← Eesti

1-16-9105/84

Obsah (15)§ 4023§ 4024§ 344§ 64§ 831§ 294§ 68§ 49§ 320§ 345§ 209§ 402§ 288§ 298§ 3891

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 28. juuni 2018 1-16-9105 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Tiit Lõhmus ja

§ 4023

lg 1; § 344 lg 1– § 22 lg-te 2 ja 3; § 345 lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; - Alar Sepperni süüdistuses

§ 4024

lg 1 järgi; - F.V süüdistuses

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24.

jaanuari

  1. a otsus Apelleeritud kohtuotsus Fjodor Sokolovi kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev, Apellandid Alar Seppern, tema kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande, F.V , TADF Ehitus OÜ ja prokuratuur Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav I Fjodor Sokolov, isikukood 35805313753, elukoht XXX tema kaitsja - vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev, valitud korras Süüdistatav II Alar Seppern, isikukood 38601172243, elukoht XXX tema kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande, valitud korras Süüdistatav III F.V, isikukood XXX, elukoht XXX tema kaitsja Aleksandr Mironov, valitud korras Kolmas isik TADF Ehitus OÜ, registrikood 12503172, esindaja juhatuse liige Tatjana Sokolova Prokuratuur esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Viru Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus osas, millega: 1) Fjodor Sokolov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 4023

lg 1 järgi; 2) Fjodor Sokolov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 344

lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3 ning § 345 lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3 järgi; 3) Fjodor Sokolovile mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära summas 1570 eurot ja lõplikuks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära summas 1475 eurot 80 senti; 4) Alar Seppern tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 4024

lg 1 järgi; 5) jäeti rahuldamata prokuratuuri ja Alar Sepperni taotlus lõpetada Alar Sepperni süüdistuses

§ 4024lg 1 järgi kriminaalmenetlus Kr

MS § 202 alusel; 6) Alar Seppernilt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulu kogusummas 968 eurot 40 senti (sh 750 eurot sundraha) ja määrati kindlaks menetluskulu tasumise tähtaeg ning kord; 7)

§ 831lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti TADF Ehitus OÜ pangakontol olevad 400 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) tunnistada Fjodor Sokolov süüdi

§ 294

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära summas 3925 eurot; 2) mõista Fjodor Sokolovile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära summas 3925 eurot, millest lugeda

§ 68lg 1 alusel kantuks 6 päevamäära summas 94 eurot 20 senti.

Fjodor Sokolovil tuleb tasuda rahaline karistus 244 päevamäära summas 3830 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend) eurot 80 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Rahalist karistust on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selle tähtaja jooksul täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks; 3) keelata

§ 49

alusel Fjodor Sokolovil teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest majandus- või kutsetegevuse raames majandustegevusteates märgitud tegevusaladel ehitise omanikujärelevalvet ehitusseadustiku § 20 mõttes; 2

(65)4) mõista Alar Seppern

§ 4024lg 1 järgi õigeks selles, et ta andis 23.

aprillil 2018 Fjodor Sokolovile sularahas 200 eurot altkäemaksu; 5) lõpetada Alar Seppernile

§ 4024lg 1 järgi esitatud süüdistuses (välja arvatud eelmises alapunktis märgitud osas) kriminaalmenetlus Kr

MS § 202 lg 1 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Panna Alar Seppernile KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada riigile kriminaalmenetluse kulu summas 218 (kakssada kaheksateist) eurot 40 senti ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustus tasuda riigile 500 (viissada) eurot. Määrata nende kohustuste täitmise tähtajaks kuus kuud alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selgitada Alar Seppernile, et kui ta neid summasid määratud tähtajaks täielikult ei tasu uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse; 6) mõista Eesti Vabariigilt Alar Sepperni kasuks välja 2500 (kaks tuhat viissada) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 2000 eurot apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest ja 500 eurot kohtueelses menetluses ning esimese astme kohtus makstud kaitsjatasu katteks). Kanda see summa Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole EE692200221023555162 Swedbank AS-is; 7) mõista Eesti Vabariigilt Fjodor Sokolovi kasuks välja 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

  1. Muuta kohtuotsuse põhiosa, asendades selles järelduse, mille kohaselt pani Fjodor Sokolov OÜ Patruul arve nr 29 võltsimisele ja kasutamisele kihutamise ning kaasaaitamise toime otsese tahtlusega, järeldusega, mille kohaselt pani Fjodor Sokolov need kuriteod toime kavatsetult.
  2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  3. Prokuratuuri ja kolmanda isiku TADF Ehitus OÜ apellatsioon rahuldada; Alar Sepperni ja tema kaitsjate ning Fjodor Sokolovi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt; F.V apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. 3

(65)Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (I) Süüdistus 1. Selles kriminaalasjas anti kohtu alla 1) Fjodor Sokolov süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 4023 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ning

§ 344

lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3 ning § 345 lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 2) Alar Seppern süüdistatuna

§ 320

lg 1 ja § 4024 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 3) F.V süüdistatuna

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

  1. F. Sokolov oli TADF Ehitus OÜ projektijuht, kes tegi selle äriühingu ja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel ehitusjärelevalvet OÜ Sepmar tehtavatel ehitustöödel Narva Paju kooli ja õpilaskodusse evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamisel. F. Sokolov rääkis
  2. a veebruaris OÜ Sepmar esindajale A. Seppernile, et ehitaja töö objektil on veninud üle tähtaja, mille tõttu kannatavad tema ärihuvid, sest tema ehitusjärelevalve tegijana täiendava töö eest tasu ei saa. F. Sokolov ja A. Seppern leppisid kokku, et OÜ Sepmar maksab F. Sokolovile altkäemaksuna 1% hanke maksumusest, s.o 600 eurot koos käibemaksuga. F. Sokolov lubas, et altkäemaksu tasumisel ei teki A. Seppernil tööde vastuvõtmisel omanikujärelevalve tegija TADF Ehitus OÜ-ga probleeme.
  3. F. Sokolov võttis TADF Ehitus OÜ kasuks 400 eurot altkäemaksu OÜ Patruul kaudu. Varjamaks altkäemaksu võtmist, lasi A. Seppern kokkuleppel F. Sokoloviga OÜ Sepmar raamatupidamisel kanda
  4. veebruaril 2015 saadud OÜ Patruul võltsitud arve nr 29 alusel selle äriühingu pangakontole
  5. märtsil
  6. a 300 eurot ja
  7. märtsil
  8. a 100 eurot.
  9. Selleks, et OÜ Patruul saaks OÜ-lt Sepmar laekunud raha edasi kanda TADF Ehitus OÜ-le, koostas F. Sokolov
  10. veebruaril 2014 võltsitud arve-saatelehe nr 144 summas 600 eurot selle kohta, et TADF Ehitus OÜ osutas OÜ-le Patruul konsultatsiooniteenust. Need arved edastas ta F.V-le, kuid OÜ Patruul nende arvete alusel ülekannet ei teinud, kuna OÜ-lt Sepmar 4

(65)polnud raha veel laekunud.
  1. märtsil 2015 koostas F. Sokolov võltsitud arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot, märkides sellele, et TADF Ehitus OÜ osutas OÜ-le Patruul konsultatsiooniteenust, ehkki tegelikult teenust ei osutatud. Selle arve edastas F. Sokolov F.V-le . OÜ Patruul tegi arve-saatelehe alusel TADF Ehitus OÜ-le
  2. märtsil 2015 ülekande summas 200 eurot ja
  3. aprillil 2015 ülekande summas 100 eurot. Lisaks maksis F.V F. Sokolovile 100 eurot sularahas. Tegelikult TADF Ehitus OÜ Paruul OÜ-le teenust ei osutanud.
  5. aprillil 2015 võttis F. Sokolov A. Seppernilt altkäemaksu viimase maksena 200 eurot sularahas oma elukohas XXX .
  6. Seega lasi F. Sokolov altkäemaksu küsimise ja vastuvõtmisega kuritarvitada tema kui omanikujärelevalve tegija sõltumatust ja objektiivsust. F. Sokolov võttis A. Seppernilt raha vastutasuna oma pädevuse kuritarvitamise eest. F. Sokolovi süüdistuses viidati ka
  7. juunini 2015 kehtinud
  8. aasta ehitusseaduse (EhS
(2002)) § 30 lg 2 p-dele 1–3 ja lg 5 p-dele 2, 6 ja 7, lgtele 6–8 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  1. jaanuari
  2. a määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (OJTK) § 3 lg-le 1 ja § 5 lg 2 p-dele 7, 8, 13 ja
  3. 7.

§ 344lg 1 järgi süüdistati F.

Sokolovi selles, et tema koostas

  1. veebruaril 2015 võltsitud arve-saatelehe nr 144 summas 600 eurot ja
  2. märtsil 2015 võltsitud arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot, tehes seda selleks, et OÜ Patruul saaks OÜ-lt Sepmar OÜ Patruul arve nr 29 alusel laekunud raha edasi kanda TADF Ehitus OÜ-le. Nendele arve-saatelehtedele märkis F. Sokolov, et TADF Ehitus OÜ osutas OÜ-le Patruul konsultatsiooniteenust. Tegelikult sellist teenust TADF Ehitus OÜ OÜ-le Patruul ei osutanud. F. Sokolovi koostatud TADF Ehitus OÜ arve-saatelehtede alusel on võimalik omandada OÜ Patruul vastu nõudeõigus summas 600 eurot. 8.

§ 345lg 1 järgi süüdistati A.

Sokolovi selles, et tema edastas

  1. veebruari
  2. a võltsitud arve-saatelehe nr 144 ja
  3. märtsi
  4. a võltsitud arve-saatelehe nr 149 e-posti teel F.V-le , et OÜ Patruul saaks kanda OÜ-lt Sepmar saadud raha edasi TADF Ehitus OÜ-le. Arve-saatelehtede esitamisega omandas TADF Ehitus OÜ Patruul OÜ vastu nõudeõiguse.
  5. Varjamaks altkäemaksu saamist OÜ-lt Sepmar, palus F. Sokolov oma tuttaval F.V, kes oli OÜ Patruul juhatuse liige, koostada ja esitada OÜ-le Sepmar võltsitud arve transporditeenuse eest, ehkki tegelikult OÜ Patruul OÜ-le Sepmar transporditeenust ei osutanud. Arve koostamiseks vajalikud andmed saatis F. Sokolov
  6. ja
  7. veebruaril 2015 SMS-ga F.V mobiiltelefonile.
  8. veebruaril 2015 ja parandatud kujul
  9. veebruaril 2015 saatis F.V OÜ Patruul võltsitud arve OÜ Sepmar e-posti aadressile. A. Seppern, olles teadlik, et OÜ Patruul ei osutanud OÜ-le Sepmar arvel märgitud teenust, lasi OÜ-l Sepmar maksta arvel märgitud 5

(65)summa OÜ-le Patruul, et viimane saaks selle raha edastada F. Sokolovile. OÜ Patruul fiktiivse arve alusel kandiski OÜ Sepmar OÜ-le Patruul
  1. märtsil
  2. a 300 eurot ja
  3. märtsil
  4. a 100 eurot.
  5. A. Seppern OÜ Sepmar juhatuse liikmena oli
  6. septembril 2014 sõlminud selle osaühingu nimel Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametiga ehitustööde töövõtulepingu Narva Paju kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ning avariivalgustuse paigaldamiseks maksumusega 59 194 eurot 80 senti. Selle lepingu alusel tehtavatel ehitustöödel tegi Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti ning TADF Ehitus OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel tehnilistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes omanikujärelevalvet F. Sokolov. A. Seppern lubas F. Sokolovile altkäemaksu 600 eurot ja tasus 400 eurot. Veel 200 eurot altkäemaksu andis A. Seppern F. Sokolovile üle kuriteo matkimise käigus. Varjamaks altkäemaksu tasumist, maksis A. Seppern eelneval kokkuleppel F. Sokoloviga OÜ Patruul poolt
  7. veebruaril 2015 saadetud võltsitud arve nr 29 alusel OÜ Sepmar pangakontolt OÜ Patruul pangakontole
  8. märtsil
  9. a 100 eurot ja
  10. märtsil
  11. a 300 eurot.
  12. F.V OÜ Patruul juhatuse liikmena koostas
  13. a veebruaris F. Sokolovi palvel OÜle Sepmar OÜ Patruul fiktiivse arve nr 29 summas 600 eurot transporditeenuse osutamise kohta, ehkki tegelikult OÜ Patruul OÜ-le Sepmar arvel nimetatud transporditeenust ei osutanud. Selle arve alusel oli OÜ-l Sepmar võimalik omandada 600 euro suurune nõudeõigus OÜ Patruul vastu.
  14. Peale selle esitas F.V
  15. veebruaril 2015 OÜ Patruul võltsitud arve nr 29 OÜ-le Sepmar. Sellega omandas OÜ Patruul OÜ Sepmar vastu nõudeõiguse summas 600 eurot. (II) Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
  16. Viru Maakohus tegi
  17. jaanuaril 2018 otsuse, millega 1) A. Seppern mõisteti

§ 320

lg 1 järgi õigeks ja tunnistati

§ 4024

lg 1 järgi süüdi, karistades teda selle kuriteo eest rahalise karistusega 30 päevamäära summas 300 eurot; 2) F. Sokolov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 4023

lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1570 eurot;

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära summas 785 eurot;

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära summas 785 eurot;

§ 344

lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära summas 628 eurot ning

§ 345

lg 1–§ 22 lg-te 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära summas 628 eurot.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus F. Sokolovile liitkaristuseks rahalise karistuse 6

(65)100 päevamäära summas 1570 eurot, mida vähendati

§ 68

lg 1 alusel rahalise karistuseni 94 päevamäära summas 1475 eurot 80 senti; 3) F.V tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära summas 660 eurot ja

§ 345

lg 1 järgi samuti rahalise karistusega 50 päevamäära summas 660 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõistis maakohus F.V-le liitkaristuseks rahalise karistuse 50 päevamäära summas 660 eurot, mida

§ 68

lg 1 alusel vähendati 44 päevamäära ehk 580 euro 80 sendi suuruse rahalise karistuseni; 4)

§ 831

lg 1 alusel konfiskeeriti neli 50-eurost kupüüri seerianumbritega X46481569994, S54568797883, P25980758281 ja X07256325854, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris; 5)

§ 831lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti 400 eurot, mis asuvad TADF Ehitus OÜ pangakontol.

(b) Põhiosa

  1. Maakohus tuvastas, et
  2. septembril 2014 sõlmisid Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet ning OÜ Sepmar töövõtulepingu, mille esemeks oli Narva Paju kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamine tähtajaga
  3. detsember
  4. Lepingu hinnaks oli 59 194 eurot 80 senti. OÜ Sepmar tegi ehitustöövõtu korras töid Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks. F. Sokolov tegutses süüdistuses märgitud ajal TADF Ehitus OÜ projektijuhina. OÜ-l Sepmar tekkisid töövõtulepingu täitmisel raskused, mh omanikujärelevalve pretensioonide tõttu. Omanikujärelevalve tegija TADF Ehitus OÜ, keda esindas F. Sokolov, jättis OÜ-lt Sepmar töö vastu võtmata.
  5. A. Seppern ja F. Sokolov leppisid kokku 600 euro altkäemaksu maksmises OÜ Patruul kaudu OÜ-lt Sepmar TADF Ehitus OÜ-le. F. Sokolovi palvel koostas tema tuttav F.V, kes oli OÜ Patruul juhatuse liige, arve OÜ-le Sepmar. Seda selleks, et kanda 600 eurot mitte otse OÜ-lt Sepmar TADF Ehitus OÜ-le, vaid teha seda OÜ Patruul kaudu. F. Sokolov ei soovinud saada raha otse töövõtjalt. OÜ Patruul pidi omakorda kandma raha TADF Ehitus OÜ-le. Tõendid kinnitavad ka raha liikumist OÜ Sepmar ja OÜ Patruul ning OÜ Patruul ja TADF Ehitus OÜ pangakontode vahel. Kohus luges tõendatuks, et A. Seppern, olles selles eelnevalt F. Sokoloviga kokku leppinud, maksis süüdistuses märgitud ajal ja viisil OÜ Sepmar pangakontolt OÜ Patruul pangakontole altkäemaksuna
  6. märtsil
  7. a 300 eurot ja
  8. märtsil
  9. a 100 eurot. Ülejäänud altkäemaksusumma 200 eurot andis A. Seppern F. Sokolovile viimase elukohas
  10. aprillil 2015 kuriteo matkimise käigus.
  11. Kohus tuvastas, et altkäemaksukokkuleppe kohaselt olid A. Seppern kui altkäemaksu andja ja F. Sokolov kui altkäemaksu saaja ühel meelel, et andja saab saajalt üleantu (600 euro) eest vastuteenena talle kasuliku teo – TADF Ehitus OÜ kui omanikujärelevalve teostaja nõusoleku Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil tööde vastuvõtmiseks. Jälitustoimingu protokollist nähtub, 7

(65)kuidas F. Sokolov viitas telefonikõnedes A. Sepperniga puudustele OÜ Sepmar töös ja tööde mittevastavusele projektile. Nähtub ka A. Sepperni huvi saada F. Sokolovilt nõusolek tööde vastuvõtmiseks. A. Sepperni ütlused riimuvad jälitustoimingu protokollis kajastatuga. A. Seppern osutab otseselt, et pärast objekti ülevaatust anti talle märku, et töid ei taheta vastu võtta. Nad läksid F. Sokoloviga õue, kus viimane tegi etteheiteid, et selle hankega seoses on tal väga väike eelarve ja ta soovib OÜ-lt Sepmar lisatasu. F. Sokolov ähvardas A. Sepperni sellega, et kui viimane ei nõustu, siis tuleb tööd ringi teha. Esimesel kohtumisel summast ei räägitud, aga siis sai A. Seppern aru, et asjad ei liigu ja ta palus võimalust F. Sokoloviga kohtuda. Selle vestluse käigus jõuti summani üks protsent kogumahust. Lepingu hind oli 60 000 eurot, kompromiss oli 1% koos käibemaksuga. Siis pidi F. Sokolov ehitustööd aktsepteerima ja allkirjastama dokumentatsiooni ning üleandmisakti. Maakohus ei nõustunud A. Sepperni kaitsja etteheitega, et ekvivalentsussuhte olemasolu ei nähtu süüdistusest ja et tegemist on sedavõrd olulise puudusega, mis tingib õigeksmõistva otsuse tegemise.
  1. Kaitsja ja prokuratuuri taotlust lõpetada kriminaalmenetlus A. Sepperni suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel, kuna süüdistatav tuli ise politseisse, tegi uurimisorganitega koostööd ja oli nõus osalema jälitustoimingutes, maakohus ei rahuldanud. Kohus nõustus, et A. Seppern tegi uurimisasutusega koostööd, pöördudes ise politseisse ja teatas kuriteost. Kohtu hinnangul ei ole A. Sepperni süü suur. Samas ei saa asuda seisukohale, et A. Sepperni puhul puudub avalik menetlushuvi. Uurimisasutusega koostöö tegemine ja kuriteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine teevad isiku süüd väiksemaks, seda võib käsitleda ka karistust kergendava asjaoluna, aga kõnealused asjaolud ei mõjuta avaliku menetlushuvi olemasolu. Praegusel juhul on tegemist erasektori korruptsioonikuriteoga. On üldteada, et seda liiki kuriteod on avalikkuse kõrge tähelepanu all. Sellised juhtumid leiavad laia kajastamist meedias. Ka menetletavas asjas oli ajakirjanduse huvi asja vastu nii suur, et viis isegi prokuröri poolt ajakirjanikele antud kommentaaride tõttu prokuröri suhtes taandamistaotluse esitamiseni. See näitab selgelt, et asjas on avalik menetlushuvi. A. Sepperni koostöö menetlejaga viitab KrMS §-s 205 ette nähtud kriminaalmenetluse lõpetamise alusele. Sellele alusele prokurör aga ei tuginenud. Lisaks toimub KrMS § 205 alusel menetluse lõpetamine kohtueelses menetluses Riigiprokuratuuri määruse alusel. Selle sätte rakendamine kohtumenetluses ei ole enam võimalik.
  2. Põhjendades A. Seppernile mõistatavat karistust, märkis maakohus muu hulgas, et A. Sepperni süü on miinimumi-lähedane. Kogu menetluse kestel on A. Seppern tunnistanud oma süüd, teinud koostööd uurimisega, osalenud matkimisel. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole A. Seppern kriminaalkorras karistatud.
  3. F. Sokolov tegutses süüdistuses märgitud ajal TADF Ehitus OÜ esindajana. Erinevates dokumentides on ta märgitud kui TADF Ehitus OÜ projektijuht või vastutav isik. F. Sokolovil olid kõik volitused TADF Ehitus OÜ esindamiseks ja selle äriühingu nimel tegutsemiseks. Seega oli F. Sokolovi puhul tegemist eraõigusliku isiku (TADF Ehitus OÜ) huvides majandustegevuses 8
(65)tegutseva isikuga

§ 4023lg 1 mõttes.

Maakohus ei nõustunud F. Sokolovi ja tema kaitsja väitega, et F. Sokolovi ei saa käsitada pädeva isikuna, kuna TADF Ehitus OÜ-l ei olnud luba elektritööde alal omanikujärelevalve teostamiseks ja omanikujärelevalve teostamise pädevus oli antud alltöövõtu-lepinguga OÜ-le Policert, kelle esindajana teostas omanikujärelevalvet S.L. . Kohus tuvastas, et S.L. teostas Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil tõepoolest omanikujärelevalvet. Samas ei olnud omanikujärelevalve teostamise pädevus TADF Ehitus OÜ-lt ja F. Sokolovilt täielikult üle läinud OÜ-le Policert ja S.L. ile. F. Sokolovil oli S.L. i kõrval omanikujärelevalve teostamise pädevus. Ka pärast alltöövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga Policert säilisid TADF Ehitus OÜ-l ja teda esindanud F. Sokolovil linnaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevad omanikujärelevalve tegemise õigused ja kohustused ehk pädevus. Tellija nõue oli, et TADF Ehitus OÜ pidi objekti omanikujärelevalve teostajana vastu võtma. Linna ja TADF Ehitus OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu punkti 8.2 kohaselt esindas käsundisaajat tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes F. Sokolov. Kuigi F. Sokolov ja Tatjana Sokolova nimetasid seda formaalsuseks, ei saanud OÜ Sepmar ehitustöid ilma F. Sokolovi allkirjata tellijale üle anda. Alltöövõtuleping ei vabastanud TADF Ehitus OÜ-d linnaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevatest kohustustest ega võtnud sellelt äriühingult omanikujärelevalve teostamise pädevust. Tellija ees oli omanikujärelevalve teostamise vastutus TADF Ehitus OÜ-l, mitte OÜ-l Policert. Viimasel ei tekkinud TADF Ehitus OÜ ja Narva Linnavalitsuse vahelisest lepingust mingeid õigusi ega kohustusi. Samuti nähtub tõenditest F. Sokolovi aktiivne roll Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil omanikujärelevalve teostamisel. Nii osales F. Sokolov aktiivselt omanikujärelevalve esindajana objekti ehituskoosolekutel ja võttis seal sõna. F. Sokolov teostas omanikujärelevalve funktsiooni koos S.L. iga. Nii S.L. kui ka F. Sokolov on faktiliselt teostanud omanikujärelevalve ülesandeid. Seega on ekslik F. Sokolovi ja tema kaitsja positsioon, et pärast TADF Ehitus OÜ poolt OÜ-ga Policert alltöövõtulepingu sõlmimist läksid kõik omanikujärelevalve funktsioonid ja pädevus üle S.L. ile ja OÜ-le Policert. Tõenditest nähtuvalt on ka F. Sokolov teostanud omanikujärelevalve funktsioone ning kui kohapeal objektil pidi käima S.L. , ei saanud ta ilma F. Sokolovi nõusolekuta töid vastu võtta. Just F. Sokolov kirjutas A. Seppernile, milliseid toiminguid tuleb veel teha. Just F. Sokolovi, mitte aga S.L. i allkiri oli tellija jaoks töö vastuvõtmiseks vajalik. Elektritööde alal omanikujärelevalve teostamise loa puudumine ei takistanud F. Sokolovil keelduda omanikujärelevalvena heakskiidu andmisest ja objekti vastuvõtuaktile alla kirjutamast. See andis F. Sokolovile võimaluse oma pädevuse kuritarvitamiseks ja A. Seppernilt altkäemaksu küsimiseks ning võtmiseks. 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse § 41 lg 1 kohaselt oli ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal oli vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga. Kuna TADF Ehitus OÜ-l oli alltöövõtulepingu alusel õigussuhe S.L. iga, võis TADF Ehitus OÜ omanikujärelevalve teenust osutada ka elektritööde alal. Seda F. Sokolov tegigi. Seega oli F. Sokolov majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik

§ 4023lg 1 mõttes.

20. Süüdistuse ja A. Sepperni ütluste kohaselt oli altkäemaksu küsimise ettekäändeks F. Sokolovi etteheide A. Sepperni juhitud OÜ-le Sepmar, et tööd Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil on veninud üle tähtaja. On tõendatud, et OÜ-l Sepmar kui ehitustöövõtjal tekkisid töövõtulepingu täitmisel raskused ja seda mh omanikujärelevalve märkuste tõttu. Tööd venisid ja 9

(65)omanikujärelevalve jättis need vastu võtmata. Tööde vastu võtmata jätmine – olenemata selle põhjendatusest või põhjendamatusest – andis F. Sokolovile võimaluse kuritarvitada omanikujärelevalve teostaja esindaja ülesandeid ja küsida A. Seppernilt töö vastuvõtmise eest altkäemaksu.
  1. On tõendatud süüdistuses kirjeldatud kokku 300 euro liikumine OÜ Sepmar ja OÜ Patruul ning OÜ Patruul ja TADF Ehitus OÜ pangakontode vahel, samuti F.V poolt 100 euro üleandmine F. Sokolovile sularahas. Pangaülekannete aluseks olnud arvetel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud. Ülejäänud 200 eurot altkäemaksusummast andis A. Seppern F. Sokolovile sularahas kuriteo matkimise käigus.
  2. F. Sokolov ei eita raha saamist, kuid väidab, et tegemist ei olnud altkäemaksuga, vaid hoopis legaalse tasuga, mis maksti TADF Ehitus OÜ-le kui omanikujärelevalve teostajale lisatöö eest Narva lasteaedade akendevahetuse objektil. Maakohus leidis, et selline kaitseväide ei ole tõendatud. Kohus tuvastas, et tõepoolest oli kokkulepe, et OÜ Sepmar maksab TADF Ehitus OÜle lasteaedade akendevahetuse objektil omanikujärelevalve lisatööde tegemise eest täiendavat tasu 600 eurot kuus. Kaitsja pole aga esitanud peale F. Sokolovi ütluste mingeid tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdistuses märgitud rahasumma tasuti seoses lasteaedade akendevahetuse objektiga. Seda, et kõnealune rahasumma anti üle altkäemaksuna Narva Paju kooli ja õpilaskodu ehitusobjekti vastuvõtmise eest kinnitavad A. Sepperni ütlused, mis riimuvad jälitustoimingu protokolli ja teiste tõenditega. Altkäemaksukokkuleppe kohaselt olid A. Seppern kui altkäemaksu andja ja F. Sokolov kui altkäemaksu saaja ühel meelel, et andja saab saajalt üleantu (600 euro) eest vastuteenena talle kasuliku teo – TADF Ehitus OÜ kui omanikujärelevalve teostaja nõusoleku Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil tööde vastuvõtmiseks. Altkäemaksuna antud 400 eurot ei laekunud F. Sokolovile, vaid TADF Ehitus OÜ-le kui kolmandale isikule.
  3. Vaidlust ei ole selles, et F. Sokolov koostas TADF Ehitus OÜ nimel
  4. veebruari
  5. a arvesaatelehe nr 144 ja
  6. märtsi
  7. a arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot (koos käibemaksuga) konsultatsiooniteenuse osutamise eest. F. Sokolov tunnistas ka nende arvete esitamist OÜ-le Patruul. Tegelikult konsultatsiooniteenust ei osutatud. Seda tunnistab ka F. Sokolov. Samuti kinnitab F. Sokolov seda, et arve esitamise eesmärk oli luua OÜ-le Patruul alus varem OÜ-lt Sepmar laekunud raha ülekandmiseks TADF Ehitus OÜ-le. F. Sokolovi ütluste järgi oli tegemist tasuga lisatööde eest Narva lasteaedade akendevahetuse objektil. Eeltoodust tulenevalt oli see summa aga tegelikult altkäemaks.
  8. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et TADF Ehitus OÜ arved kui eradokumendid ei saa olla intellektuaalse võltsimise objektiks. Kohtupraktikast tuleneb vastupidine seisukoht (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-1-1-20-14 ja 3-1-1-96-16 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  9. novembri
  10. a otsus asjas nr 1-16-10888). F. Sokolovi koostatud TADF Ehitus OÜ arved nr 144 ja 149 on võltsitud dokumendid

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 mõttes. Võltsimine seisnes 10

(65)selles, et arvel märgitud teenust ei osutatud. Vaidlust ei ole selleski, et F. Sokolov on süüdistuses märgitud ajal ja viisil võltsitud dokumente ka kasutanud, esitades need e-posti teel OÜ-le Patruul.
  1. Arve-saatelehtede nr 144 ja 149 OÜ-le Patruul esitamise eesmärk oli luua alus F. Sokolovi ja A. Sepperni altkäemaksukokkuleppe alusel OÜ-lt Sepmar OÜ-le Patruul laekunud raha TADF Ehitus OÜ pangakontole ülekandmiseks. Ilma arveta ei saanud OÜ Patruul TADF Ehitus OÜ-le OÜ-lt Sepmar laekunud raha üle kanda. See oligi see õigus, mida F. Sokolov võis intellektuaalselt võltsitud arvete koostamisega omandada ja mille omandamise eesmärgil ta teadvalt võltsitud dokumenti kasutas. Tähtsust ei ole sellel, et arvetel märgitud teenust ei osutatud ja tegemist oli fiktiivsete arvetega, mille taga ei olnud arvel märgitud alustel tekkinud lepingulisi õigussuhteid. Oluline on, et arve lõi aluse raha ülekandmiseks ja selles seisneski F. Sokolovi omandatav nõudeõigus.
  2. On tuvastatud, et veebruaris 2015 koostas OÜ Patruul juhatuse liige F.V F. Sokolovi palvel viimaselt saadud andmete põhjal arve nr 29 transporditeenuse eest summas 600 eurot ja saatis selle
  3. veebruaril 2015 oma e-posti aadressilt OÜ Sepmar e-posti aadressile. Tegelikult OÜ Patruul OÜ-le Sepmar teenust ei osutanud ja teenust polnud ka plaanis osutada. Tegemist on fiktiivse arvega, s.o intellektuaalselt võltsitud dokumendiga, mille sisu ei vasta tegelikkusele. Võltsitud arve alusel omandas OÜ Patruul nõudeõiguse OÜ Sepmar vastu. Viimane kandis selle arve alusel kahe maksega OÜ Patruul pangakontole kokku 400 eurot. Võltsitud arve esitas F.V OÜ Sepmar e-posti aadressil eesmärgiga omandada nõudeõigus arves märgitud summale.
  4. Just F. Sokolovi palvel koostas F.V ja esitas OÜ-le Sepmar OÜ Patruul intellektuaalselt võltsitud arve nr 29, millel märgitud transporditeenust tegelikult ei osutatud. On põhjuslik seos F. Sokolovi kihutamisteo ja F.V põhiteo vahel, sest ilma F. Sokolovi kihutamisteota oleks F.V põhitegu jäänud sooritamata. Enne F. Sokolovi palvet polnud F.V mingit kavatsust koostada ja esitada OÜ-le Sepmar võltsitud arvet. F.V tegi just seda, mida F. Sokolov oli temalt palunud ehk esitas arve F. Sokolovi näidatud isikule F. Sokolovi ette kirjutatud summa ja selgitusega.
  5. F. Sokolov tegutses otsese tahtlusega kihutamisteo ehk kallutamise suhtes. Ta teadis, et vastavalt altkäemaksukokkuleppele A. Sepperniga pidi A. Seppern kandma raha TADF Ehitus OÜ kontole F. Sokolovi pakutud OÜ Patruul kaudu. F. Sokolov tahtis, et altkäemaksuna antav raha laekuks TADF Ehitus OÜ pangakontole. Kuna F. Sokolov ei tahtnud võtta raha otse A. Seppernilt, siis oli tal ka otsene tahtlus tekitada täideviijal F.V tahtlus koostada ja esitada OÜ-le Sepmar võltsitud arve. Ilma selleta ei saanud altkäemaks OÜ Sepmar kontolt TADF Ehitus OÜ kontole laekuda. 11
(65)
  1. Samuti osutas F. Sokolov F.V võltsimisteole vaimset kaasabi, saates talle OÜ Sepmar rekvisiidid ja A. Sepperni nime ning telefoninumbri. Ilma sellise kaasaaitamisteota ei oleks F.V saanud põhitegu toime panna.
  2. Kohus leidis, et prokuratuuri taotlus kohaldada F. Sokolovi suhtes

§ 49

alusel lisakaristusena pooleteiseks aastaks keeldu osutada omanikujärelevalve teenust ei vasta F. Sokolovi süü suurusele. Karistuse eesmärgid on saavutatavad ka põhikaristusega. Kohus nõustus prokuröriga, et altkäemaksu võtmine on üks raskemaid kutseõiguse kuritarvitamise viise. Samas ei ole tuvastatud, et F. Sokolovi puhul oleks tegemist väljakujunenud kuritegeliku käitumismustriga. See, et F. Sokolov tunnistas, et ta on varemgi omanikujärelevalve teostajana töövõtjatelt raha vastu võtnud, ei kinnita tema poolt altkäemaksu võtmist. F. Sokolovi ütluste järgi ei võtnud ta altkäemaksu, vaid seaduslikku tasu lisatöö eest. Kuna ei ole tõendeid selle kohta, et F. Sokolov on varem samalaadseid kuritegusid toime pannud, samuti arvestades, et F. Sokolov on varem karistamata, pole alust arvata, et vaid põhikaristust kohaldades jääksid karistuse eesmärgid saavutamata. 31. Nii Ida prefektuuris asitõendina hoiul olevad neli 50-eurost kupüüri kui ka TADF Ehitus OÜ pangakontole kantud 400 eurot on altkäemaksu võtmise teel saadud raha. Selle vara puhul on täidetud

§-st 831 tulenevad süüteoga saadud vara konfiskeerimise eeldused ja seega tuleb see vara konfiskeerida. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE TAOTLUSED

  1. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid F. Sokolovi kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev, A. Seppern, tema kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande, F.V , TADF Ehitus OÜ ja prokuratuur. Apellatsioonivastused esitasid F. Sokolovi kaitsja, A. Sepperni kaitsjad ja prokuratuur.
  2. F. Sokolovi kaitsja taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuse süüditunnistamist ja karistamist, samuti temalt 200 euro konfiskeerimist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Lisaks palub kaitsja tühistada kohtuotsuse osas, millega TADF Ehitus OÜ-lt konfiskeeriti 400 eurot. Apellant palub mõista F. Sokolovi õigeks ja hüvitada talle süüteomenetlusega tekitatud kahju ning menetluskulud. Apellatsioonivastuses palub F. Sokolovi kaitsja jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.
  3. A. Sepperni kaitsjad taotlevad Viru Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega nende kaitsealune tunnistati

§ 4024lg 1 järgi süüdi ja teda karistati.

Kaitsjad paluvad mõista A. Sepperni

§ 4024lg 1 järgi õigeks või alternatiivselt rahuldada prokuratuuri taotlus lõpetada A. Sepperni 12

(65)suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel taotluses märgitud tingimustel. Lisaks paluvad kaitsjad mõista riigilt süüdistatava kasuks välja menetluskulud. 35. A. Seppern taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega ta tunnistati

§ 4024lg 1 järgi süüdi ja teda karistati.

Süüdistatav palub mõista end esitatud süüdistuses õigeks või alternatiivselt rahuldada taotlus lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel taotluses märgitud tingimustel. Menetluskulud palub süüdistatav jätta riigi kanda. Apellant märgib, et ta toetab täielikult kaitsjate apellatsiooni ja selles esitatud põhjendusi. 36. F.V taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus tunnistas ta

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi, ja palub end täielikult õigeks mõista.

Samuti taotleb F.V menetluskulude kompenseerimist ja hüvitise väljamõistmist.

  1. TADF Ehitus OÜ, kelle ringkonnakohus kaasas
  2. aprilli
  3. a määrusega kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse, taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist.
  4. Prokuratuur palub muuta Viru Maakohtu otsuse põhiosa F. Sokolovile

§ 344

lg 1 – § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 345 lg 1 – § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi süüks arvatud kuritegude subjektiivse koosseisu osas; mõista F. Sokolovile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära summas 3925 eurot ning mõista F. Sokolovile

§ 49

alusel lisakaristuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune tegutsemiskeeld omanikujärelevalve teenuse osutamisel F. Sokolovi pädevuses olevates valdkondades vastavalt majandustegevusteatisele (üldehitus, dokumentatsioon). Apellatsioonivastuses palub prokuratuur jätta F.V, F. Sokolovi kaitsja ja TADF Ehitus OÜ apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse nendes apellatsioonides vaidlustatud osas muutmata. „Alternatiivselt“ palub prokuratuur lõpetada A. Sepperni suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel maakohtule esitatud taotluses toodud tingimustel. POOLTE VÄITED JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 39. Kolleegium käsitleb käesoleva otsuse • I osas (punktid 40–117) F. Sokolovi kaitsja apellatsioonis esitatud väiteid; • II osas (punktid 118–162) apellatsiooni piirdest väljudes seda, miks F. Sokolovile süüdistuses ja maakohtu otsuses

§ 4023

lg 1 järgi süüks arvatud tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 294lg 1 järgi; • III osas (punktid 163–191) A.

Sepperni kaitsjate apellatsioonis esitatud väiteid; • IV osas (punktid 192) viiteliselt A. Sepperni apellatsiooni; 13

(65)• V osas (punktid 193–194) – samuti viiteliselt – F.V apellatsiooni; • VI osas (punktid 195–203) TADF Ehitus OÜ apellatsiooni; • VII osas (punktid 204–210) prokuratuuri apellatsiooni; • VIII osas (punktid 211–233) apellatsioonimenetluse tulemust ja menetluskulude hüvitamist. (I) Fjodor Sokolovi kaitsja apellatsioonist
  1. Maakohtu istungiprotokolli kättesaadavus
  2. Maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 10 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga ei olnud kohtuistungi protokollid kättesaadavad. Kohtuotsuse kuulutamisel teatas kohus, et protokollid allkirjastatakse
  3. jaanuaril 2018, tegelikult olid allkirjastatud protokoll e-toimikus kättesaadav alles
  4. jaanuaril
  5. F. Sokolovile olid
  6. mai kuni
  7. juuni
  8. a kohtuistungite protokollid kättesaadavad alles
  9. jaanuaril
  10. Kohtuistungi protokollid on allkirjastatud
  11. jaanuaril 2018, seega kohtuotsuse kuulutamise ajal need puudusid. Allkirjastatud istungiprotokolli puudumine võis tuua kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtuistungi protokollis kajastuvad A. Sepperni sellised ütlused, mis räägivad koostoimes teiste tõenditega süüdistusversioonile vastu.
  12. Kaitsja viide KrMS § 339 lg 1 p-s 10 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele on põhjendamatu. Juhul, kui kaitsja leiab, et protokollis kajastatu on ebatäpne või ei vasta tegelikkusele, on tal õigus KrMS § 158 alusel teha kohtule vastav taotlus. Samuti oli kaitsjal võimalik KrMS § 1561 alusel taotleda istungiprotokolliga tutvumist kolm päeva pärast istungipäeva.
  13. KrMS § 1561 lg 3 sätestab, et kohtumenetluse poole taotlusel teeb kohus allkirjastatud kohtuistungi protokolli kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel istungipäevast. Kolleegium leiab, et osutatud sättest on tuletatav ka kohtuistungi protokolli koostamise ja allkirjastamise (KrMS § 155 lg 3) tähtaeg: seda tuleb teha hiljemalt kolme tööpäeva jooksul protokollitava kohtuistungi toimumise päevast. Samas on kolleegium seisukohal, et kui kohtuasjas peetakse kohtuistungit mitu päeva ja ükski kohtumenetluse pool ei taotle eraldi konkreetse istungipäeva protokolliga tutvumist, võib kohus koostada ja allkirjastada kohtuistungi protokolli(d) kõigi istungipäevade kohta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates viimasest istungipäevast selles kohtuastmes. 14
(65)43. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, nagu peaks(
  1. id)(kõik) kohtuistungi protokoll(
  2. id)olema allkirjastatud ja kättesaadav(
  3. ad)juba kohtuotsuse kuulutamise ajaks. Kohtuistungi protokollis tuleb seaduse kohaselt kajastada ka kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist, samuti näiteks KrMS § 315 lg-s 5 ette nähtud kohtu toiminguid, mis järgnevad kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisele. Samuti kantakse KrMS § 315 lg 6 kohaselt kohtuistungi protokolli apellatsiooniõigusest loobumine. Mõistetavalt ei saaks seda teha, kui kohtuistungi protokoll peaks valmima juba kohtuotsuse kuulutamise ajaks. 44. Menetletavas asjas allkirjastasid kohtunik ja kohtuistungi sekretär 2. maist 2017 kuni 24. jaanuarini 2018 toimunud istungipäevade protokollid 26. jaanuaril 2018 (KoTo, kd 4, tl 40, 48 ja 58) ehk kaks päeva pärast viimast istungipäeva, mil kohus oli kuulutanud kohtuotsuse resolutiivosa (KoTo, kd 4, tl 57) ja teinud pooltele kättesaadavaks ka kohtuotsuse tervikteksti (KoTo, kd 4, tl 100). Apellant ei väida, et tema või tema kaitsealune oleksid maakohtult varem taotlenud 24. jaanuari 2018. a istungipäevale eelnenud istungipäevade protokollidega tutvumist. Sellist taotlust ei nähtu ka kohtuistungi protokollist ega kohtutoimikust. Seega oli maakohus KrMS § 1561 lg-st 3 tulenevalt kohustatud kohtuistungi protokolli koostama, allkirjastama ja tegema selle kohtumenetluse pooltele teatavaks hiljemalt kolme tööpäeva jooksul viimasest istungipäevast 24. jaanuaril 2018. Arvestades asjaolu, et 24. jaanuar 2018 langes kolmapäevale, möödus KrMS § 1561 lg-s 3 ette nähtud kolme tööpäevane tähtaeg KrMS § 171 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 kohaselt järgmisel esmaspäeval ehk 29. jaanuaril 2018 kell 24.00. Kaitsja on apellatsioonis kinnitanud, et kohtuistungi protokollid olid talle e-toimikus kättesaadavad 29. jaanuari 2018. a õhtul. Seega ei ole maakohus kohtuistungi protokolli allkirjastamise ega selle kaitsjale kättesaadavaks tegemisega hilinenud. Kaitsja väitel said osad protokollid F. Sokolovile kättesaadavaks alles 31. jaanuaril 2018. Samas ei nähtu apellatsioonist, miks ei saanud F. Sokolov protokollidega tutvuda kaitsja vahendusel, ega asjaolu, et hilinemine protokollide e-toimikus kättesaadavaks tegemisega oleks kahjustanud F. Sokolovi kaitseõigust. 45. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et isegi kui praeguses asjas oleks võimalik asuda seisukohale, et maakohus hilines kohtuistungi protokolli allkirjastamise ja/või selle kaitsjale kättesaadavaks tegemisega, puuduks alus käsitada seda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Riigikohus on leidnud, et isegi allkirja puudumine kohtuistungi protokollil ei ole võrdsustatav protokolli puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 10 tähenduses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-114-16, p 9). Ringkonnakohtu arvates ei ole KrMS § 339 lg 1 p-s 10 ette nähtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ehk kohtuistungi protokolli puudumisega tegemist ka siis, kui kohus jätab kohtuistungi protokolli kas õigeaegselt või üldse kohtumenetluse poolele kättesaadavaks tegemata. Nii kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmine kui ka selle (õigeaegne) kättesaadavaks tegemata jätmine võib olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid seda üksnes juhul, kui sellega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-114-16, p 9). Lisaks võib kohtuistungi protokolli kättesaadavaks tegemata jätmine või sellega hilinemine teatud juhtudel riivata ebaproportsionaalselt 15
(65)kohtumenetluse poole edasikaebeõigust – see rikkumine on aga enamasti kõrvaldatav edasikaebemenetluses või edasikaebetähtaja ennistamise teel.
  1. Menetletavas asjas ei ole apellant välja toonud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võimaldaks – isegi juhul, kui oleks võimalik nõustuda väitega protokolli allkirjastamise ja kättesaadavaks tegemisega hilinemise kohta – pidada võimalikuks, et kohtuistungi protokolli allkirjastamise ja kättesaadavaks tegemise aeg sai mõjutada kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
  2. Kaitsja väitel võis protokolli liig hiline allkirjastamine tuua kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse, kuna kohus ei pööranud tähelepanu kohtuistungi protokollis kajastuvatele altkäemaksu väidetava küsimise aega puudutavatele A. Sepperni ütlustele, mis kaitsja hinnangul räägivad süüdistusversioonile vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga see, et A. Sepperni ütlusi kajastav kohtuistungi protokoll polnud kohtuotsuse tegemise ajaks allkirjastatud, alust järeldada, et kohtul puudus võimalus A. Sepperni ütlustega kohtuotsust tehes arvestada. Kohus kuulis A. Sepperni ütlusi kohtuistungil, samuti oli kohtu käsutuses kohtuistungi helisalvestis. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus ka A. Sepperni ütlustele kui tõendile tuginenud. Seega pole alust väita, et kohtuistungi protokolli allkirjastamise aeg võis mõjutada kohtuotsuse sisu. Isegi kui asuda seisukohale, et maakohus jättis kaitsja poolt oluliseks peetud osa süüdistatava ütlustest otsuses põhjendamatult käsitlemata, pole põhjust seostada seda viga kohtuistungi protokolli allkirjastamise ajaga.
  3. Ühtlasi ei ole apellant väitnud, et kohtuistungi protokolli allkirjastamise ja kättesaadavaks tegemise aeg mõjutas edasikaebeõiguse teostamist.
  4. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et maakohus ei ole kohtuistungi protokolli allkirjastamisel ja kaitsjale kättesaadavaks tegemisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud, igal juhul ei ole aga tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 10 ega lg 2 mõttes.
  5. Apellandi väiteid selle kohta, et A. Sepperni kohtus antud ütlused altkäemaksu küsimise aja kohta räägivad koosmõjus dokumentaalsete tõenditega süüdistusversioonile vastu, käsitleb ringkonnakohus otsuse käesoleva osa
  6. alaosas.
  7. F. Sokolovi elukohas toimunud läbiotsimise seaduslikkus
  8. F. Sokolovi elukohas XXX toimunud läbiotsimine oli ebaseaduslik. Uurimisasutuse läbiotsimismäärus oli antud läbiotsimiseks kohas, mida kasutati kuriteo toimepanemiseks. Tõenditest nähtuvalt andis A. Seppern F. Sokolovile 200 eurot sularaha F. Sokolovi kinnisasja väravate taga ehk Kesk tänava sõiduosal. Seega asub väidetava kuriteo toimepanemise koht väljaspool XXX kinnisasja piire. Kuriteo toimepanemise kohana saanuks prokuratuuri poolt hiljem heaks kiidetud uurimisasutuse määruse alusel läbiotsimist toimetada üksnes Kesk tänaval. Läbiotsimiseks XXX kinnisasjal olnuks vajalik eeluurimiskohtuniku luba. 16
(65)Samuti on kõrvaldamata kahtlus, et prokuröri luba läbiotsimiseks on saadaud rohkem kui 24 tundi pärast läbiotsimise toimumist, sest see luba on antud läbiotsimisele järgnenud kuupäeval, kuid kellaaega pole prokuratuuri loas märgitud.
  1. Iseenesest on kaitsjal õigus selles, et kui enne
  2. septembrit 2016 edasilükkamatul juhul uurimisasutuse määruse alusel toimetatud läbiotsimine ei leidnud aset mõnes sel ajal kehtinud KrMS § 91 lg-s 21 loetletud paigas, pidi läbiotsimise lubatavaks tunnistamise KrMS § 91 lg 3 kohaselt otsustama eeluurimiskohtunik, mitte prokuratuur. Menetletavas asjas tegi uurimisasutus
  3. aprillil 2015 kell 20.20 määruse toimetada edasilükkamatult läbiotsimine F. Sokolovi majas XXX , kuna uurija arvates oli alust arvata, et F. Sokolov võttis sel aadressil A. Seppernilt altkäemaksu (KoTo, kd 2, tl 135). Selle määruse alusel toimetatud läbiotsimise tunnistas järgmisel päeval lubatavaks prokuratuur (KoTo, kd 2, tl 136). Kaitsja osutatud A. Sepperni, F. Sokolovi ja T. Sokolova ütluste kohaselt andis A. Seppern F. Sokolovile 200 eurot sularaha üle aga F. Sokolovi kinnisasja väravate taga alal, mis jääb Kesk tänavale ja mille aadress ei ole XXX . Erinevalt kaitsjast on kolleegium seisukohal, et kõnealune tõik ei anna alust väita ei seda, et uurimisasutuse
  4. aprilli
  5. a määruse alusel tohtis läbi otsida üksnes Kesk tänaval (mitte aga XXX elamus) ega ka seda, et
  6. aprilli
  7. a määruse alusel XXX elamus toimetatud läbiotsimise lubatavaks tunnistamise üle pidanuks prokuratuuri asemel otsustama eeluurimiskohtunik.
  8. Olukorras, kus F. Sokolov võttis A. Seppernilt arvatava altkäemaksususumma vastu XXX kinnisasjaga vahetult piirneval alal (tänaval), viibides vahetult enne A. Sepperniga kohtumist XXX elamus ja naastes sinna ka kohe pärast raha saamist, oli XXX elamu käsitatav arvatava kuriteo toimepanemise kohana KrMS § 91 lg 21 p 2 mõttes. Tegemist oli Kesk tänaval väidetavalt üle antud altkäemaksu võtmisega vahetult ja funktsionaalselt seotud paigaga, mida ei saa KrMS § 91 lg 21 p 2 v.r kohaldamise seisukohalt arvatava altkäemaksu üleandmise kohast eristada. Käesoleva juhtumi asjaoludel moodustas XXX elamu raha üleandmise kohaga ühe ja sama arvatava kuriteo toimepanemise koha KrMS 91 lg 21 p 2 v.r mõttes.
  9. Sõltumata eeltoodust oli XXX elamu näol tegemist KrMS § 91 lg 21 p-s 1 nimetatud kohaga. Seega ei väljunud kohtueelne menetleja XXX elamus läbiotsimist toimetades läbiotsimismäärusega lubatu piiridest, samuti oli prokuratuur pädev otsustama läbiotsimise lubatavaks tunnistamise üle.
  10. Kolleegium leiab, et olukorras, kus prokurör otsustas
  11. aprillil 2015 kell 20.40–21.35 uurimisasutuse määruse alusel toimetatud läbiotsimise lubatavaks tunnistamise läbiotsimisele järgnenud kalendripäeval ehk
  12. aprillil 2015, tulnuks määrusele läbiotsimise lubatavaks tunnistamise kohta tehtud pealdises märkida ka kellaaeg, mil prokuratuur oma heakskiidu andis või millal uurimisasutus läbiotsimisest prokuratuurile teatas. Praeguses asjas prokurör selliselt ei 17
(65)toiminud. Samuti pole kohtule esitatud muid tõendeid selle kohta, millal uurimisasutus prokuratuuri läbiotsimisest informeeris. Seetõttu nõustub kolleegium kaitsjaga, et pole võimalik kontrollida, kas läbiotsimise lubatavaks tunnistamisel järgiti
  1. augustini 2016 kehtinud KrMS § 91 lg 3 redaktsioonis sätestatud 24-tunnilist läbiotsimisest teatamise tähtaega.
  2. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui uurimisasutus hilines (mõne tunni võrra) prokuratuurile kõnealusest läbiotsimisest teatamisega, pole tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa läbiotsimisega kogutud tõendite lubamatuse. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-52-09, p 11.1 ja
  5. veebruari
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 9.) Menetletavas asjas ei oleks uurimisasutuse võimalik – maksimaalselt mõne tunni pikkune – hilinemine prokuratuuri läbiotsimisest teavitamisega käsitatav läbiotsimise korra olulise rikkumisena. Tegemist polnuks minetusega, milleta poleks läbiotsimisega tõendeid saadud. Võimalik väike viivitus ei saanud mõjutada prokuratuuri hinnangut läbiotsimise lubatavusele. KrMS § 91 lg 3 eesmärk oli tagada prokuratuuri (teatud juhtudel ka kohtu) efektiivne kontroll uurimisasutuse tegevuse üle. Praegusel juhul sai see eesmärk isegi tähtaja võimaliku rikkumise korral sisuliselt täidetud.
  7. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et
  8. aprillil 2015 F. Sokolovi elukohas toimunud läbiotsimise protokoll on lubatav tõend.
  9. Kuriteo matkimisega saadud tõendite lubatavus
  10. Kuriteo matkimisega saadud tõendusteave on lubamatu, sest praegusel juhul kutsuti provokatiivselt esile F. Sokolovi soov sularaha vastu võtta. F. Sokolov oli täiesti kindel, et tegemist on lasteaedade objekti lisatöö eest saadava rahaga. A. Seppern andis ütlusi, et kolmel korral prooviti matkida, kuid F. Sokolov keeldus raha võtmast. Lisaks on jälitustoimingu protokollist näha, et F. Sokolov palus maksta ülekandega. A. Sepperni ütlustest tulenevalt on selge, et tema pidi aktiivselt otsima kontakti F. Sokoloviga, et anda viimasele üle 200 eurot sularaha.
  11. Kaitsja väide lubamatu teoprovokatsiooni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. detsembri
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-110-04, p 11.3) kohta on paljasõnaline. Ei kuriteo matkimise eel ja selle ajal toimunud F. Sokolovi ja A. Sepperni vestlusest (KoTo, kd 2, tl 179 pöördel–180) ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et A. Seppern oleks F. Sokolovi provotseerinud raha vastu võtma, jättes F. Sokolovi enda teopanuse tahaplaanile. Selliseks väiteks ei anna alust ka tõik, et
  14. aprillil 2015 võttis A. Seppern F. Sokoloviga raha üleandmiseks ise kontakti. Ka F. Sokolov ise ei öelnud kohtus, et A. Seppern survestas või meelitas teda sularaha vastu võtma, 18
(65)väites samas küll seda, et ta võttis raha vastu kui TADF Ehitus OÜ saadava tasu lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud lisatöö eest (KoTo, kd 4, tl 33 pöördel). Seetõttu asub kolleegium erinevalt kaitsjast seisukohale, et kuriteo matkimisega kogutud teave on tõendina lubatav. See, et F. Sokolov soovis kaitsja väitel raha saada ülekandega, mitte sularahas, ei pole tema tahtluse süüteokoosseisu-pärasuse seisukohalt oluline.
  1. Raha maksmise ja vastuvõtmise põhjus
  2. F. Sokolov andis kohtus ütlusi, mille kohaselt liigutati raha OÜ Patruul kaudu seoses teise objektiga, s.o lasteaedades akende vahetamisega. Selle väite kinnituseks esitas F. Sokolov kohtule ka dokumentaalsed tõendid. Kohus tuvastas, et F. Sokolovil ja A. Seppernil võis olla kokkulepe lisatasu maksmiseks seoses lasteaedade objektiga. Maakohus, leides, et A. Sepperni ütlused lükkavad ümber F. Sokolovi väite, mille kohaselt on OÜ Patruul kaudu liikunud raha seotud lasteaedade projektiga, rikkus kriminaalmenetlusõigust. F. Sokolovi väidet, et raha liigutamine OÜ Patruul kaudu on seotud lasteaedade projektiga, kinnitab ka Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-
  3. Samuti oli F. Sokolov A. Seppernilt 200 eurot sularaha vastu võttes kindel, et tegemist on lasteaedade rahaga.
  4. Kui tugineda A. Sepperni ütlustele, siis peaks jõudma järeldusele, et altkäemaks laekus enne selle küsimist. See ei ole aga loogiline. Maakohtu otsuse järgi võimaldas altkäemaksu küsida omanikujärelevalve teostaja etteheide, et tööd ei vasta projektile. Töödega alustati
  5. veebruaril 2015 ja tööd jätkusid veel ka
  6. märtsil
  7. Enne töö valmimist ei ole aga võimalik teha etteheidet, et see ei vasta projektile ega küsida töö nõuetele mittevastavusele viidates altkäemaksu. Kohtuistungi protokollis kajastuvate A. Sepperni ütluste kohaselt anti talle sellest, et töid ei taheta vastu võtta ja soovitakse lisatasu, märku pärast objekti füüsilist ülevaatust (avariisüsteemi testimist). Ehitustööde päevikute kohaselt käisid
  8. märtsil 2015 objektil veel tööd. Seega sai väidetav altkäemaksu küsimine A. Sepperni ütlustest tulenevalt toimuda alles pärast
  9. märtsi
  10. Väidetavalt altkäemaksu ülekandmiseks kasutatud OÜ Patruul ja TADF Ehitus OÜ arved koostati aga juba enne seda kuupäeva ning OÜ Sepmar tegi ka altkäemaksuks loetud ülekanded
  11. ja
  12. märtsil
  13. Ei ole loogiline, et altkäemaksu maksti enne selle küsimist. Ka kohus leidis, et altkäemaksu maksmises OÜ Patruul kaudu oli eelnevalt kokku lepitud. Seetõttu ei ole raha liikumine OÜ Patruul kaudu seotud altkäemaksu maksmisega, kuna väidetav altkäemaksukokkulepe sõlmiti pärast OÜ Patruul arve nr 29 koostamist ja selle eest tasumist.
  14. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt selgitas F. Sokolov A. Seppernile seda, milliseid seaduslikke toiminguid peab viimane tegema, et tööd saaksid vastu võetud. Jälitustoiminguga kogutud teave ei kinnita A. Sepperni ütlusi altkäemaksu kohta. 19
(65)
  1. Maakohus tuvastas ja kaitsja ka ei vaidlusta seda, et OÜ Sepmar tasus A. Sepperni korraldusel OÜ Patruul ja F.V kaudu TADF Ehitus OÜ-le kokku 400 eurot, lisaks andis A. Seppern kuriteo matkimise käigus F. Sokolovile üle 200 eurot sularaha (mille menetleja vahetult pärast seda läbiotsimise käigus ära võttis). Süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt toimus kõnealuse raha maksmine F. Sokolovi ja A. Sepperni eelneva kokkuleppe alusel vastutasuna selle eest, et Narva Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel omanikujärelevalvet tegev TADF Ehitus OÜ annaks heakskiidu OÜ Sepmar ehitustööde vastuvõtmiseks. F. Sokolovi kaitseversiooni järgi oli süüdistuses märgitud summade näol aga tegemist hoopis osaga tasust, mida OÜ Sepmar pidi
  2. oktoobri
  3. a ehituskoosoleku protokollis nr 7 fikseeritud kokkuleppe alusel maksma TADF Ehitus OÜ-le Narva lasteaedade akendevahetusel tehtud omanikujärelevalve lisatöö eest. Maakohus tuvastas, et TADF Ehitus OÜ ja OÜ Sepmar vahel oli tõepoolest kokkulepe, mille järgi pidi OÜ Sepmar maksma TADF Ehitus OÜ-le lasteaedade akendevahetusel tehtud töö eest lisatasu.
  4. oktoobri
  5. a ehituskoosoleku protokollis nr 7 fikseeritud kokkuleppe alusel on tsiviilasjas nr 2-15-10205 tehtud Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsusega OÜ-lt Sepmar ka TADF Ehitus OÜ kasuks raha välja mõistetud. Samas leidis Viru Maakohus – viidates A. Sepperni ütlustele ja jälitustoimingu protokollidele ning kirjavahetusele –, et süüdistuses märgitud makseid ei tehtud siiski mitte
  8. oktoobri
  9. a kokkuleppe täitmiseks, vaid vastutasuna selle eest, et TADF Ehitus OÜ annaks nõusoleku Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmiseks. Apellandi arvates hindas aga maakohus sellisele järeldusele jõudes tõendeid ekslikult ja kriminaalmenetlusõigust rikkudes.
  10. Kolleegium möönab, et maakohtu otsuse punktis 198 toodud põhjendus selle kohta, miks teised tõendid lükkavad ümber F. Sokolovi ütlused, et raha maksti Narva lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud lisatöö eest, on pealiskaudne ja üldsõnaline. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus on õige: tõendid kummutavad F. Sokolovi kaitseversiooni, et süüdistuses märgitud maksed tehti lisatööde eest lasteaedade akendevahetuse objektil, ja kinnitavad, et tegemist oli tasuga TADF Ehitus OÜ nõusoleku eest Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmiseks. Põhjused, miks kolleegium sellisele seisukohale asub, on järgmised.
  11. Kaitseversiooni aluseks olevat asjaolu, et süüdistuses kirjeldatud maksed tehti ehituskoosoleku protokollis nr 7 fikseeritud kokkuleppe täitmiseks, kinnitavad vaid süüdistatav F. Sokolovi ja vahendlikult ka tunnistaja T. Sokolova kohtus antud ütlused. Kaitsja esitatud ülejäänud tõendid puudutavad lasteaedade objektil tehtud lisatöö eest tasu maksmise kokkuleppe olemasolu OÜ Sepmar ja TADF Ehitus OÜ vahel ega anna otseselt teavet selle kohta, mille eest anti üle süüdistuses märgitud 600 eurot.
  12. F. Sokolovi kohtus antud ütluste kohaselt oli nii OÜ Sepmar poolt OÜ Patruul ja F.V kaudu TADF Ehitus OÜ-le edastatud 400 euro kui ka A. Sepperni poolt talle sularahas antud 200 20
(65)euro näol tegemist OÜ Sepmar tasuga TADF Ehitus OÜ-le lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud lisatöö eest (KoTo, kd 4, tl 31–37).
  1. F. Sokolovi selliste ütluste usaldusväärsuse seab esmalt kahtluse alla
  2. aprillil
  3. a toimunud läbiotsimise protokoll (KoTo, kd 2, tl 132 jj), mis on maakohtu istungil avaldatud (KoTo, kd 4, tl 5 pöördel). Kõnealune läbiotsimine leidis F. Sokolovi elukohas aset varsti pärast seda, kui A. Seppern oli andnud kuriteo matkimise käigus F. Sokolovile üle süüdistuses nimetatud 200 eurot sularaha. Vastuseks läbiotsimist toimetanud uurimisasutuse ametniku ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses märgitud sularaha, selgitas F. Sokolov menetlejale, et 200 eurot sularaha, mille A. Seppern talle andis, on OÜ Sepmar võlg OÜ-le Patruul. F. Sokolov avaldas, et kusagil
  4. a veebruaris pöördus A. Seppern tema poole palvega aidata transporditeenusega. F. Sokolovi väitel pöördus ta firmasse Patruul, mille juhti Andreid tunneb F. Sokolovi poeg. Andrei aitas transpordiga ja saatis selle töö kohta arve Sepmarile. F. Sokolov lisas, et tema teada on Alar Patruulile 300 eurot ära maksnud ja tõi ülejäänud raha täna tema kätte, et ta selle Patruulile edasi annaks. (KoTo, kd 2, tl 132) Eeltoodust nähtuvalt ei rääkinud F. Sokolov läbiotsimise ajal midagi OÜ Sepmar kohustusest TADF Ehitus OÜ ees ega väitnud, et A. Seppern andis talle raha selleks, et tasuda omanikujärelevalve lisatööst tekkinud OÜ Sepmar võlga TADF Ehitus OÜ-le. F. Sokolovi toonaste väidete kohaselt oli praeguses süüdistuses kajastatud maksete eesmärk hoopis see, et tasuda OÜ Sepmar võlg transporditeenust osutanud OÜ Patruul ees. Järelikult on F. Sokolovi maakohtus antud ütlused raha maksmise põhjuse kohta vastuolus süüdistatava kohtueelses menetluses esitatud versiooniga. Kõnealune vastuolu õõnestab olulisel määral kaitseversiooni aluseks oleva keskse tõendi – F. Sokolovi ütluste – usaldusväärsust.
  5. Kolleegium leiab, et isegi sõltumata eelmises punktis märgitust, kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid – küll kaudselt, kuid see-eest kogumis kaalukalt – A. Sepperni ütlusi, mille kohaselt toimus süüdistuses märgitud rahasummade maksmine vastutasuna selle eest, et Narva Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustöödel omanikujärelevalvet tegev TADF Ehitus OÜ aktsepteeriks OÜ Sepmar ehitustöid ja allkirjastaks dokumentatsiooni ning üleandmisakti (KoTo, kd 4, tl 21).
  6. Nii nähtub jälitustoimingu protokollist, mis kajastab
  7. aprillil 2015 kuriteo matkimise käigus 200 euro üleandmisele vahetult eelnenud ja selle ajal toimunud F. Sokolovi ja A. Sepperni vestlust (KoTo, kd 2, tl 179 pöördel–180), et süüdistatavad rääkisid omavahel just nimelt Paju kooli ja õpilaskodu objektist, mitte aga näiteks lasteaedade akendevahetusel tehtud lisatöödest või millestki kolmandast. Vestluse alguses märkis A. Seppern, et tal on „kopp ees“, millele F. Sokolov vastas, et see on siiski „Sinu probleem“ ja selgitas, milliseid parandusi ta on dokumentatsioonis teinud ja milliseid puudusi tuleb veel kõrvaldada. Vestlusest käivad läbi selliste inimeste nimed, kes on seotud just Paju kooli ja õpilaskodu objektiga: L.V. (s.o Paju kooli ja õpilaskodu avariivalgustuse projekteerija L.V. ), A.A. (s.o A.A. , kes esindas Paju kooli ja õpilaskodu objektiga seoses Narva linna kui tellijat), S.L. (s.o omanikujärelevalve teostaja vastutav spetsialist S.L. ). Süüdistatavate vestluse lõik, milles kajastub sularaha üleandmine, moodustab konteksti 21
(65)arvestades osa sellest samast vestlusest, mis puudutas väidetavaid puudusi Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel ja nende vormistamisel. Kolleegium peab ebausutavaks, et raha üleandmine, mis leidis aset keset jutuajamist, kus käsitleti üksnes Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöid, ei olnud seotud mitte selle, vaid hoopis mõne teise objektiga, mida A. Seppern ega F. Sokolov vestluse käigus kordagi ei maininud. Seega räägib sularaha üleandmisele vahetult eelnenud ja sellega samal ajal toimunud vestluse sisu selle kasuks, et raha maksti vastutasuna omanikujärelevalve heakskiidu eest Paju kooli ja õpilaskodu ehitustööde vastuvõtmiseks.
  1. Sarnaselt rääkisid A. Seppern ja F. Sokolov ka
  2. aprillil 2015 salaja pealt kuulatud telefonikõnes Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmisest ning just selle vestluse kestel tuli jutuks ka OÜ Patruul arve ümbertegemine (KoTo, kd 2, tl 178–178 pöördel). See viitab jällegi süüdistuses märgitud OÜ Patruul arve alusel tehtud makse seosele Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustöödega.
  3. Andes kohtus ütlusi selle kohta, mil moel F. Sokolov põhjendas omanikujärelevalve tegija heakskiidu eest raha küsimist, rääkis A. Seppern, kuidas F. Sokolov olevat talle öelnud, et „eelarve väike, kulud suured, ei viitsi käia sellel objektil, ei viitsi üldse selle objektiga tegeleda“ (KoTo, kd 4, tl 10 pöördel–11 ja 18). A. Sepperni selline kirjeldus F. Sokolovi retoorikast langeb kokku jälitustoimingu protokollis kajastuvaga. Salaja pealt kuulatud telefonikõnes, mis peeti
  4. aprillil 2015, vaidlesid A. Seppern ja F. Sokolov selle üle, kas OÜ Sepmar tööd Paju koolis ja õpilaskodus vastavad projektile või mitte. Vaidluse käigus palus A. Seppern, et F. Sokolov põhjendaks kirjalikult, mis konkreetselt (projektile) ei vasta (KoTo, kd 4, tl 175). Vastuseks sellele palvele märkis F. Sokolov järgmist: „Vot saad aru, vot kujutad ette, millega sa tegeled… Ma vot pean istuma, aega kulutama. Seal selle väikese raha eest, mille eest ma nõustusin tegema seda tööd. Kirjutama kirju. Ma istun, põhjendan sulle kõik ära, e, noh.. veel kord.“ (KoTo, kd 2, tl 175 pöördel). Ehkki pealt kuulatud vestluses ei küsi F. Sokolov A. Seppernilt otseselt raha, räägib jälitustoiminguga saadud teave ühe argumendina kaudselt A. Sepperni ütluste üldise usaldusväärsuse kasuks. Vastates A. Sepperni palvele põhjendada ehitustöö projektile mittevastavust kurtmisega omanikujärelevalve eest makstava tasu väiksuse üle ja rääkides enda viitsimatusest seda tööd teha, käitus F. Sokolov vähemalt kummaliselt ja samas sarnasele sellele, millisena A. Seppern kirjeldas ka nende varasemat omavahelist vestlust. Ehkki eraldivõetuna ei võimalda see teha kaugeleulatuvaid järeldusi, lisab F. Sokolovi osutatud vastus kogumis teiste tõenditega usutavust süüdistusversioonile.
  5. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt rääkis F. Sokolov
  6. aprillil 2015 vahetult pärast A. Sepperniga peetud telefonikõnet telefonitsi ka Paju koolis ja õpilaskodus omanikujärelevalve tegemisel vastutava spetsialistina tegutsenud S.L. iga. Selle telefonikõne käigus kõneldi samuti peamiselt Paju kooli ja õpilaskodu objektist ning F. Sokolov andis S.L. ile ülevaate A. Sepperniga peetud vestluse sisust. Muu hulgas avaldas F. Sokolov A. Sepperniga peetud telefonikõnest rääkides kahtlust, et A. Seppern juba salvestab „kõik meie kõned ja nii edasi“, lisades S.L. ile hoiatavalt, et „nii, igaks juhuks sulle“ (KoTo, kd 2, tl 176). Hiljem sama vestluse käigus rääkis F. Sokolov S.L. ile ka sellest, et A. Seppern oli määranud järgmiseks neljapäevaks kohtumise. 22
(65)Seejuures avaldas F. Sokolov arvamust, et „see tuleb mingi provokatsioon“ (KoTo, kd 2, tl 177). Juhul, kui F. Sokolov olnuks veendumusel, et tema tegevus on seaduslik, puudunuks tal põhjus kahtlustada, et A. Seppern võib salvestada temaga peetavaid telefonikõnesid ja korraldada omavahelisel kohtumisel „provokatsiooni“. F. Sokolovi kõnealused kahtlused viitavad tema teadmisele sellest, et A. Seppern teab F. Sokolovi käitumise kohta midagi kompromiteerivat, mida A. Seppern võib üritada n-ö tõenduslikult fikseerida. Selliseks kompromiteerivaks asjaoluks võis olla nt see, et TADF Ehitus OÜ saab OÜ-lt Sepmar omanikujärelevalve tegija heakskiidu eest raha. Seejuures tuleb silmas pidada, et F. Sokolov rääkis S.L. ile oma kahtlustest just sellise vestluse käigus, mis puudutas Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöid ja sellega seotud suhtlust A. Sepperniga. Eeltoodust tulenevalt toetab ka F. Sokolovi ja S.L. i vahel peetud telefonikõne sisu kaudselt süüdistusversiooni.
  1. Kõnekat, ehkki kaudset teavet, mis toetab raha maksmise põhjuse osas süüdistusversiooni ja A. Sepperni ütlusi, annavad ka F. Sokolovi enda ütlused. Tähelepanuväärsed on F. Sokolovi selgitused selle kohta, miks pidi OÜ Sepmar tasuma väidetavalt Narva lasteaedade akendevahetusel tehtud ehitusjärelevalve lisatööde eest TADF Ehitus OÜ-le OÜ Patruul kaudu, kasutades arveid, millel näidatud teenust tegelikult ei osutatud. F. Sokolovi ütluste kohaselt tegi ta aastatel 2014–2015 TADF Ehitus OÜ ja Narva linna vahel sõlmitud lepingu alusel ehitusjärelevalvet mh Narva lasteaedade akendevahetuse objektil, kus ehitas OÜ Sepmar. Kuna OÜ Sepmar ei lõpetanud töid tähtaegselt, pikenes ka omanikujärelevalve tegemise periood, mille eest soovis TADF Ehitus OÜ OÜ-lt Sepmar lisatasu.
  2. oktoobri
  3. a ehituskoosolekul lepiti kokku, et OÜ Sepmar peab tasuma TADF Ehitus OÜ-le pärast
  4. novembrit 2014 tehtavate järelevalvetööde eest 600 eurot kuus või 30 eurot päevas. (KoTo, kd 4, tl 31–31 pöördel) Seejuures möönis F. Sokolov, et tellijaga (Narva linnaga) sõlmitud lepingu alusel ei olnud TADF Ehitus OÜ-l õigust ehitustööde tähtajaks lõpetamata jäämise korral lisatasu saada, kuid väitis, et on välja kujunenud praktika, et kui tööd venivad ehitusettevõtja süül, siis maksab omanikujärelevalve eest töövõtja (KoTo, kd 4, tl 34). Vastuseks prokuröri küsimusele, kas see ei ole mõjutamine, kui töö tegija maksab omanikujärelevalve tegijale, märkis F. Sokolov, et „seetõttu ei tasu võtta raha otse, olen nõus sellega“ (KoTo, kd 4, tl 34). Seda, miks OÜ Sepmar ei tasunud lisatööde eest TADF Ehitus OÜ-le otse, vaid OÜ Patruul kaudu, selgitaski F. Sokolov vajadusega varjata, et omanikujärelevalve tegija võtab ehitajalt raha. Vastuseks kohtu küsimusele, miks ei võinud lisatööde eest esitada arvet otse OÜ-le Sepmar, märkis F. Sokolov, et „järelevalve peab olema sõltumatu ja töövõtjalt raha saamine leian, et see rikub seda põhimõtet“ (KoTo, kd 4, tl 71 pöördel) Seejuures oli F. Sokolov eelnevalt kinnitanud, et juhtum, kus TADF Ehitus OÜ sai omanikujärelevalve tegijana raha kolmanda firma kaudu, ei olnud unikaalne ja et „aeg-ajalt tekib selline vajadus“ (KoTo, kd 4, tl 32). Kolleegiumi hinnangul järeldub F. Sokolovi refereeritud ütlustest, et süüdistatava jaoks oli võrdlemisi tavapärane küsida omanikujärelevalve teenuse eest n-ö lisatasu mitte tellijalt, kellega omanikujärelevalve tegijal lepinguline suhe, vaid ehitusettevõtjalt, kelle tegevuse üle omanikujärelevalve tegija peab järele valvama ja kellelt tasu küsimiseks pole omanikujärelevalve tegijal mingit õiguslikku alust. Eelnev osutab sellele, et järelevalve-aluselt ehitusettevõtjalt õigusliku aluseta raha küsimine – eeskätt olukorras, kus 23
(65)ehitustöö oli venima jäänud – polnud F. Sokolovile võõras tegevus, vaid pigem tavapärane praktika.
  1. Narva Paju kooli ja õpilaskodu ehitustööde omanikujärelevalve hankel tehtud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise protokollist nähtuvalt oli TADF Ehitus OÜ pakkumuse maksumus 1080 eurot ülejäänud kahest pakkumusest üle kahe korra madalam (KoTo, kd 2, tl 51). Samas, nagu kolleegium eelnevalt sedastas, kurtis F. Sokolov A. Seppernile Paju koolis ja õpilaskodus tehtava omanikujärelevalve eest saadava tasu väiksuse üle. Seega on võimalik, et TADF Ehitus OÜ äriplaan seisneski selles, et võita alapakkumisega hange ja nõuda seejärel lisaraha ehitajalt. Eelnev toetab ühe argumendina kaudselt süüdistusversiooni, mille kohaselt küsis F. Sokolov OÜ-lt Sepmar TADF Ehitus OÜ-le tasu selle eest, et viimane aktsepteeriks Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustöid. Sellise võimaluse tõenäosust suurendab seegi, et OÜ-l Sepmar tekkisid Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustööde üleandmisel tõsised raskused ja seda ennekõike omanikujärelevalve tegija pretensioonide tõttu.
  2. F. Sokolovi ütluste kohaselt oli süüdistuses märgitud 600 euro näol tegemist Narva lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud ehitusjärelevalve lisatööde eest ette nähtud tasuga, mida maksti OÜ Patruul vahendusel, varjamaks seda, et omanikujärelevalve tegija saab lisatasu ehitusettevõtjalt. F. Sokolovi selline versioon on aga võrdlemisi raskesti ühitatav nii tema enda ütlustest (KoTo, kd 4, tl 31 pöördel) kui ka ehituskoosoleku protokollist nr 7 nähtuva asjaoluga, et sellel koosolekul, kus lepiti kokku, et OÜ Sepmar maksab TADF Ehitus OÜ-le lisatasu, osalesid ka Narva linna esindajad. Samuti fikseeriti OÜ Sepmar ja TADF Ehitus OÜ kokkuleppe mh Narva linnavalitsuse esindaja allkirjastatud ehituskoosoleku protokollis ja selle alusel esitas TADF Ehitus OÜ tsiviilasjas nr 2-15-10205 OÜ Sepmar vastu hagi, milles nõudis viimaselt kokkuleppes märgitud lisatasu maksmist. Eelneva taustal ei kõla kuigivõrd veenvalt kaitseversioon, et OÜ Patruul vahendustegevust raha maksmisel oli tarvis selleks, et varjata OÜ Sepmar poolt – mitte just kuigi varjatult – kokku lepitud tasu maksmist TADF Ehitus OÜ-le lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud lisatööde eest. Kolleegiumi hinnangul annab menetletava juhtumi puhul raha maksmiseks kasutatud viisi konspiratiivsus tunnistust sellest, et osapooltel oli kaalukas põhjus raha liikumist varjata. Arvestades seda, kuivõrd avalikult sõlmiti ja käsitleti kokkulepet, mis puudutas lisatasu maksmist lasteaedade akendevahetuse objektil, on raske uskuda, et süüdistuses nimetatud maksed olid määratud selle kokkuleppe täitmiseks. Küll aga sobitub raha maksmise viis süüdistusversiooniga, mille kohaselt maksti raha vastutasuna TADF Ehitus OÜ heakskiidu eest Paju kooli ja õpilaskodu objekti vastuvõtmiseks.
  3. F. Sokolovi kaitsja apellatsioonis tuginetakse süüdistusversiooni tõendatust vaidlustades mh asjaolule, et A. Sepperni ütluste kohaselt küsis F. Sokolov temalt altkäemaksu alles pärast Paju kooli ja õpilaskodu objekti ülevaatust. Ülevaatus sai aga toimuda alles pärast tööde lõpetamist. Ehituspäevikute ja A. Sepperni e-kirja kohaselt alustati töödega Paju koolis ja õpilaskodus
  4. veebruaril 2015 ja tööd toimusid veel
  5. märtsil
  6. Seega pidanuks altkäemaksukokkulepe A. Sepperni ütluste kohaselt sõlmitama juba enne ehitustööde algust ajal, mil süüdistuses märgitud OÜ Patruul arve oli juba tehtud ja ümber tehtud ning osa väidetavast altkäemaksusummast ka ära 24
(65)makstud. Selline sündmuste käik ei ole kaitsja arvates loogiline ja välistab võimaluse, et süüdistuses märgitud maksed tehti vastutasuna Paju kooli ja õpilaskodu vastuvõtmiseks vajaliku omanikujärelevalve nõusoleku eest.
  1. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et F. Sokolovi ja A. Sepperni kokkulepe TADF Ehitus OÜ-le omanikujärelevalve tegija nõusoleku eest raha maksmise kohta pidi sõlmitama enne süüdistuses nimetatud arvete koostamist ja raha maksmist. Kuna altkäemaksu andmiseks kasutatud OÜ Patruul arve nr 29 esimene versioon koostati
  2. veebruaril 2015 ja arve koostamiseks vajalikud andmed saatis F. Sokolov F.V-le
  3. veebruaril 2015, siis pidi altkäemaksukokkulepe sõlmitama hiljemalt enne seda kuupäeva, s.o
  4. a veebruarikuu esimestel päevadel ehk oluliselt varem kui OÜ Sepmar ehitustööd Paju koolis ja õpilaskodus lõpule viis. Samas ei jaga kolleegium kaitsja arvamust, et A. Sepperni ütlused koostoimes ehituspäevikutest nähtuvaga välistavad sündmuste sellise käigu.
  5. Rääkides kohtus sellest, kuidas F. Sokolov hakkas OÜ-le Sepmar seoses Paju kooli ja õpilaskodu objektiga etteheiteid tegema ja lisatasu küsima, märkis A. Seppern tõepoolest, et see juhtus pärast seda, kui toimus objekti ülevaatus (KoTo, kd 4, tl 10 pöördel). Vastates prokuröri küsimusele, millal leidis aset vestlus, kus F. Sokolov ja A. Seppern jõudsid kokkuleppele, et Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmise eest maksab OÜ Sepmar TADF Ehitus OÜ-le 1% ehitushanke hinnast ehk 600 eurot, vastas A. Seppern, et „ei mäleta, vist peale objekti ülevaatust õues.“ Prokuröri täpsustavale küsimusele, kas oli talvine aeg või kevad, vastas A. Seppern, et „lund maas vist ei olnud, ei mäleta, aastas üle 70 objekti, raske meelde jätta.“ (KoTo, kd 4, tl 11). Nendest ütlustest nähtuvalt ei mäletanud A. Seppern täpselt, millal F. Sokolov temalt seoses Paju kooli ja õpilaskodu objektiga raha küsis ja millal nad makstavas summas kokku leppisid. Ta üksnes arvas, et see toimus pärast objekti ülevaatust.
  6. Arvestades asjaolu, et A. Seppern andis kohtus ütlusi rohkem kui kaks aastat pärast kõnealuseid sündmusi, on usutav, et ta võis raha küsimise aega täpselt mitte mäletada ja selles osas ka eksida. Kolleegiumi hinnangul võib A. Sepperni eksimus raha küsimise aja ja selle seostamisel objekti vastuvõtmisega olla tingitud näiteks sellest, et tegelikult küsis F. Sokolov Paju kooli ja õpilaskodu tööde heakskiitmise eest A. Seppernilt raha pärast mõne teise objekti ülevaatust. Nimelt ei olnud Paju kool ja õpilaskodu ainukene objekt, kus OÜ Sepmar süüdistuses märgitud perioodil ehitas ja TADF Ehitus OÜ omanikujärelevalvet tegi. Näiteks toimus
  7. veebruaril 2015 ehituskoosolek, kus osalesid nii A. Seppern kui ka F. Sokolov ning mille käigus tehti lasteaed „Tareke“ ülevaatust ja see võeti vastu (KoTo, kd 3, tl 65 jj). F. Sokolov võis Paju kooli ja õpilaskodu tööde heakskiidu eest raha küsida pärast „Tarekese“ ülevaatust, mistõttu tekkis A. Sepperni mälus seos raha küsimise ja objekti ülevaatuse vahel, kuid mäluvea tõttu eksis ta selles, millise objekti ülevaatusega tegemist oli (mäluvea kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. septembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-89-03, p 9). Samas on võimalik seegi, et raha küsimine toimus mingitel muudel asjaoludel ja A. Seppern seostas seda ekslikult objekti vastuvõtmisega. 25
(65)
  1. Siinkohal tuleb silmas pidada, et OÜ Sepmar ei alustanud Paju koolis ja õpilaskodus tehtavate töödega mitte
  2. veebruaril 2015, vaid juba septembris 2014 (
  3. veebruaril 2015 algas tööde see etapp, mis seisnes seadmete paigaldamises). Nii taotles A. Seppern juba
  4. oktoobri
  5. a ehituskoosolekul septembris tehtud tööde anketeerimist (KoTo, kd 2, tl 39 ja 96 jj).
  6. novembri
  7. a ehituskoosoleku ajaks oli Paju koolis paigaldatud juhtmestiku suurem osa (KoTo, kd 2, tl 41). Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödega seoses toimusid ehituskoosolekud, kus osalesid ka nii A. Seppern kui ka F. Sokolov,
  8. oktoobril 2014 (KoTo, kd 2, tl 39 jj),
  9. novembril 2014 (KoTo, kd 2, tl 41 jj),
  10. veebruaril 2015 (KoTo, kd 2, tl 43 jj) ja
  11. märtsil 2015 (KoTo, kd 2, tl 45 jj). Seega ei alanud A. Sepperni kui Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid tegeva ettevõtja esindaja ja F. Sokolovi kui samal objektil omanikujärelevalvet tegeva isiku esindaja kokkupuuted alles objekti lõplikul valmimisel, vaid oluliselt varem. Ka erimeelsused ehitaja ja omanikujärelevalve tegija vahel ei tekkinud alles objekti lõplikul valmimisel. Seda kinnitavad tunnistajana üle kuulatud omanikujärelevalve tegija vastutava spetsialisti S.L. i ütlused. Vastates F. Sokolovi küsimusele, millisel tööde etapil OÜ-l Sepmar tööga probleemid tekkisid ja kas oli kaks tööde etappi – esimene kaablite paigaldamine ja teine seadme paigaldamine –, märkis tunnistaja, et küsimus tekkis kõikidel etappidel (KoTo, kd 4, tl 29 pöördel). Järelikult võis ka kokkulepe, et OÜ Sepmar maksab TADF Ehitus OÜ-le Paju kooli ja õpilaskodu vastuvõtmise eest 600 eurot sündida enne tööde lõplikku valmimist.
  12. Arvestades käesolevas otsuses eelnevalt käsitletud tõendeid, mis räägivad F. Sokolovi kaitseversiooni kahjuks ja A. Sepperni ütluste usaldusväärsuse kasuks, ei sea A. Sepperni ütluste ekslikkus raha maksmise kokkuleppe sõlmimise aja osas süüdistusversiooni tõendatust kolleegiumi silmis kahtluse alla.
  13. Apellandi arvates tõendab tsiviilasjas nr 2-15-10205 tehtud Harju Maakohtu
  14. septembri
  15. a jõustunud otsus, et süüdistuses märgitud maksed ei ole tasu mitte Paju kooli ja õpilaskodu objektil tehtud tööde vastuvõtmiseks antava aktsepti eest, vaid lastekodude akendevahetuse objektil tehtud lisatöö eest. Kaitsja tugineb sellele, et viidatud kohtuotsusega OÜ-lt Sepmar
  16. oktoobri
  17. a ehituskoosoleku protokollis nr 7 fikseeritud kokkuleppe alusel lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud lisatööde eest TADF Ehitus OÜ kasuks välja mõistetud rahasummast arvas kohus maha 400 eurot, mis oli tasutud OÜ Patruul poolt. Kuna OÜ Patruul on teinud TADF Ehitus OÜ-le ainult ühe 400-eurose makse – selle sama, mida kajastab F. Sokolovile esitatud süüdistus –, siis on kaitsja hinnangul Harju Maakohtu otsusega tuvastatud, et süüdistuses märgitud makse on tehtud seoses lasteaedade akendevahetuse objektiga.
  18. Ringkonnakohus kaitsja väitega ei nõustu. Nähtuvalt Harju Maakohtu
  19. septembri
  20. a otsusest (KoTo, kd 3, tl 119 jj), esitas hageja TADF Ehitus OÜ ise sellise tasunõude arvestuse, kus lisatööde kogumaksumusest summas 3851 eurot 61 senti oli maha arvatud OÜ Patruul tasutud 400 eurot (KoTo, kd 3, tl 124), paludes kostjalt välja mõista 3451 eurot 61 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Olukorras, kus hageja ise väitis, et kostja on tema 26
(65)poolt nõutavast tasust 400 eurot OÜ Patruul kaudu ära maksnud, ja palus selle summa kogunõudest maha arvata, polnud tsiviilasja lahendaval kohtul menetluslikku pädevust asuda kontrollima, kas OÜ Patruul tasutud summa maksti ikka hagiavalduses esitatud nõude täitmiseks või mitte. Siinkohal on oluline silmas pidada, et TADF Ehitus OÜ esitas hagiavalduse alles pärast seda, kui F. Sokolov oli saanud teada tema suhtes toimetatavast kriminaalmenetlusest ja kuriteokahtlusest, mille kohaselt oli OÜ Patruul kaudu laekunud 400 euro näol tegemist TADF Ehitus OÜ-le antud altkäemaksuga. Seega on ilmne TADF Ehitus OÜ huvi näidata OÜ-lt Patruul laekunud 400 eurot lasteaedade akendevahetuse objektil tehtud lisatöö eest saadud tasu osamaksena, vältimaks selle käsitamist altkäemaksuna. Tuginedes sellisele asjaolule tsiviilkohtumenetluses esitatud nõudesumma vähendamisel, oli TADF Ehitus OÜ-l võimalik saavutada enda seisukoha kajastumine kohtuotsuses, ilma, et kohus oleks saanud TADF Ehitus OÜ väidet OÜ Patruul makse tegeliku eesmärgi kohta sisuliselt kontrollida.
  1. Seda, et TADF Ehitus OÜ oli aktiivselt huvitatud sellest, et OÜ-lt Patruul laekunud 400 eurot kajastuks kohtulahendis just lasteaedade akendevahetuse objekti eest makstud tasuna, kinnitab ka Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtuistungi protokoll, millest nähtuvalt avaldas TADF Ehitus OÜ lepinguline esindaja V. Gimayev (kes on ühtlasi F. Sokolovi kaitsja praeguses kriminaalmenetluses) mh järgmist: „Tahan, et juhul kui pooled saavutavad kokkulepe, siis kompromissi märgitakse, et hageja nõue kostja vastu oli 3851,00 eurot, millest 400 eurot tasuti OÜ Patrull kaudu seisuga alates veebruarist kuni aprillini
  4. a. Kokku jäi kostjal tasumata 3451,00 eurot, millest hageja vähendab oma nõuet 1200,00 eurot ja kostja tasub hagejale kompromissi korras 2251,00 eurot ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.“ (KoTo, kd 3, tl 14) Seega on ilmne TADF Ehitus OÜ aktiivne püüdlus jätta tsiviilkohtumenetluses esitatava nõude kaudu mulje, et OÜ Patruul kaudu laekunud 400 eurot tasuti lasteaedade akendevahetusel tehtud lisatöö eest.
  5. Kuna tsiviilasja lahendanud kohus ei olnud vaidluseset arvestades õigustatud ega kohustatud sisuliselt kontrollima, kas TADF Ehitus OÜ sai kõnealused 400 eurot hagiavalduses esitatud nõude katteks või mingil muul põhjusel, siis ei ole kõnealusel kohtuotsusel vaidlusaluse rahasumma tasumise põhjuse tuvastamisel sisulist kaalu. Seetõttu ei jaga kolleegium F. Sokolovi kaitsja arvamust, et Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-15-10205 tõendab süüdistuses märgitud OÜ Patruul kaudu tehtud makse seotust lasteaedade akendevahetuse objekti lisatöödega.
  6. Samas nähtub TADF Ehitus OÜ poolt tsiviilkohtumenetluses esitatud nõude põhjendusest, et OÜ Sepmar lõpetas akende vahetamise lasteaedades alles
  7. mail 2015 ja TADF Ehitus OÜ saatis OÜ-le Sepmar tasuarvestuse ja nõude
  8. mail 2015 (KoTo, kd 3, tl 120). Seegi räägib vastu kaitseversioonile, mille kohaselt maksis OÜ Sepmar lasteaedade akendevahetusel tehtud lisatööde eest juba märtsis ja aprillis
  10. Eeltoodud põhjustel asub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega nõustuvalt seisukohale, et süüdistuses näidatud maksed tehti F. Sokolovi ja A. Sepperni eelneva kokkuleppe alusel 27
(65)vastutasuna selle eest, et TADF Ehitus OÜ annaks omanikujärelevalve tegijana heakskiidu OÜ Sepmar poolt Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmiseks.
  1. Maakohtu muud väidetavad vead tõendite vastuvõtmisel ja hindamisel
  2. Maakohus jättis alusetult vastu võtmata tõendid selle kohta, et OÜ Sepmar tehtud tööd polnud projektiga vastavuses. Lisaks tugines maakohus altkäemaksu-süüdistuse osas eelkõige A. Sepperni ütlustele, mis pole aga tõendina usaldusväärsed, mh põhjusel, et tal on F. Sokoloviga vaenulikud suhted.
  3. Asjaolul, kas OÜ Sepmar töö Paju koolis ja õpilaskodus oli projektiga vastavuses või mitte, pole F. Sokolovi süüdistuse põhjendatuse hindamise seisukohalt otsustavat tähtsust. Samas võib asuda seisukohale, et F. Sokolovi süüd omanikujärelevalve tegija nõusoleku eest raha küsimisel tuleks pidada suuremaks just siis, kui leiaks tõsikindlalt tuvastamist, et OÜ Sepmar töö ei vastanud projektile ja seda polekski tohtinud vastu võtta. Samas ei nõustu kolleegium apellandi väitega, nagu oleks maakohus oma otsuse punktides 142–143 tuvastanud, et OÜ Sepmar tehtud tööd olid ehitusprojektiga vastavuses. Maakohus ei ole selles küsimuses mingit seisukohta võtnud ja seda ei pea võimalikuks ega vajalikuks teha ka ringkonnakohus. A. Sepperni ütluste usaldusväärsust käsitles ringkonnakohus juba otsuse eelmises alaosas.
  4. F. Sokolovi pädevus omanikujärelevalve tegemisel
  5. F. Sokolov ei saa vastutada Paju koolis ja õpilaskodus tehtud töödele omanikujärelevalve nõusoleku andmise eest altkäemaksu küsimise eest, kuna F. Sokolovil puudus sellel objektil ehitusjärelevalve teostamise pädevus. TADF Ehitus OÜ-l kui omanikujärelevalve teostajal oli EhS
(2002)§-s 47 nimetatud pädevaks isikuks Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil S.L. . Seetõttu tohtis TADF Ehitus OÜ tegutseda omanikujärelevalve tegijana elektritööde alal. Maakohus on aga ekslikult omistanud TADF Ehitus OÜ õiguse tegutseda omanikujärelevalve teostajana F. Sokolovile. Narva Linna ja TADF Ehitus OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu allkirjastas TADF Ehitus OÜ esindajana juhatuse liige T. Sokolova. Selle lepingu punkti 8.2 kohaselt esindas F. Sokolov TADF Ehitus OÜ-d tehnilistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes. Maakohus tõlgendas seda puntki liiga laialt. Kuna lepingu on allkirjastanud T. Sokolova, kes on TADF Ehitus OÜ juhatuse liige, siis tema määras TADF Ehitus OÜ esindajaks suhetes Narva linna ehk käsundiandjaga, F. Sokolovi. Sellega F. Sokolovi esindusõigus käsunduslepingu alusel piirdus. Omanikujärelevalvet võis teostada TADF Ehitus OÜ oma seadusliku esindaja või S.L. i kaudu. Käsunduslepingu lahutamatuks osaks olevas käsundisaaja 28
(65)pakkumuses oli TADF Ehitus OÜ pädevaks isikuks märgitud S.L. , mitte F. Sokolov. Tellija nõue oli tõesti, et objekti peab omanikujärelevalve teostajana vastu võtma TADF Ehitus OÜ. Ühestki tõendist aga ei tulene, et TADF Ehitus OÜ nimel pidi objekti üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutama F. Sokolov. Sellele pidanuks alla kirjutama TADF Ehitus OÜ juhatuse liige. Seega ei saanud F. Sokolov kuritarvitada oma pädevust, kuna F. Sokolovil ei olnud omanikujärelevalve teostamise pädevust ega ka objekti üleandmisevastuvõtmise aktile allkirja andmise pädevust. Isegi kui eeldada, et F. Sokolov küsis altkäemaksu, ähvardades, et vastasel korral ei kirjuta ta alla objekti üleandmise-vastuvõtmise aktile, siis võib tema tegevust käsitleda kelmusena, sest objekti üleandmise-vastuvõtmise aktil pidi olema TADF Ehitus OÜ seadusliku esindaja allkiri. 91. Kolleegium on erinevalt apellandist seisukohal, et F. Sokolovil oli Narva Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel omanikujärelevalve tegemisel õiguspädevus, mis võimaldas tal sisuliselt mõjutada omanikujärelevalve teostamist, sh omanikujärelevalve heakskiidu andmist objekti vastuvõtmiseks. Seda vaatamata asjaolule, et F. Sokolov ei olnud TADF Ehitus OÜ juhatuse liige ega kõnealusel objektil tehtava omanikujärelevalve vastutav spetsialist EhS
(2002)§ 47 mõttes.
  1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet ning TADF Ehitus OÜ (esindaja juhatuse liige T. Sokolova) sõlmisid
  2. septembril 2014 käsunduslepingu (KoTo, kd 2, tl 53–58), millega TADF Ehitus OÜ kui käsundisaaja kohustus osutama käsundiandjale omanikujärelevalve teenust Narva Paju kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamisel (lepingu punkt 2.1). Lepingu punktis 3.1.
  3. loetleti omanikujärelevalve tegija täpsemad ülesanded, sh kohustus kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. Muu hulgas pidi TADF Ehitus OÜ – juhindudes majandus- ja kommunikatsiooniministri
  4. jaanuari
  5. a määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (OJTK) § 5 lg 2 p-st 13 – osalema ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal hinnangu andmisel ehitise valmidusastmest. Lepingu punkti 8.2 kohaselt oli TADF Ehitus OÜ kui käsundisaaja esindaja „tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes“ F. Sokolov.
  7. septembri
  8. a käsunduslepingu „täitmiseks“ pidi TADF Ehitus OÜ mh andma Narva linnale seisukoha selle kohta, kas OÜ Sepmar tehtud ehitustöö vastab selle vastuvõtmiseks vajalikele nõuetele. Järelikult on ehitustöö vastuvõtmiseks omanikujärelevalve tegija heakskiidu andmine käsitatav „lepingu täitmisega seonduva küsimusena“
  9. septembri
  10. a lepingu punkti 8.2 mõttes. Seetõttu leiab kolleegium erinevalt kaitsjast, et maakohus ei tõlgendanud käsunduslepingu punkti 8.2 liiga laialt. F. Sokolovile lepingu viidatud punktis sisalduva volitusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118) antud esindusõigus (TsÜS § 117) hõlmas pädevust anda TADF Ehitus OÜ kui omanikujärelevalve tegija nimel heakskiit Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustöö vastuvõtmiseks või keelduda selle andmisest. Lisaks kinnitas TADF Ehitus OÜ juhatuse liige T. Sokolova maakohtus antud ütlustes, et F. Sokolovil oli TADF 29
(65)Ehitus OÜ nimel tegutsemiseks üldvolitus (KoTo, kd 4, tl 45 pöördel vnr 28– tl 46 vnr 2). Seega pole kahtlust, et F. Sokolov oli pädev väljendama TADF Ehitus OÜ nimel omanikujärelevalve tegija nõusolekut Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustöö vastuvõtmiseks. Ühtlasi järeldub maakohtu tuvastatud asjaoludest, et F. Sokolovil oli ka TADF Ehitus OÜ siseselt otsustusõigus selle üle, kas see osaühing kui omanikujärelevalve tegija annab Paju koolis ja õpilaskodus tehtavate tööde vastuvõtmiseks oma heakskiidu või mitte. 94. 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS
(2002)) redaktsiooni § 30 lg 11 kohaselt võis omanikujärelevalvet teha isik, kes vastas sama seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele ja kes ei olnud sama ehitist projekteerinud või seda ehitav isik. EhS
(2002)§ 41 kohaselt oli ettevõtjal lubatud tegutseda mh omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal oli vastavasisuline õigussuhe sama seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (vastutav spetsialist) või kui füüsilisest isikust ettevõtja oli ise vastutav spetsialist. Ettevõtja võis teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses (EhS
(2002)§ 41 lg 2). EhS
(2002)§ 47 lg 2 sätestas, et vastutaval spetsialistil peab olema mh omanikujärelevalve tegevusalal iseseisvaks tegutsemiseks töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendavad talle antud kutse kutseseaduse tähenduses ja kutsetunnistus. 95. Menetletavas asjas on maakohus tuvastanud – ja selles ei ole ka vaidlust –, et F. Sokolovil polnud luba teha omanikujärelevalvet elektritöödel, millega OÜ Sepmar Paju koolis ja õpilaskodus tegeles. TADF Ehitus OÜ-l oli EhS
(2002)§ 41 lg-st 1 tulenevalt õigus teha Paju kooli ja õpilaskodu objektil omanikujärelevalvet seetõttu, et ta oli sõlminud OÜ-ga Policert käsunduslepingu (KoTo, kd 3, tl 23–27). Selle lepingu kohaselt pidi OÜ Policert osutama TADF Ehitus OÜ-le n-ö allhankijana omanikujärelevalve teenust mh Paju kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldustöödel. OÜ Policert kasutas oma lepinguliste kohustuste täitmiseks S.L. it, kes oli pädev tegema omanikujärelevalvet elektritööde alal. Maakohus on otsuse punktis 95 tuvastanud, et majandustegevuse registri väljatrükist TADF Ehitus OÜ kohta nähtub, et selle äriühingu tegevusaladeks on elektripaigaldise remontimine, hooldamine ja käitlemine, ehitamine, sh paigaldamine, elektriseadme hooldamine, remontimine ja ümberehitamine ning juhtiva isikuna on märgitud S.L. . Ka TADF Ehitus OÜ poolt Narva linnale Paju koolis ja õpilaskodus omanikujärelevalve teostamiseks tehtud pakkumuse lisas on märgitud, et TADF Ehitus OÜ kasutab alltöövõtjana elektritööde omanikujärelevalve töödel OÜd Policert ja vastutav isik elektritööde omanikujärelevalve tegemisel on S.L. (KoTo, kd 3, tl 21). Seega oli Paju koolis ja õpilaskodus OÜ Sepmar ehitustööde üle omanikujärelevalve tegemisel vastutav spetsialist EhS
(2002)§ 47 mõttes S.L. . 96. Nii EhS
(2002)§ 47 lg 1 p-st 2 nähtuvalt kui ka EhS
(2002)§ 30 lg 8 alusel kehtestatud OJTK § 3 lg 2 kohaselt juhtis omanikujärelevalvet ja võttis omanikujärelevalve nimel seisukohti EhS
(2002)§-s 47 nimetatud vastutav spetsialist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 1-16-10888, p 44). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see aga seda, et omanikujärelevalve tegemise pädevus Paju kooli ja õpilaskodu objektil oli läinud üle S.L. ile ja TADF Ehitus OÜ-l, kelle nimel tegutses ja keda esindas F. Sokolov, polnud omanikujärelevalve tegemisel enam mingit rolli. Maakohus leidis õigesti, et Narva linna (ehitise omaniku) ees oli 30
(65)omanikujärelevalve tegemise kohustus üksnes TADF Ehitus OÜ-l, kes oli linnaga sõlmitud käsunduslepingu pool (vt lähemalt maakohtu otsuse punktid 104, 107 ja 119). Kolleegium märgib, et Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel oli omanikujärelevalvet tegev isik EhS
(2002)§ 30 lg 11 mõttes TADF Ehitus OÜ, mitte OÜ Policert ega vastutav spetsialist S.L. . Narva linnal ei olnud omanikujärelevalve teenuse saamiseks lepingulist suhet OÜ-ga Policert ega S.L. iga, kellelt linn ei saanud omanikujärelevalve tegemist nõuda ja kes ei vastutanud linna ees ka omanikujärelevalve töö tegemise ega selle kvaliteedi eest. 97. TADF Ehitus OÜ lepinguga võetud kohustus teha Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel omanikujärelevalvet hõlmas kohustust korraldada omanikujärelevalve tegemine seadusest tuleneval viisil, sh EhS
(2002)§ 47 nõuetele vastava vastutava spetsialisti osavõtul. Ühtlasi oli TADF Ehitus OÜ linnaga sõlmitud käsunduslepingut täites, s.o omanikujärelevalvet tehes tehnilistes küsimustes osaliselt seotud vastutava spetsialisti seisukohtadega. See tähendab muu hulgas seda, et TADF Ehitus OÜ poleks saanud EhS
(2002)§ 30 lg-s 5 ja § 50 lg-s 1 loetletud küsimustes kinnitada Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustööde nõuetepärasust ega anda aktsepti ehitustööde vastuvõtmiseks ilma EhS
(2002)§ 47 tingimustele vastava vastutava spetsialisti sellekohase nõusolekuta.
  1. Samas oli TADF Ehitus OÜ-l õigus vastutav spetsialist valida ja soovi korral ka välja vahetada. Sellega kaasnes eelduslikult ka võimalus vastutava spetsialisti seisukohti vähemalt kaudselt mõjutada. Veelgi olulisem on aga see, et vastutava spetsialisti seisukoht, et ehitustööd vastavad nõuetele ja need võib vastu võtta, ei oleks TADF Ehitus OÜ-d kui omanikujärelevalve tegijat kohustanud selle seisukohaga nõustuma ja tööde vastuvõtmiseks omanikujärelevalve tegija heakskiitu andma. Omanikujärelevalve tegemisega seotud vastutus – sh ehitustöö eksliku aktsepteerimisega tellijale tekitatava kahju hüvitamise kohustus – lasusid üksnes TADF Ehitus OÜ-l. Ehkki
  2. a ehitusseaduses polnud praegu kehtiva ehitusseadustiku § 20 lg 3 teise lausega sarnast sätet, mis näinuks otsesõnu ette, et omanikujärelevalve tegija poolt kaasatud pädeva isiku tegevuse eest vastutab teda kaasanud isik, kehtis samasugune põhimõte kolleegiumi arvates seaduse üldisest mõttest tulenevalt ka süüdistuses märgitud perioodil.
  3. Eelnevat arvestades pidi ehitusjärelevalvet tegevale ettevõtjale (praegusel juhul TADF Ehitus OÜ) jääma õigus vastutava spetsialisti tööd kontrollida ja keelduda ehitustöö vastuvõtmiseks omanikujärelevalve tegija heakskiidu andmisest isegi juhul, kui vastutav spetsialist leidis, et ehitustöö on tehtud igati viisipäraselt. See tähendab, et omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja EhS
(2002)§ 30 lg-st 5 ja § 50 lg-st 1 tulenenud kontrollipädevus hõlmas õigust keelduda ehitustöö nõuetelevastavuse kinnitamisest (sh töö vastuvõtmiseks omanikujärelevalve heakskiidu andmisest) isegi juhul, kui vastutav spetsialist ehitustöö juures puudusi ei avastanud. Näiteks võis juhtuda, et omanikujärelevalve tegija tuvastas vastutava spetsialisti arvamuses ilmse vea, mis muutis ehitustöö vastuvõtmise vähemalt problemaatiliseks. Sellisel juhul ei saanud omanikujärelevalve tegijalt eeldada, et ta juhindunuks ikkagi vastutava spetsialisti seisukohast ja võtnuks riski, mis kaasneb heakskiidu andmisega nõuetele mittevastava ehitustöö vastuvõtmisele. 31
(65)
  1. Eeltoodust järeldub, et vastutava spetsialisti aktsept oli vaid üks – ehkki kohustuslik ja praktikas enamasti ilmselt kõige olulisem – eeldus selleks, et omanikujärelevalve tegija saanuks anda oma heakskiidu kontrollitava ehitustöö vastuvõtmiseks.
  2. Seega oleks TADF Ehitus OÜ-l säilinud võimalus keelduda Paju koolis ja õpilaskodus tehtud OÜ Sepmar ehitustöö vastuvõtmiseks omanikujärelevalve tegija heakskiidu andmisest ka juhul, kui vastutav spetsialist S.L. oleks ehitustöid aktsepteerinud. Niisiis oli lõplik otsustusõigus selle küsimuses TADF Ehitus OÜ-l kui omanikujärelevalvet teinud ettevõtjal. Nagu kolleegium eelnevalt sedastas, oli F. Sokolovil Narva linna ja TADF Ehitus OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu punktis 8.2 sisalduva volituse alusel õigus väljendada Narva linnale TADF Ehitus OÜ seisukoht Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustööde vastuvõetavuse kohta. Ühtlasi järeldub maakohtu tuvastatud asjaoludest, et TADF Ehitus OÜ siseselt oli kõnealuses küsimuses osaühingu arvamuse kujundamise õigus ka F. Sokolovil, mitte üksnes T. Sokoloval. Järelikult oli F. Sokolovil Paju koolis ja õpilaskodus tehtava ehitustöö üle omanikujärelevalve tegemisel õiguslik pädevus, mis võimaldas tal omanikujärelevalve tegemist sisuliselt mõjutada ja suunata.
  3. Kooskõlas eelmärgituga on maakohus – mh F. Sokolovi ja T. Sokolova ütlustele tuginedes – tuvastanud – ja seda järeldust ei vaidlusta ka kaitsja –, et Narva linn nõudis Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmiseks TADF Ehitus OÜ esindaja, mitte S.L. i allkirja (maakohtu otsuse punkt 104; vt ka tunnistaja T. Sokolova ristküsitlusel antud vastust prokuröri küsimusele, kas pärast seda, kui S.L. oleks tunnistanud tööd tehtuks, pidanuks tunnistaja abikaasa (s.o F. Sokolov) veel midagi, tegema, et töid aktsepteeritaks: „[L]inn nõudis peatöövõtja allkirja, kuid see oli formaalsus. Peale seda kui Lepin võtab objekti vastu, siis Sokolov paneb oma allkirja, sest seda nõudis linn.“ (KoTo, kd 4, tl 45, vnr 1–4)).
  4. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus F. Sokolovi kaitsja väitega, et süüdistataval ei olnud Paju kooli ja õpilaskodu ehitustööde üle omanikujärelevalve tegemisel – sh tööde vastuvõtmiseks heakskiidu andmisel – pädevust ja seega ei saanud ta seda ka kuritarvitada.
  5. Samas nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et kui vastupidiselt eelmärgitule oleks tõesti tuvastatud, et F. Sokolovil ei olnud Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel omanikujärelevalve tegemisel pädevust, siis tuleks tema käitumine A. Seppernilt omanikujärelevalve heakskiidu eest raha küsimisel ja saamisel kvalifitseerida kelmusena (

§ 209). 7.

Eradokumendi intellektuaalse võltsimise karistatavus 105. Dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises esitatud süüdistuse kohta märgib kaitsja, et süüdistuses nimetatud arvete puhul oli tegemist intellektuaalse võltsimisega. Tegemist oli fiktiivsete dokumentidega, mis kahjustasid küll tõendamisfunktsiooni, kuid mitte tagatisfunktsiooni. Fiktiivse dokumendi kui kirjaliku valetamise lugemine võltsinguks on 32

(65)õiguskirjanduses väljendatud seisukoha järgi vaieldav ja selle vastu räägib ka asjas nr 3-1-1-8201 väljendatud Riigikohtu seisukoht.
  1. Samas on kirjanduses leitud sedagi, et intellektuaalselt saab võltsida üksnes ametlikku, mitte aga eradokumenti, millega on tegemist käesolevas kriminaalasjas.
  2. Lisaks tuleb silmas pidada, et kõik osapooled teadsid, et arvetel märgitud teenust ei osutata, kuid nõustusid sellele vaatamata tahteavalduse tegema. Seega ei ole pettust toimunud. Arvete nr 29 ja 149 alusel ei saanud tekkida süüdistuses nimetatud nõudeõigust. Nõudeõigus saab tekkida kokkuleppe, mitte arve alusel.
  3. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohtu tuvastatud faktilistel asjaoludel – mida apellant ei vaidlusta – oli F. Sokolovile esitatud süüdistuses märgitud TADF Ehitus OÜ arvesaatelehed nr 144 ja 149 ning OÜ Patruul arve nr 29 intellektuaalselt võltsitud. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 13). Kohtupraktika kohaselt ei erista

§ 344

lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisud materiaalset ning intellektuaalset võltsimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06, p 9 ja
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 12). Seega on

§ 344

lg 1 järgi karistatav ka dokumendi intellektuaalne võltsimine ja

§ 345lg 1 järgi ka intellektuaalselt võltsitud dokumendi kasutamine.

109. Dokument

§-de 344 ja 345 tähenduses on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2018. a otsus asjas nr 1-16-5757, p 12). Erinevalt

§-st 346 ei ole sama seadustiku §-des 344 ja 345 sätestatud kuriteokoosseisude objektide ring piiratud üksnes ametlike dokumentidega, vaid hõlmab kõiki dokumente. Näiteks on Riigikohus lugenud dokumendiks

§ 345

lg 1 mõttes äriühingu nimel koostatud (allkirjastamata) hinnapakkumise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-96-16, p 21). Seega on

§-de 344 ja 345 järgi karistatav ka kõigi dokumentide (sh nn eradokumentide) intellektuaalne võltsimine. Järelikult pole oluline, kas süüdistuses nimetatud OÜ Patruul ja TADF Ehitus OÜ arvete näol oli tegemist ametlike dokumentidega või mitte.

  1. Seda, et eraõigusliku isiku väljastatud dokumendi intellektuaalne võltsimine ja sellise intellektuaalselt võltsitud dokumendi kasutamine on kuriteona karistatav, kinnitab ka Riigikohtu praktika. Näiteks käsitas Riigikohus asjas nr 1-16-5757 tehtud
  2. aprilli 2018 otsuses

§ 344

lg 1 järgi karistatava teona äriühingu ja füüsilise isiku vahelise laenulepingu intellektuaalset võltsimist,

§ 345lg 1 järgi karistatava teona aga samasuguse dokumendi kasutamist (vt viidatud otsuse punktid 1–2 ja 11–12). 33

(65)111. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ka äriühingu poolt teisele isikule esitatav arve on dokument

§-de 344 ja 345 tähenduses ja sellise arve intellektuaalne võltsimine ja/või intellektuaalselt võltsitud arve kasutamine on muude koosseisutunnuste täidetuse korral karistatav. Sarnasele seisukohale on alles hiljuti asunud ka Riigikohus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-16-10888, p 50). Järelikult on süüdistuses nimetatud OÜ Patruul ja TADF Ehitus OÜ arved dokumendid

§-de 344 ja 345 tähenduses. Nendel arvetel näilike tehingute kajastamine on käsitatav dokumentide võltsimisena

§ 344

lg 1 mõttes ja selliste arvete kasutamine tähendab võltsitud dokumendi kasutamist

§ 345lg 1 tähenduses.

112. Iseenesest on õige apellandi väide, et süüdistuses nimetatud OÜ Patruul arve alusel ei tekkinud viimasel OÜ Sepmar vastu nõudeõigust 600 euro tasumiseks, niisamuti nagu TADF Ehitus OÜ arve alusel ei saanud sellel äriühingul tekkida 600 euro tasumise nõuet OÜ Patruul vastu. Kuna maakohtu tuvastatud asjaoludel olid arvetel kajastatud tehingud näilikud (TsÜS § 89 lg 1) ja seetõttu TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühised (TsÜS § 84 lg 1), siis ei tekkinud nõudeõigust ka arvetel kajastatud tehingute alusel. Samas ei tähenda märgitu seda, et süüdistuses nimetatud arvete näol poleks olnud tegemist dokumentidega, millega on

§ 344lg 1 mõttes võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

Samuti toimus nende arvete kasutamine (

§ 345lg 1) maakohtu tuvastatud asjaoludel õiguste omandamise eesmärgil.

113. Riigikohus on selgitanud, et õiguse omandamise võimaluse all peetakse

§-s 344 silmas esmajoones õiguse näiliku omandamise võimalikkust. Nimelt ei saa võltsitud dokumendiga enamasti õigust tegelikult omandada, vaid saab luua üksnes õigusnäivuse sellise õiguse olemasolu kohta. Osutatud olukorra vältimine ongi

§ 344

eesmärk.

§-s 344 peetakse silmas dokumenti, mis selle ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Seega on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui võltsitakse dokument, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 123) Süüdistuses nimetatud OÜ Patruul arve võimaldas tekitada õigusnäivuse, et sellel äriühingul on OÜ-ga Sepmar lepinguline õigussuhe, mille alusel on viimane kohustatud tasuma OÜ-le Patruul transporditeenuse eest 600 eurot. Samamoodi võimaldasid süüdistuses märgitud TADF Ehitus OÜ arved tekitada õigusnäivuse, nagu oleks TADF Ehitus OÜ-l õigus nõuda OÜ-lt Patruul konsultatsiooniteenuse eest 600 eurot. Muu hulgas võimaldas selline õigusnäivus arve saajal teha arvel näidatud väljamakse, järgides seejuures näiliselt raamatupidamiskohustust ja vältides samas karistusõiguslikke järelmeid, mis on ette nähtud altkäemaksu võtmise, andmise ja sellele kaasaaitamise eest. 114.

§ 345

lg 1 kohaldatavuse seisukohalt pole tähtsust ka apellandi osutatud asjaolul, et menetletava juhtumi puhul olid arvetel kajastatud andmete ebaõigsusest teadlikud ja sellega nõus nii arvete väljastajad kui ka saajad.

§ 345

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisuga ei kaitsta mitte üksnes isikut, kellele võltsdokument esmakordselt esitatakse, vaid õiguskäibe usaldusväärsust üldiselt. Näiteks võltsitud arve kajastamisel selle võltsitusest teadliku adressaadi 34

(65)raamatupidamises võib see kahjustada ka kolmandate isikute huve. Seetõttu ei välista nt võltsitud müügiarve saaja nõusolek võltsarve esitaja teo koosseisupärasust (

§ 345lg 1) ega õigusvastasust.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et arve võltsimist ei välista asjaolu, et nii arve koostaja kui ka adressaat on teadlikud sellest, et arve sisaldab ebaõigeid andmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 1-16-10888, p 51).
  3. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et F. Sokolovi kaitsja apellatsiooni ükski väide ei anna alust F. Sokolovi dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ega nendele tegudele kihutamises ja kaasaaitamises õigeks mõista.
  4. Konfiskeerimise põhjendatus
  5. Sõltumata eeltoodust ei ole korrektne lugeda konfiskeeritava vara hulka arvel nr 149 näidatud käibemaksu-osa, mis läheb riigile. Samuti on õigustamatu TADF Ehitus OÜ vara konfiskeerimine, kuna seda isikut ei ole kriminaalmenetlusse kaasatud.
  6. F. Sokolovi kaitsjal on apellatsiooniõigus üksnes osas, milles maakohtu vaidlustatava otsusega otsustatakse tema kaitsealuse subjektiivsete õiguste ja kohustuste üle. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et F. Sokolovi kaitsjal oleks volitus tegutseda käimasolevas kriminaalmenetluses ka TADF Ehitus OÜ esindajana. Seetõttu jätab kolleegium apellandi vastuväited TADF Ehitus OÜ vara konfiskeerimisele tähelepanuta. (II) Apellatsiooni piiride laiendamine: Fjodor Sokolovi tegude kvalifikatsioonist
  7. Raha küsimine ja vastuvõtmine omanikujärelevalve-alase pädevuse kasutamise eest
  8. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Riigikohtu praktikas on leitud, et kohus saab edasikaebust lahendades kvalifitseerida süüdistatava teo edasikaebuses esitatud taotlusest olenemata ümber teise kuriteokoosseisu järgi ka siis, kui kohaldatava kuriteokoosseisu sanktsioon on samaväärne varem kohaldatud kuriteokoosseisu sanktsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-43-13, p-d 26–31 ja
  11. oktoobri
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-46-14, p-d 19–24).
  13. Maakohus kvalifitseeris F. Sokolovi teo, mis seisnes A. Seppernilt raha küsimises ja võtmises selle eest, et TADF Ehitus OÜ annaks omanikujärelevalve tegija heakskiidu Paju koolis ja õpilaskodus tehtud ehitustöö vastuvõtmiseks, ebaõigesti

§ 4023lg 1 järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul on selline tegu karistatav hoopis

§ 294lg 1 järgi (tulenevalt KrMS §-st 340 35

(65)puudub ringkonnakohtul menetluslik pädevus apellatsiooni piiride väliselt kontrollida, kas F. Sokolovi teos võivad esineda

§ 294lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo tunnused).

  1. Kaaludes apellatsioonimenetluses F. Sokolovi teo ümberkvalifitseerimist, ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele järgmised kirjalikud küsimused.
  2. Kas esitas

§ 402

3 lg 1 mõttes

  1. a)eeldab toimepanijalt alati mõne sellise õigusliku kohustuse (nt lojaalsuskohustuse) rikkumist, mis tal on selle sama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal on pädevus või
  2. b)võib eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku seisneda ka üksnes kolmandate isikute õiguste ja/või avalik-õiguslike kohustuste rikkumises, millega ei kaasne pädevuse andnud eraõigusliku isiku õiguste rikkumist? 2. Kui hüpoteetiliselt eeldada F. Sokolovile esitatud süüdistuses väidetud faktiliste asjaolude tõendatust, siis kas ja kui, siis millist õiguslikku kohustust rikkus F. Sokolov oma käitumisega TADF Ehitus OÜ ees? Kas F. Sokolovi poolt omanikujärelevalve teostaja (esindaja) kohustuste rikkumise eest A. Seppernilt raha küsimine ja selle vastuvõtmine TADF Ehitus OÜ-le – juhul kui selline tegu leiab tõendamist – rikkus TADF Ehitus OÜ õigusi? Jaatava vastuse korral palub kohus täpsustada, millist (millisel õiguslikul alusel tekkinud) TADF Ehitus OÜ õigust F. Sokolov rikkus? 3. Kui hüpoteetiliselt eeldada F. Sokolovile esitatud süüdistuses väidetud faktiliste asjaolude tõendatust, siis kas teda oleks võimalik käsitada ametiisikuna

§ 288lg 1 mõttes?

Sellele küsimusele vastates palume pöörata tähelepanu muu hulgas järgmistele alaküsimustele: 1) kas omanikujärelevalve tegemine Narva Paju kooli ja õpilaskodu objekti ehitustöödel oli käsitatav täitmisena

§ 288lg 1 mõttes?

2) kas F. Sokolovil oli süüdistuses nimetatud omanikujärelevalve tegemisel ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes?

§ 288lg 1 4.

Kas F. Sokolovile

§ 4023

lg 1 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu – eeldades hüpoteetiliselt selle tõendatust – võib olla õiguslikult kvalifitseeritav hoopis

§ 294lg 1 järgi altkäemaksu võtmisena?

5. Kas A. Sepperni tegu, mille toimepanemises maakohus ta

§ 402

4 lg 1 järgi süüdi tunnistas, võib olla õiguslikult kvalifitseeritav hoopis

§ 298lg 1 järgi?

121. Prokuratuur leiab, et

§ 4023

lg 1 mõistes pädeva isikuga on tegemist juhul, kui ta tegutseb eraõigusliku isiku nimel tema majandustegevuse huvides. Pädevuse kuritarvitamine on majandustegevuse raames isikule antud õiguste või kohustuste ärakasutamine. Pädevus peab olema seotud eraõigusliku isiku huvidega ehk selle kuritarvitamine peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või vähemalt sellega seotud valdkondades. Arvestades, et pädevus on kuriteokoosseisu subjektile antud selle eraõigusliku isiku poolt, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks isikul pädevus on, saab asuda seisukohale, et pädevuse kuritarvitamine

§ 4023mõistes eeldab toimepanijalt alati mõne õigusliku kohustuse 36

(65)rikkumist, mis tal on selle sama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks on tal pädevus. Selliseks õiguslikuks kohustuseks, mida pädevuse andnud eraõigusliku isiku ees rikutakse, on vähemalt üldine lojaalsuskohustus. Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni seletuskirjas on rõhutatud, et erasektori korruptsiooni kriminaliseerimise eesmärgiks on kaitsta usaldust, kindlust ja lojaalsust eraõiguslikes suhetes. Ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris viitab lojaalsuskohustuse rikkumisele. Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni seletuskirjas seostakse kohustuse rikkumine ka hüve salaja vastuvõtmisega, mille jaoks ei ole tööandja volitust või heakskiitu. Seega on eelduslikult alati tegemist lojaalsuskohustuse rikkumisega, kui tööandja teadmata võetakse vastu altkäemaksu. Eelnimetatud lojaalsuskohustust rikutakse altkäemaksu võtmisel pädevuse andja ees, mis tähendab, et

§ 4023

eeldab toimepanijalt alati õigusliku kohustuse (lojaalsuskohustus) rikkumist, mis tal on selle sama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal on pädevus.

  1. Olenemata sellest, et TADF Ehitus OÜ ja F. Sokolovi vaheline leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna, on see käsitatav käsunduslepinguna. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolega. Eelnimetatud sättest tuleneb käsundisaaja lojaalsuskohustus. Omanikujärelevalve teostajal on järelevalve teostamisel erapooletuse kohustus. Võttes OÜ-lt Sepmar altkäemaksu, rikkus F. Sokolov viimati nimetatud nõuet ja lojaalsuskohustust TADF Ehitus OÜ ees. Altkäemaksu vastu võttes ning antud lubadust andes ei täitnud F. Sokolov käsunduslepingust tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsusega, kasutades ära seisundit, mille osas TADF Ehitus OÜ oli talle pädevuse andnud ning rikkus sellega TADF Ehitus OÜ ees oma käitumisega õigusliku kohustusena VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust.
  2. Prokuratuur ei näe, et Narva linnavalitsus oleks TADF Ehitus OÜ-le üle andnud avaliku ülesande teostamise õiguse. Omanikujärelevalve teostamine on ehitusprotsessi osa, mida reguleerib ehitusseadustik. Vastavalt selle seaduse § 19 lg 1 p-le 5 peab ehitise omanik tagama seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve. Omanikujärelevalve ei ole ülesanne, mille täitmise volitus on üksnes kohaliku omavalitsuse üksusel või riigil. Omanikujärelevalve teostamisel on oluline, et teenust saavad pakkuda selleks kvalifitseeritud isikud. Tegemist ei ole olukorraga, kus avalik-õiguslik juriidiline isik täidab rolli, mida ei saa täita eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik. Seega ei delegeerinud kohaliku omavalitsuse üksus antud juhul oma seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Järelikult on omanikujärelevalve näol tegemist eraõigusliku iseloomuga ülesandega, mitte avaliku ülesande teostamisega.
  3. Ametiisikuna

§ 288

mõttes saab olla vaadeldav üksnes isik, kelle tegutsemine on omistatav avalikule sfäärile, mitte erasfäärile. F. Sokolov ei täitnud avalikku ülesannet, mistõttu ei ole võimalik F. Sokolovile omistada ametiseisundit

§ 288lg 1 ja KVS § 2 lg 2 mõttes. 37

(65)125. F. Sokolovile inkrimineeritavat tegu ei ole võimalik kvalifitseerida kui altkäemaksu võtmist

§ 294lg 1 järgi, kuna F.

Sokolovi näol ei olnud tegemist ametiisikuga, kes oleks täitnud avalikku ülesannet. Samal põhjusel ei ole A. Sepperni tegu kvalifitseeritav

§ 298lg 1 järgi.

126. Pädevuse kuritarvitamine

§ 4023

lg 1 mõttes eeldab toimepanijalt alati mõne sellise õigusliku kohustuse (nt lojaalsuskohustuse) rikkumist, mis tal on selle sama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal on pädevus. Kuna F. Sokolovi teos ei ole tuvastatud pädevuse andja (TADF Ehitus OÜ) ees kohustuste rikkumist, siis ei ole F. Sokolov

§ 4023lg 1 kooseisu täitnud.

127. F. Sokolov ei olnud ametisik

§ 288lg 1 mõttes.

Omanikujärelevalve leping oli sõlmitud riigiasutuse ja TADF Ehitus OÜ vahel. TADF Ehitus OÜ määras selle lepingu alusel omanikujärelevalve spetsialisti, kelleks ei olnud F. Sokolov, vaid S.L. . Seega isegi eeldada, et omanikujärelevalve tegemine Paju kooli ja õpilaskodu ehitustöödel oli käsitatav avaliku ülesande täitmisena, siis tulenevalt EhS

(2002)§ 41 lg-st 1 ja majandustegevuse registri andmetest täitis seda avaliku ülesannet S.L. . F. Sokolov ei ole elektrialal spetsialist ega saanud olla elektrialal omanikujärelevalve teostamisel vastutav spetsialist. Samas on kaitsja seisukohal, et omanikujärelevalve tegemine Paju kooli ja õpilaskodu objekti ehitustöödel ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena

§ 288

lg 1 mõttes, sest omanikujärelevalve tegija otsustus või toiming ei ole tellijale ega ka töövõtjale täitmiseks kohustuslik, vaid soovituslik. Tellija võis Paju kooli ja õpilaskodu tööd vastu võtta ka ilma omanikujärelevalve heakskiiduta. Eeltoodust tulenevalt ei saa F. Sokolovi tegu kvalifitseerida

§ 294lg 1 järgi.

  1. F. Sokolov saatis vastuse kohtu määratud tähtaega rikkudes, mistõttu jätab kolleegium selle tähelepanuta.
  2. Pädevuse kuritarvitamine

§ 4023

lg 1 mõttes tähendab majandustegevuse raames isikule antud õiguste või kohustuste ärakasutamist. Pädevus peab olema seotud eraõigusliku isiku huvidega ja selle kuritarvitamine peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkondades. Seega isikul, kellel on kirjeldatud pädevus eraõiguslikus juriidilises isikus, on sellest tulenevalt õigused ja kohustused eeskätt sama eraõigusliku juriidilise isiku ees. Koosseisu realiseerimiseks on järelikult vaja kohustuse rikkumist või õiguste kuritarvitamist selle eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal pädevus on. Koosseisuga kaitstakse eelkõige pädeva isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku kui nimetatud pädevuse andja vahelist suhet, mida pädevuse kuritarvitamisega rikutakse. 38

(65)130. Süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole tuvastatav F. Sokolovi poolt õigusliku kohustuse rikkumine TADF Ehitus OÜ ees. Kohustuse rikkumine

§ 4023

mõttes ei saa olla abstraktne viide lojaalsuskohustuse rikkumisele, vaid peab olema tuvastatav konkreetsete faktiliste asjaolude pinnalt, mida käesolevas asjas ei esine. Raha vastuvõtmine iseenesest ei saa olla pädevuse kuritarvitamine. Kõnealust kuriteokoosseisu ei saa realiseerida abstraktse viitega lojaalsuskohustuse rikkumisele. Sõltumata sellest ei ole F. Sokolovile esitatud süüdistuses talle lojaalsuskohustuse rikkumist ette heidetud ega sellise rikkumise sisu faktiliste asjaoludega avatud. Seetõttu on F. Sokolovi süüditunnistamine

§ 4023järgi välistatud.

131. Kaitsja nõustub prokuratuuri käsitlusega selle kohta, miks F. Sokolovi ei saa käsitada ametiisikuna

§ 288lg 1 mõttes.

Sel põhjusel on ka välistatud F. Sokolovi teo kvalifitseerimine

§ 294lg 1 järgi ja A.

Sepperni teo kvalifitseerimine

§ 298lg 1 järgi.

(i)

§ 4023

lg 1 kohaldatavusest 132.

§ 4023

lg 1 näeb ette karistuse eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimise, selle lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest. 133. Osutatud sätte sõnastusest saab järeldada, et pädevus, mille kuritarvitamise eest toimepanija soodustust küsib, aktsepteerib või vastu võtab, peab talle olema antud tegutsemiseks just pädevuse andnud eraõigusliku isiku huvides.

§-s 4023 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstakse eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 1-16-10888, p 41;
  3. detsembri
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 40 ja
  5. mai
  6. a määrus asjas nr 31-1-41-15, p-d 38–39). Eraõiguslike isikute õigushüvele sellise kaitse andmisega kaitstakse n-ö makrotasandil ka korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 1-16-10888, p 41).
  7. Seega eeldab pädevuse kuritarvitamine

§ 4023

lg 1 mõttes toimepanijalt alati mõne sellise õigusliku kohustuse rikkumist, mis tal on selle sama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal on pädevus. Eeskätt tuleb vara või muu soodustuse küsimise, aktsepteerimise või vastuvõtmisega rikutava kohustusena kõne alla üldine lojaalsuskohustus, mis sõltuvalt asjaoludest võib tuleneda näiteks VÕS § 620 lg-st 1, töölepingu seaduse § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 või TsÜS §-st 35. Osutatud normid teenivad just õigussuhte teise poole (käsundi- või tööandja) huve. Prokuratuuri vastuses on asjakohaselt viidatud

§ 4023

lg 1 kujunemist mõjutanud Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni seletuskirjas väljendatud seisukohale, et erasektori korruptsiooni kriminaliseerimise eesmärgiks on kaitsta usaldust, kindlust ja lojaalsust just eraõiguslikes suhetes 39

(65)ja et kohustuse rikkumine on seostatav hüve salaja vastuvõtmisega, mille jaoks ei ole tööandja volitust või heakskiitu. Seega saab

§ 4023

lg-s 1 sätestatud kuritegu igal üksikjuhul olla suunatud üksnes pädevale isikule pädevuse andnud eraõigusliku isiku vastu, mitte aga kolmandate isikute või avalike huvide vastu. See ei välista samaaegselt kollektiivsete õigushüvede kaitset, sest üldises plaanis kahjustab ebalojaalsus eraõiguslikes suhetes oluliselt mh majanduskeskkonda. 135. Eelnevast järeldub, et

§ 4023

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule ei vasta see, kui eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik tegutseb oma ametialase teo eest soodustust küsides, seda aktsepteerides või vastu võttes oma ametiseisundi andja huvides või viimase (eelneval) heakskiidul. Kuna

§ 4023

lg 1 kaitseb esmaselt eraõigusliku pädevuse andja õigusi ja eeldab alati tema õiguste rikkumist, siis ei saa selle sätte järgi karistada isikut, kes tegutseb õigushüve kandja huvides või heakskiidul. Seda isegi mitte siis, kui pädeva isiku tegevus rikub kolmandate isikute õigusi või mõnd avalik-õiguslikku kohustust, millega samas ei kaasne pädevuse andnud eraõigusliku isiku õiguste rikkumist. Viimati nimetatud juhul tuleb kontrollida, kas tegu ei vasta mõnele sellisele kuriteokoosseisule, mis on kehtestatud rikutud õigusliku kohustuse kaitseks. Näiteks kui äriühingu raamatupidaja saab lisatasu selle eest, et ta esitab juhatuse liikme soovil ühingu maksudeklaratsioonis valeandmeid, vähendamaks äriühingu maksukohustust ja parandamaks majandustulemusi, vastutab ta riigi vastu suunatud maksupettuse eest (

§ 3891

või MKS § 1531), mitte aga altkäemaksu võtmise eest erasektoris (

§ 4023lg 1).

Seda põhjusel, et raamatupidaja rikub lisatasu eest maksuõiguslikku deklareerimiskohustust, mis on kehtestatud üksnes riigi huvides, mitte aga oma kohustusi äriühingu ees. Teistsugune oleks olukord aga näiteks siis, kui raamatupidaja võtaks äriühingu maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest soodustust ühingu konkurendilt, kelle eesmärk on saavutada, et esimene äriühing jääks maksupettusega vahele ja saaks mainekahju. Sellisel juhul vastutaks raamatupidaja nii riigi vastu suunatud maksupettuse kui ka tööandja vastu suunatud altkäemaksu võtmise eest. 136.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.