Obsah (4)

§ 76§ 78§ 75§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5468 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vai

§ 76

lg 5 alusel O.I-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud.

§ 78p 2 alusel hakata O.I katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

Määrata O.I katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada O.I järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4, 7 alusel kohustada O.I katseajal: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) 3)

4. otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist; mitte suhtlema isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning samuti kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a sugulased) kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata; Määrus O.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab O.I ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast. Kui O.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. O.I kannab karistust Viru Maakohtu 16. septembri 2015 kohtuotsuse alusel

§ 199lg 2 p-de 7,8,9 järgi.

Karistuse kandmise lõpptähtaeg on

1. november
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2016 määrusega jäeti O.I tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohus võttis arvesse järgmisi asjaolusid: O.I on varem korduvalt karistatud, kehtivaid karistusi on
5. O.I kannab kaheksandat vangistust. Ka väärteokorras on O.I korduvalt karistatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku käitumine sama võrreldes varasemaga, seda iseloomustavad planeeritus ja kavandamine ning korduv muster. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamine. Kohus leidis, et varasemad karistused ei ole O.I puhul eesmärki täitnud. Seetõttu ei ole usutav, et ta hakkaks käituma vabaduses õiguskuulekalt. Positiivselt iseloomustab O.I sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine narkomaanidele mõeldud tugigrupis, aga ka osalemine tööhõives, töötukassas aktiivne tööotsimine ning karjäärinõustamisel osalemine. Seega on kinnipidamisasutuses viibimine avaldanud isikule positiivset mõju. O.I on vabanemisel kindel elu- ja garanteeritud töökoht. Positiivne on toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, leidis kohus, et süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi arvestades ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Puudub alus arvata, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Võimaluse tekkimisel eiraks süüdlane kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isik on ühiskonnale ohtlik. Uute kuritegude toimepanemise ohtu võivad veelgi suurendada O.I tasumata nõuded. Kohus leidis, et ehkki O.I puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, puudub alus arvata, et oht uute kuritegude toimepanemiseks oleks madal. O.I ennetähtaegse vabastamise välistab ka ühiskonna õiglustunne, mis saaks riivatud, kui vabastada isik, kes ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, mõtlemata tagajärgedele. 2 Kohus märkis, et O.I karistusaja lõpuni on natuke üle nelja kuu, mille jooksul on süüdlasel võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives.
6. Viru Maakohtu määruse vaidlustas O.I. Ta taotleb määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kohus tõi eelmisel korral O.I vabastamata jätmise põhjusena välja varasema karistatuse ja selle, et sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on läbimata. Sel korral on läbitud sotsiaalprogramm, samuti ei ole määruskaebuse esitaja 1 aasta ja 5 kuu vältel toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Vangistuse ajal O.I abiellus ning perre sündis tütar. Kokku on O.I 3 last. Suhted lähedastega on väga head ning teda oodatakse koju. Alates
7. augustist 2016 asub O.I avavanglas, käib ametlikult tööl ettevõttes XXX OÜ-s ja jätkab seal töötamist ka peale vabanemist. Samuti on tal läbitud vabanemiseelne programm. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja O.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
9. Iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu veendumusele, et O.I osas esineb oluline uue kuriteo toimepanemise riskifaktor – tema varasem korduv karistatus. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud, s.o süüdimõistetu ei jätka vabaduses uute kuritegude sooritamist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Vähetähtsaks ei pea ringkonnakohus seejuures asjaolu, et nii vangla kui ka prokuratuur toetavad O.I vabastamist tingimisi enne tähtaega.
10. Ringkonnakohus, tehes positiivse tulevikuprognoosi, peab seejuures oluliseks asjaolu, et O.I käitumisele vangistuses ei ole midagi ette heita. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid – töötanud, läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaleb väljaspool vanglat toimuvas Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Lisaks on O.I puhul ette nähtud töötukassa külastamine ja lähedastega suhtlemine ning iseloomustusest nähtub, et need eesmärgid on täidetud – O.I sotsiaalsed sidemed lähedastega on head ning ta on arvel töötukassas. Määruskaebuse esitaja on juba 4 kuud viibinud avavanglas, töötab ning kavatseb seda jätkata. Samuti on oluline, et praeguseks ajaks on O.I mõistetud karistusest ära kandnud peaaegu kogu talle mõistetud karistuse. Ehkki O.I kriminaalse käitumise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest ning eesmärgiks materiaalse kasu saamine, on ta vangistuse jooksul nimetatud probleemkäitumise põhjuste, tagajärgede ja nende ennetamisega tegelenud. Kas isik suudab püsida õiguskuulekal teel, on tema enda teha. Eeldused selleks: toetav perekond, laste olemasolu, garanteeritud töökoht ning vangistuses omandatud teadmised kuidas probleemikäitumist vältida, on O.I olemas.
11. Eelkirjeldatud asjaoludest saab kriminaalkolleegiumi hinnangul teha järelduse, et O.I jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine.

§ 76

lg 5 järgi määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. O.I ei ole varem kriminaalhooldusel olnud ning arvestades tema kriminaalset tausta, oleks ringkonnakohtu hinnangul isikule vajalik tugi ja järelevalve, et minimeerida uute kuritegude toimepanemise ja tagasilanguse riski. 8. Apellatsioonikohus ei näe ka O.I vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise välistaks. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted 3 lähedastega on head. Samuti on reaalsed O.I tulevikuplaanid jätkata töötamist ning oma sõltuvuskäitumisega tegelemist. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldaja-poolse abiga annavad aluse oodata O.I edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75lg 1 pdes 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks on tema osas vajalik rakendada

§ 75lg 2 p-des 21, 4, 7 nimetatud kohustusi.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd O.I riskikäitumist suurendavad tema narkosõltuvus, kriminaalse taustaga isikute olemasolu ning mõjutatavus teiste inimeste poolt, samuti majanduslikud põhjused.

1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb O.I kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse O.I lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab O.I suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab O.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas