1 /
2 on vastavuse väärteoprotokollis tooduga. Väärteootsuses on hinnatud süü suurust, samuti isiku eelnevaid rikkumisi. Otsuses on põhjendatud karistuse kohaldamist A.T-le ; ka seda et varasemad kiiruseületamiste eest tehtud rahatrahvid ei ole andnud tulemusi ning A.T liikluskäitumine on selline, et on põhjendatud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine minimaalseks tähtajaks- üheks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine on eripreventiivse eesmärgiga ning suunatud isiku mõjutamisele liikluskultuuri tagamiseks. 2 Seega on väärteoprotokoll ja väärteootsus menetluslikult korrektsed. Kohtu hinnangul on A.T rikkumine tuvastatud usaldusväärse kiirusemõõteseadmega Stalker DSR 2x xxxxx milline oli kalibreeritud ja testitud ning vastas mõõteseaduse tähenduses mõõteseadme nõuetele. Seda tõendab Metrosert taatlustunnistus ( tl. 15). Kiirusemõõtmist teostas pädev mõõtja K.T. kes on läbinud vastava koolituse, mida tõendab PPA Lõuna prefektuuri teatis 17.06.2021 ( tl.16). Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl. 13) tõendab, et A.T poolt 20.04.2021 kell 12.42 juhitud mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX kiirust mõõdeti Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt.
Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (
lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (
lg 2); sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (
lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et
lg 1p,1 /
lg 2 rikkudes ületas A.T lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h ning järelikult olid tema käitumises
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või 3 vähemalt möönab seda. On tõendatud , et subjektiivsest küljest tegutses A.T
Kohus ei tuvastanud toimepandud teo õigusvastasust -, süüvõimet-, ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut A.T tuleb tema poolt toime pandud
S § 47 lg sätestab , et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt 19.05.2021 otsusega väärteoasjas nr 2780,21,004599 A.T-le määratud karistus- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – põhjendatud. Mootorsõiduki juhi poolt oluline kiiruseületamine kätkeb endast ohtu kaasliiklejatele ning selline sõidustiil tekitab ohtlikke liiklusolukordi, ka liikluskahjusid. Teised liiklejad ei oska arvestada, et on sõidukijuhte, kes sõidavad lubatust oluliselt suurema tunnikiirusega; näiteks kõrvalteelt peateele sõitev juht ei oska eeldada, et peateel sõidavad sellise sõidukiirusega sõidukid ning liiklusõnnetuse toimumine on tõenäoline. Karistusregistri andmetel on A.T karistatud kiiruseületamise/
2/ eest ka varem, viimati 16.01.2021 otsusega( tl. 14) 180 € rahatrahviga. Analoogse väärteo eest on teda karistatud ka 2013.a. kuid see käesoleval juhul peaks olema aegunud. Karistusena rahatrahv ei ole A.T veel piisavalt mõjutanud. Seega on põhjendatud, et teist korda määratav karistus peabki olema mõjusam. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul A.T-lt põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta, sest tegemist on korduvrikkujaga. Kohtuistungil A.T õigustas oma käitumist ning leidis, et kiirust võibki ületada kui teeolud seda võimaldavad. Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt võetakse süüdimõistetavalt isikult ära õigus juhtida mistahes mootorsõidukit. Karistusseadustiku § 50 lg.2 keelab mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. A.T aga selline isik ei ole. Siiski võib eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel piirduda vaid konkreetset liiki mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega või välistada keeld teatud liiki, nt. põllumajanduslikku laadi sõidukite suhtes. Seda tuleb lugeda siiski erandiks, sest liiklussüütegu oma olemuselt ei seondu eelkõige mitte sõiduki liigi, vaid süüdistatava liiklusalase käitumise või hoiakuga üldiselt. Selline lähenemine võimaldab rikkujale individuaalsemat lähenemist, st et isik ei jätkaks liiklusrikkumiste toimepanemist sõiduautoga, kuid tema tööalane tegevus näiteks veokijuhina saaks jätkuda /Riigikohtu KKK 3-1-1-26-10 p 6-7 otsus /. Arvestades seda, et A.T on kiiruseületamised toime pannud sõiduautoga ning tema töötamist AS XXXX bussijuhina, rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse , tühistab osaliselt PPA Lõuna Prefektuuri 19.05.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,004599 A.T-le määratud karistuse osas. Kohus karistab A.T 20.04.2021 Tartu Viljandi -Kilingi-Nõmme maantee 16.-km-l toime pandud Liiklusseaduse § 15 lg. 1/ Liikusseaduse § 227 lg. 2- järgse väärteo eest Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Siis ei ole A.T vaja teha muudatusi oma tööelus ning töökohustused saaksid täidetud. A.T pereliikme transpordivajadus ühe kuu jooksul tuleb süüdlasel A.T lahendada. KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud A.T kanda 4 Kohtule ei ole otsuse tegemise seisuga menetluskulude taotlusi esitatud. DVD plaat kiirusemõõtesalvestusega jätta väärteotoimiku juurde. Peet Teidearu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.