1-15-5468/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5468 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne M.P osas Kaebuse esitaja ja kaebuseSüüdimõistetu liik määruskaebus M.P (isikukood XXX), RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
5. M.P määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. augusti
8. a määrusega vabastati M.P 2 kuud ja 12 päeva enne tähtaega tingimisi talle Viru Maakohtu Narva kohtumaja
9. septembri
10. a otsusega mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkuselt vangistuselt. M.P kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4, 7 alusel kohustati teda katseajal: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist; mitte suhtlema isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning samuti kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a sugulased) kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata;
12. märtsil 2017 saabus Viru Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et M.P on korduvalt rikkunud talle pandud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
13. Viru Maakohtu
14. märtsi 2017 kohtumäärusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati P. M.P-le mõistetud karistus 2 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele. 3.1 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M.P rikkus kohtu poolt määratud kohustusi: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 3.2 Tuvastamist leidis, et M.P tarvitas
15. veebruaril 2017 ja märtsi alguses (
16. või
17. märtsil 2017) narkootikume.
18. veebruaril 2017 kell 16:20 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduses teostati M.P kohustuse täitmise kontroll ja talle tehti narkotest. 8 panel urine drug test Dip Card LOT: 20160312 oli positiivne AMP (amfetamiini) suhtes. FIL rapid test DIPSTICK (urine) LOT: FYL 16030001 oli positiivne FIL (fentanüüli) suhtes. Hooldusalune oli nõus testide tulemusega ja tunnistas, et tarvitas narkootikume
19. veebruaril 2017 kella 20:00 paiku.
20. märtsil 2017 kell 10:35 teostati kriminaalhooldusaluse M.P kohustuse täitmise kontroll. FIL rapid test DIPSTICK (urine) LOT: FYL 16030001 oli positiivne FIL (fentanüüli) suhtes. Hooldusalune oli nõus testide tulemusega ja tunnistas, et tarvitas narkootikume
21. või
22. märtsil 2017, täpselt ei mäleta. Seega rikkus M.P KarS § 75 lg 2 p 2 1 . 3.3 Samuti on M.P korduvalt rikkunud kohustust mitte suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
23. märtsil 2017 oma kirjalikus seletuses viitas hooldusalune sellele, et tarvitas narkootikumi
24. veebruaril 2017 koos oma tuttavaga, kes on samuti tarvitanud narkootikume.
25. märtsil 2017 oma kirjalikus seletuses hooldusalune viitas sellele, et tarvitas narkootikumi 4 – 5 märts 2017 koos inimesega, kes on samuti tarvitanud narkootikume. Seega rikkus M.P KarS § 75 lg 2 p
26. 3.4 Kohus leidis, et kriminaalhooldusalune on rikkumised toime pannud tahtlikult ning neid ei õigusta miski. Täiendavate kohustuste määramine ega käitumiskontrolli aja pikendamine ei saa antud juhul tagada M.P katseaja edukat läbimist ning talle mõistetud karistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele.
27. Viru Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse M.P, kes taotleb lahendi tühistamist ning karistuse tühistamist või katseaja pikendamist. M.P märgib, et ta kaotab karistuse täitmisele pööramisel ehitusfirma ja perekonna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
29. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. Sellest tulenevalt ei saa kohus sootuks rikkumisele reageerimata jätta, nagu seda muuhulgas oma kaebuses taotleb M.P. 6.1 M.P on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Tartu Ringkonnakohtu
30. augusti 2016 a määrusega. Tema katseaeg algas
31. septembril
32. a ja lõppes
33. märtsil
34. Seega on M.P-le määratud käitumiskontroll kuni katseaja lõpuni, mistõttu seda pikendada ei saa. 2 2 6.2 M.P ei vaidlusta, et on talle etteheidetavad rikkumised toime pannud. Kaebuse keskne väide seisneb selles, et 2 kuu ja 12 päeva pikkuse kandmata karistuse osa täitmisele pööramisel kaotab M.P oma ehitusfirma ja perekonna. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Apellatsioonikohtu jaoks oli üks oluline argument ennetähtaegse vabastamise juures just isiku lubadus, et ta jätkab sõltuvuskäitumisega tegelemist. Ennetähtaegsel vabastamisel oli M.P-le vägagi hästi teada rikkumisega kaasnevad tagajärjed. Sellele vaatamata rikkus ta kontrollnõudeid korduvalt. Asjaolu, et teda võib rikkumiste korral uuesti saata karistust kandma, oli süüdlasele teada juba ajal, mil ta rikkumised toime pani. Olukorras, kus isik ei suuda kriminaalhooldusnõudeid korrektselt järgida ning nõudeid ja kohustusi raskelt rikub, ei ole kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas ja karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik. Seetõttu on maakohus valinud ainuvõimaliku tee ja pööranud mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.
35. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau