1-15-5468/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5468 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus V.V (isikukood XXX), RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu 16.09.2015 otsusega tunnistati V.V süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendades saadi 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamise teel jäi V.V kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaeg algas 30.03.2015 ja lõppeb 25.11.
8. Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega jäeti V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse põhiseisukohad on järgmised. 2.1 V.V on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja vangistust kannab ta 8-ndat korda. Seega ei ole isik paranemise teele asunud. Ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega tõestanud, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. 2.2 Oluline on seegi, et V.V oli vabaduses probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida tuleb pidada uue kuriteo riskifaktoriks. 2.3 Eelnevast järeldub, et tingimuslik karistus ei paneks V.V hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 2.4 Tõsiseltvõetavad ei ole V.V selgitused, mille kohaselt tal on perekond ja alaealine laps (abiellus juulis 2015, s.o vangistuses olles, ja laps on kahekuune), kes on talle olulised. Viibides vabaduses märtsis 2015, pani isik toime kuriteo, kuigi tal olid lapseootel elukaaslane ja peres ka elukaaslase alaealised lapsed, mis ei olnud piisav motivatsioon hoidumaks õigusvastasest käitumisest. Seega on V.V lubadused paljasõnalised. 2.5 Samuti, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema elukäiku vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära tema uusi kuritegusid.
9. Kohtumääruse peale esitas kaebuse V.V, kes taotleb selle tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Süüdimõistetu põhjendused on järgmised. 3.1 V.V, taotledes enda vabastamist, rõhutab eelkõige oma perekonna vajadusi. Ta märgib, et tutvus enne kahtlustatavana kinnipidamist naisega, kellega abiellus 16.07.
10. Naine on enne seda mitu aastat elanud üksi oma kahe lapsega. Lapsed võtavad teda kui isa ja hoiavad tema poole. Tema aga tahab lapsi aidata ning võtta osa nii nende kasvatamisest kui nende eest hoolitsemisest. Praeguseks on peres kolm last, s.o 28.09.2015 sündis nende ühine tütar. Abikaasal on üksi raske. V.V märgib, et tal on ka lihane laps, kelle ema esitas taotluse elatise saamiseks. Vangistuses ei saa ta seda aga maksta. Vabaduses oleks tal aga olemas töökoht. Seega saaks ta oma peret toetada. Perekonna nimel ongi ta üle vaadanud oma möödunud elu ning teab, et rohkem ta vanglasse sattuda ei taha. Tema elu mõtteks on suur perekond ning samuti tahab ta olla kasulik inimene ühiskonnale. V.V lubab, et hakkab täitma käitumiskontrolli kohustusi ega korda oma vigu. Lisaks toonitab ta sedagi, et tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetavad nii Viru Vangla kui prokuratuur. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, kaalunud V.V määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium alljärgnevalt, rõhutades seejuures aga vaid olulisimat ja vastates V.V argumentidele.
12. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (sealhulgas elektroonilise valve alla) võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas on kohtul kujunenud veendumus, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul V.V puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt peab ka ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud koguni üheteistkümnel korral ja neist kaheksal on ta viibinud vanglas. Kuriteoliigilt on V.V teod olnud varavastased, need olid kantud varalise kasu saamise eesmärgist ning soodustegurina on ilmnenud narkootikumide tarvitamise harjumus. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdimõistetu sellised läbi aastate korduvad kuriteod, millele ei ole piiri pannud ka vanglakaristused, annavad tõsise aluse karta V.V kuritegeliku 2 käitumise jätkumist edaspidigi. Ehk siis, tema vabastamisel võivad olla kõige otsesemad negatiivsed tagajärjed ühiskonna turvalisusele tervikuna.
13. Eelkirjeldatud negatiivset tulevikuprognoosi võimendab lisaks seegi, et V.V on diagnoositud narkosõltuvus. Tõsi, Viru Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt kinnipeetav ise enda sõltlaseks ei pea ning sõltuvusravist keeldub. Tema poolt vastava probleemi eitamine ringkonnakohtus aga mingit kindlust ei tekita, kuivõrd juba viidatud iseloomustusest selguvalt on V.V NPALS § 15 järgi karistatud neljal korral, viimati 19.03.2015 mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis.
14. Vaadates määruskaebust, selguvad sellest V.V kinnitused, et nüüdsest on ta motiveeritud oma varasemat elustiili muutma, käituma seaduskuulekalt ning olema toeks oma perekonnale. Sellist kardinaalsena hinnatavat muutust põhjendab kinnipeetav seejuures hiljutise abiellumise ja pere olemasoluga. Ehk siis, V.V eelkirjeldatud soov ja kavatsused, samuti tema vangistusaegne käitumine, tõepoolest justkui viitavad sellele, et tema mõtlemises võivad olla toimunud teatud positiivsed muutused. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetava eelkirjeldatud väidete ja vanglakorra järgimise põhjal aga siiski järeldada, et V.V suudab vabaduses jääda seaduskuulekaks. Nagu märgitud, välistab sellise usu kinnipeetava lausa märkimisväärne kuritegelik minevik. Samuti ei saa ka kriminaalkolleegium märkimata jätta asjaolu, et kuriteod (s.o 13 vargusepisoodi), mille eest V.V hetkel karistust kannab, pani ta toime ajal, mil tema praegune abikaasa juba oli lapseootel. Ehk siis, perekonnaelu, elukaaslase laste eest hoolitsemise soov ja peatne isaks saamine ei takistanud kinnipeetavat ikka ja jälle käitumast kuritegelikul viisil. Seega on süüdimõistetu ise tekitanud kahetsusväärse olukorra, kus tema abikaasa ei saa oodata temalt abi ja tuge. Perekonna raske seis ei ole aga õigustuseks sellele, et vabastada vanglast isik, kelle puhul kohtud ei pea tema karistuseesmärke täidetuiks.
15. Viimaseks märgib apellatsioonikohus, et Viru Vangla kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses ja prokurör oma Viru Maakohtule esitatud kirjalikus seisukohas tõepoolest toetavad V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetavale tuleb siinkohal aga selgitada, et vangistusasutuse ja prokuröri seisukohad ei ole kohtutele siduvad.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus