1-19-159/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-11000 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2017 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu S.K, isikukood XXX, xxx Prokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Kohus juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 4261, § 432, määras: Jätta S.K suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata . Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, § KarS § 65 lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva. Karistuse kandms ie algus 10.09.2015 ja lõpp 03.11.
2. Kinnipidamisasutusest S.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitse korda (kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid xxx vähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud majandustöödel xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust Avavanglaosakonnas ja väljaspool 1 Samas on sealse sotsiaaltöötaja sõnul aga S. pärast vabanemist võimalik pöörduda otse nende poole, et elamispinda saada, kuna isik on seal ka varem elanud ja lahendus öömaja saada on alati leitud. Keskhariduse omandas xxx Vanglas esimese karistuse kandmise ajal. 2001 xxx eriala. Alates 29.08.2016 osaleb riigikeele xxx taseme kursustel. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist sõltlase, vaid kuritarvitajaga. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta käesolevale vangistusele eelnevalt umbes paar korda kuus ning mõõdukalt. Isiku kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Sageli on tarvitanud alkoholi koos elukaaslasega. Isik saab aru, et alkohol käivitab temas agressiivsuse, soovib loobuda, kuid ei ole kindel selle õnnestumises, kuna tarvitati koos kaaslastega. Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib viiendat korda. Viimane karistus mõistetud kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Isiku viimased neli kuritegu on seoses elukaaslase kehalise väärkohtlemisega. Varasemalt karistatud tapmise, surmaga lõppenud üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule. Kuritegusid ette ei planeeri, toime pandud konfliktsituatsioonis. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ning kalduvus konflikte lahendada vägivaldsel teel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Viru Vangla ei toeta S. ennetähtaegset vabanemist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt S.D on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabanemist xxx oma elukaaslase Exxx Txxx juurde. xxx Txx on kinnipeetava elukaaslane (korduvalt kriminaalkorras karistatud), kes on käesoleval ajal ka arvel Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas ning kelle vastu on kinnipeetav pannud toime kuriteod. Teisi lähedasi ja tuttavaid kinnipeetaval ei ole, mistõttu tal puuduvad toetavad suhted. Exxx Txxei õnnestunud telefoni teel tabada, kuna telefoni number ei ole kasutusel. Küll aga kriminaalhooldusosakonnas sai ametnik temaga ühel korral rääkida, mil lepiti kokku võimalik kodukülastus ning ta lubas saata oma kriminaalhooldajale toimiva telefoni numbri, kuid ei teinud seda. Seetõttu ei olnud võimalik elukaaslase E xxx Txxxa rohkem ühendust saada, et täpsustada kodukülastuse aega, kuna teda ei olnud võimalik telefoni teel tabada. E.Txxxkriminaalhooldusametnikult tuli info, et ta ei ela enam sellel aadressil ning tal puudub käesoleval ajal elukoht. Ametnik võttis ühendust xxx sotsiaaltöötajaga, kes samuti kinnitas, et E.Txxx on lõpetatud üürileping, kuna esinesid pidevad korra rikkumised, alkoholi tarvitamised ning ei tasunud ka üüri. Seetõttu ei olnud võimalik kodukülastust teostada. Sealse sotsiaaltöötaja sõnul aga on S. pärast vabanemist võimalik pöörduda siiski otse nende poole, et elamispinda saada, kuna isik on seal ka varem elanud ja lahendus öömaja saada on alati leitud. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Väljas pool vanglat puudub isikul nii materiaalne kui ka moraalne toetajaskond. Kinnipeetavat on kokku 7 korral kriminaalkorras karistatud. Kõik toimepandud kuriteod on olnud vägivalla kuriteod. S. on kolmel korral allutatud kriminaalhoolduse järelevalve alla, millest kahel korral on katseajal süüdi mõistetud uue kuriteo toimepanemises. Riskihindamise andmetest nähtub, et kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Karistusregistris üks Alkoholiseaduse alusel väärtegu. Narkootikumide tarvitamise kohta info puudub. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt, prokuratuur ei toeta S.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Leiab, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks - nende isikupuutumatuse ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida S. käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 2 taotles kohtuistungil enne tähtaegset vabastamist. Selgitas, et vabaduses hakkab töötama majahoidjana. Oli ka varem kriminaalhoolduse all ja on alati õigel ajal käinud ennast registreerimas. Ka praegu lubab hakata täitma kõik nõuded ega toime panema uusi kuritegusid. Vangistuses töötab. Varem oli probleeme alkoholiga, aga sellega ta praegu tegeleb. On juba suitsetamisest loobunud. Palub anda talle veel üks võimalus. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. S.D nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. S.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud (isiku- ja varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab viiendat korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Isikut on varasemalt karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning jätkas süütegude toimepanemist.. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega (alkohol oli kuritegude toimepanemise soodusfaktoriks) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu väited töökoha olemasolust on paljasõnalised ja kinnitamata. Peale seda puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht. xxx sotsiaaltöötaja kinnitusel puudub isikul ja tema elukaaslasel E. Txxx’l kehtiv üürileping. Elukoha taotlemise võimalust ei saa võrdsustada elukoha olemasoluga. Käitumiskontrolli tingimused on aga tihedalt seotud vabaduses kindla elukoha olemasoluga, mis S. ’il praegu puudub. Ülaltoodust võib järeldada, et S. puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt S. suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine 3 katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. teostamine probleemne ning S.D kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole S.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.D vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 4