Obsah (5)

§ 871§ 121§ 65§ 87§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 7. septembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-11000 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Asja läbivaatami

§ 871ja Kr

MS § 4261, § 432, määras: Jätta S.K suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati Kr

MS § 238 lg 2, §

§ 65lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva.

Karistuse kandmsie algus 10.09.2015 ja lõpp 03.11.

1. Kinnipidamisasutusest S.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitse korda (kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid xxx vähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud majandustöödel xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust Avavanglaosakonnas ja väljaspool 1 vanglat xxx-s. Rahvastikuregistri andmetel omab sissekirjutust xxx linnaosas. Elas enne vangistust elukaaslasega xxx üürikorteris. Ühingu juhataja teavitas telefoni teel, et nemad ei saa isikule kindlat elukohta garanteerida. Keskhariduse omandas Rummu Vanglas.
2. a lõpetas xxx eriala. Kuus kuud enne vangistust oli arvel Töötukassas. Enne seda töötas ametlikul xxx. Töökogemus xxx. Vabanemisel kindel töökoht puudub. K-Raha andmetel on võlanõudeid 2424 euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 143 eurot. Kasvanud lastekodus, puudub toetav tugivõrgustik. Alates
3. a on elanud koos elukaaslasega, kes samuti kriminaalkorras karistatud. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab, Viru Vangla kinnipeetav S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetava päritoluperekonda ema, kes on surnud ning isa, kellega suhted on katkenud. Elukaaslasega (kriminaalkorras karistatud) on suhted head. Kuna teisi lähedasi isikuid S.K ei ole, leiab kriminaalhooldaja, et puuduvad toetavad suhted. Rahvastikuregistri andmetel on S.K sisse kirjutatud xxx täpsusega. Vabanemisel kindel elukoht puudub, selle taotlemiseks tuleks kohe pöörduda Kesklinna Valitsuse sotsiaalosakonna poole. Teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kõik kuriteod on olnud vägivallakuriteod. Kriminaalhooldusel on S.K olnud kolmel korral, kahel korral pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Prokurör oli seisukohal, et prokuröri arvates ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik puhtalt praktiliselt, sest isikul puudub kindel elukoht. Teiseks, ei leia prokurör, et isiku puhul tuleks kohaldada käitumiskontrolli, materiaalne vajadus selles puudub. S.K selgitas kohtuistungil, et elukoha küsimus ei ole tal lahendatud ja kuhu ta läheb elama, ta ei tea. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et S.K suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 871

lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt 2 kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati Kr

MS § 238 lg 2, §

§ 65lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva.

Karistuse kandmsie algus 10.09.2015 ja lõpp 03.11.2017. Isikul on neli kehtivat karistust. Enne käesolevat otsust oli S.K süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega

§ 121lg 2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta.

Seega on S.K isik, kelle puhul on täidetud

§ 87eeltingimused.

1 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki S.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxxvähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust avavanglaosakonnas ja väljaspool vanglat xxxs S.K on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Vangla andmetel kannab vanglakaristust viiendat korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes ning süstemaatilise varguse katse eest. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärtkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivalla ja relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. S.K on 17 kehtivat väärteokaristust: 4 väheväärtusliku asja varguse eest, 13 piletita sõidu eest ühistranspordis. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et S.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxx vähendamine, omandanud riigikeele xxx taseme, töötanud majandustöödel xxxning paigutatud alates 02.06.2017 avavanglaosakonda ja väljaspool xxx Vabanemisjärgne kindel elukoht isikul puudub. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et arvestades S.K varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid see on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on jätkanud süütegude toimepanemist ka katseajal. 3 Samuti arvestab kohus asjaolu, et süüdimõistetul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena

§ 75lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks.

Seega ei esine S.K puhul

§ 87käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.

1 lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse Eeltoodust lähtudes jätab kohus S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. / / Inna Kirsipuu kohtunik 4