbekas katseaega pikendada, määrata kindlaks sotsiaalprogrammi läbimise aeg ja allutada süüdimõistetu ravile seoses alkoholiprobleemiga. Karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Oma otsustust motiveerib apellatsioonikohus aga selliselt. Antud asjas puudub sisuline vaidlus selles, et süüdimõistetu R.U ei ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei elanud määratud elukohas, ei esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kaitsja sisuline vastuväide maakohtu põhjendustele seisneb selles, et R.U oli rikkumisteks mõjuv põhjus – rahaliste vahendite puudumine, misõttu ta ei saanud Eestisse tulla. Samuti olid tal probleemid elu-ja töökohaga. Kaitsja hinnangul ei olnud seetõtttu kõrvalehoidumine tahtlik. Karistuse täitmisele pööramise küsimust otsustades tuleb kohtul hinnata süüdlase käitumist katseajal tervikuna. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu) (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Eeltoodud seisukohti silmas pidades leiab ringkonnakohus, et R.U põhjendusi rikkumistele ei saa pidada mõjuvaks. Isegi kui isikul puudusid rahalised vahendid Eestisse tulekuks, nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et R.U ei näidanud katseajal üles endapoolset initsiatiivi, et kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta. Sellest tulenevalt on kriminaalhooldajal puudunud ülevaade R.U tegemistest ning tema suhtes ei olnud võimalik kriminaalhooldust teostada. Ehkki R.U-le on korduvalt seletatud rikkumistega kaasnevaid tagajärgi, on tema suhtumine kriminaalhooldusesse ükskõikne. Vaid
64. ja
65. augusti rikkumiste kohta on R.U seletuskirjas väitnud, et tal olid rahalised probleemid, ent ametnikule ta ei helistanud, kuna kartis.
66. ja
67. oktoobri
68. a mittetulemiste ja teiste kontrollnõuete rikkumiste kohta kirjalikud seletused puuduvad, 3
72. kuna R.U ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata uuele võimalusele, mis anti R.U-le maakohtu poolt
73. juuli
74. a määrusega, ei jätkunud kriminaalhooldus plaanipäraselt. Maakohus tuvastas lisaks eeltoodud rikkumistele, et ka lisakohustus pöörduda 3 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ravile seoses alkoholiprobleemiga, on täitmata. Eeltoodut arvestades leiab ka ringkonnakohus, et kriminaalhooldusega seatud eesmärgid on R.U puhul jäänud sisuliselt täitmata kriminaalhooldusalusest tulenevatel põhjustel. Olukorras, kus kriminaalhooldusalune sisuliselt teeb ennast ametnikule kättesaamatuks ning vahetab elukohta sellest teavitamata, ei saa kriminaalhoolduse ebarahuldavat kulgemist kriminaalhooldajale süüks panna. Ringkonnakohus leiab, et initsiatiiv pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda psühhiaatri määratavale ravile, peab eelkõige tulenema kriminaalhooldusaluselt. Praegusel juhul nähtub kohtuistungi protokollist, et aktiivselt otsis R.U-ga kontakti kriminaalhooldaja – isik ise aga tegi end kättesaamatuks (telefonile mittevastamine, mitteilmumisest teavitamata jätmine, oluliste dokumentide esitamata jätmine, erinevate põhjenduste otsimine kriminaalhooldusnõuete mittetäitmiseks). Kui kriminaalhooldusalune ei vasta talle saadetud kutsetele ega võta telefoni, siis muutub võimatuks ka tema instrueerimine ravivõimalustest ja teistest kriminaalhoolduse poolt pakutavatest võimalustest. Nagu maakohus ka märkis, anti R.U-le erinevaid võimalusi – asuda elama Soome, võimalus kaaluda kriminaalhoolduse üleviimist, korduvad registeerimisaegade muutmised, ent R.U poolset tahet ja pingutusi neid võimalusi kasutada ja oma kohustusi täita asjas ei nähtu. Kaitsja arvates on otstarbekas R.U katseaega pikendada, määrata kindlaks sotsiaalprogrammi läbimise aeg ja allutada süüdimõistetu ravile seoses alkoholiprobleemiga. Ringkonnakohus kaitsja taotlust põhjendatuks ei pea. R.U katseaega tuleb pidada ebaõnnestunuks – kriminaalhooldusaluse rikkumised algasid suhteliselt katseaja alguses ning sisuliselt tuleb kriminaalhooldus lugeda luhtunuks ja karistuse eesmärgid mittetäidetuks. Olukorras, kus isik teab, millised õiguslikud järelmid kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumisele järgnevad, ent ta suhtub neisse ilmse ükskõiksusega, ei ole kriminaalhoolduse pikendamine põhjendatud. Samuti ei ole R.U täitnud talle pandud kontrollnõudeid ettenähtud aja jooksul, mistõttu oleks täiendavate nõuete panemine antud olukorras põhjendamatu. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. R.U kaitsja vandeadvokaat K. Saavo esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal tutvumine kohtulahendiga ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot, milles sisaldub käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaitsja argumentide asjakohasust ning määrusega tutvumise ja edasikaebuse peale kulutatud aega, tuleb taotlus rahuldada.Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel R.U kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau