MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.11.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 kuud 3 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti F.P poolt eelvangistuses viibitud 2 aeg 2 päeva (s.o 24.12.2015-25.12.2015) karistusest kantuks ja kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust. F.P karistuse kandmise algust arvestatakse alates 02.07.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et F.P puudub toetav lähisuhtevõrgustik. Mõlemad vanemad olid alkohoolikud, poissi kasvatas vanaema. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel F.P elukoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx. Nimetatud korter kuulus kinnipeetava isale ja müüdi veel isa eluajal. F.P elas enne vangistust xxxx, tuttava L K (kannatanu) juures, kellega koos tarvitas alkoholi. Ennetähtaegsel vanglast vabanemisel oleks F.P võimalik asuda elama xxxx majutuskohta xxxx aadressil xxxx, kui seal oleks vabu kohti. Majutusüksuses elavad teenuse saajad ühe- või kahekohalistes tubades, ühiskasutuses on WC-d, kaks kööki ning üks duširuum dušikabiini ja kahe pesumasinaga. Ühistubades on teler, arvuti ja interneti kasutamise võimalus ning raamaturiiul lugemisvaraga. Üürihind (sisaldab ka majapidamisvahendeid) koos üürile lisanduvate kommunaalmaksetega jääb suurusjärku 100 eurot. Eluasemekulude katteks on võimalik taotleda (majutusteenuse meeskonna juhendamisel) toimetulekutoetust oma elukohajärgselt omavalitsuselt. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel F.P töökoht puudub. F.P on varem olnud kriminaalhooldusel 2 korral, neist ühel oli määratud tegema üldkasulikku tööd. Katseaeg 2008-2010 õnnestus, isik täitis kontrollnõudeid. 2015.a alanud kriminaalhooldus kohustusega teha 255 üldkasuliku töö tundi lõpetati seoses uue kuriteo toimepanekuga. Üldkasulikku tööd tegi isik 199 tundi ja täitis sel ajal kontrollnõudeid. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav F.P tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega kuni 03.11.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule
F.P ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal ei ole vabanedes kindlat elukohta. Tugiisik võttis õega ühendust, et kas oleks võimalik elukoht saada xxxx. Õde elab xxxx. Tal on seal ühetoaline korter. Ta ei ole õe juures käinud. Õel ei ole võimalik teda enda juurde võtta. Enne vangistust oli ta õega suhelnud. Praeguse seisuga ei ole tal kindlat elukohta ega ka kindlat töökohta. Kui kohus ta vabastaks, siis ei ole tal kuhugi minna. Xxxx saaks ta alates 01. juunist. Ta ei ole narkootilisi aineid tarbinud, ainult alkoholi. Enne vanglasse minekut elas ta L K juures, kes on käesolevas kriminaalasjas kannatanu. Tema juurde ei saaks ta minna, ta elab isegi ühetoalises korteris. Ta oli L K juures soovimatu külaline. Ta ei oska öelda, miks elu on läinud niimoodi, et tal elukohta pole. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa F.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 21.02.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla F.P ennetähtaegset vangistusest vabastamist. F.P tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.08.2016 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 7 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 3 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust.
4 lg 1 alusel loeti F.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusest kantuks ja kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuus korda, valdavalt on teda karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et F.P pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et F.P puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli F.P probleeme alkoholi tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on F.P kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kes on kinnipeetavaga kontaktis, tarbivad alkoholi ja kellega tekivad konfliktid. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjeks on erinevad tervisekahjustused. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 31% ja 61%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. F.P vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav F.P puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur F.P vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kõik toimepandud kuriteod on analoogsed, isikut on 6 korral karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik on varasemalt 2 korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, ühel korral läbis ta katseaja edukalt, kuid teisel korral pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on isiku motivatsioon alkoholist loobumiseks vähene. Vabanemisel puudub isikul kindel elukoht, samuti toetav lähisuhtevõrgustik.
alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele.
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud 5 käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid ning seetõttu ei saa teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Samuti puudub isikul vabanemisel töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%, mis on vangla hinnangul väga kõrge risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et F.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.