Obsah (6)

§ 217§ 238§ 131§ 34§ 130§ 93

4-22-1547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1547 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuuli

§ 217

lg 1 ja

§ 238

järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) AIVAR ADER, isikukood 37005280284; e-post: xxxx, elukoht xxxx, kehtivad karistused puuduvad Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 2, 3 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.04.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,004154, millega Aivar Ader mõisteti süüdi AutoVS § 68, KarS § 372 lg 1,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises ja määrati Kar

S § 63 lõige 1 kohaselt KarS § 372 lg 1 järgi karistusena rahatrahv 150 trahviühikut, see on 600 eurot.

1. Lõpetada Aivar Aderi suhtes menetlus KarS § 372 lg 1 järgi etteheidetavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Tunnistada Aivar Ader süüdi AutoVS § 68,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises ja mõista Kar

S § 63 lõige 1 kohaselt AutoVS § 68 järgi karistusena rahatrahv 70 trahviühikut, see on 280 eurot.

1. Määrata, et rahatrahv 280 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 28 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 4-22-1547
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp on koostanud 28.04.2022 väärteoasjas nr. 2302,22,004154 otsuse selle kohta, et 29.03.2022 kella 16:59 ajal Saku vald, Harju maakond, Saku – Laagri tee, 8 km juhtis A. Ader mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 01.03.2022 kell 00:00 kuni 11.03.2022 kell 16:22, 11.03.2022 kell 18:23 kuni 14.03.2022 kell 09:54, 14.03.2022 kell 14:42 kuni 14.03.2022 kell 15:47, 16.03.2022 kell 14:40 kuni 17.03.2022 kell14:54, 18.03.2022 kell 13:42 kuni 18.03.2022 kell 14:34, 24.03.2022 kell 12:57 kuni 24.03.2022 kell 14:09, 24.03.2022 kell 15:17 kuni 24.03.2022 kell 16:43, 25.03.2022 kell 09:40 kuni 25.03.2022 kell 09:40 kuni 25.03.2022 kell 12:44, 28.03.2022 kell 16:57 kuni 29.03.2022 kell 08:45 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 15.12.2015 rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhtis mootorsõidukit mille veos ei olnud nõuetekohaselt kaetud ning sellega veos oli pudenemisohtlik. Teostas autovedu ameti - ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. Teostas tasulist veosevedu autoga mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid nõutav ühenduse tegevusluba puudus. Sellise tegevusega A. Ader rikkus

§ 131lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr.

165/2014 artikkel 34 lg. 3;

§ 34lg 6; Autoveoseadus § 36 lg 1 ja lg 2 ning Autoveoseadus § 5 lg 1 nõudeid ja pani toime Auto

VS § 68, KarS § 372 lg 1,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuväline menetleja karistas A. Aderit Auto

VS § 68, KarS § 372 lg 1,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lõige 1 kohaselt KarS § 372 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 600 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

1. 09.05.2022 esitas A. Ader Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteoasja nr 2302,22,004154 28.04.2022 otsuse. Esitatud kaebuse kohaselt oli tegemist A OÜ oma kauba veoga, mis ei nõua koolituse ega lubade olemasolu. Otsuse tegemisel toetuti ettevõtte
2. aasta eest esitatud majandusaasta aruande põhjal tekkinud põhitegevusalale äriregistri ettevõtjaportaalis.
3. a majandusaasta aruanne oli väärteoprotokolli tegemise hetkel veel esitamata, kuid juba
4. aastal ei olnud A OÜ põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Ka sõiduk (xxxx xxxx), millega vedu toimus soetati alles
5. aasta augustikuus. Menetlusalune isik palub kohtul väärteoasi uuesti üle vaadata. Samuti selgitab, et on xxxx, peres on kasvamas alaealine laps ja määratud trahv 600 eurot käib üle võimete. Menetlusalune isik kohtuistungist osa võtta ei soovi, kaitsjat ei ole. Samuti kinnitas A. Ader kohtule 16.06.2022, et on nõus kirjaliku menetlusega. 2/9 4-22-1547 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
6. 23.05.2022 esitatud kirjalikus seisukohas leiab kohtuväline menetleja, et A. Ader on toime pannud temale ette heidetud õigusnormide rikkumised ning väärteoprotokoll on koostatud ja kvalifitseeritud õigesti A. Aderile määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Puudub alus kaebuses esitatud põhjendustel kohtuvälise menetleja 28.04.2022.a otsuse muutmiseks. Asjaolu, et A. Ader juhtis 29.03.2022 kella 16:59 ajal Harju Maakonnas Saue vallas Saku-Laagri
7. kilomeetril suunaga Laagri mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx, on tõendatud Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, mootorsõiduki xxxx ning juhi kaardi andmete väljatrükkidega, rinnakaamera P19507 ja P25547 salvestustega. Väärteoprotokollis kajastatud ajavahemikel sõidumeeriku mittetäitmine on tõendatud ning jälgitavad väärteotoimikule lisatud CD kettal olevate andmetega, puuduvate andmetega ning juhi nädalagraafiku (voodi sümbol küsimärgiga) andmetega. Väärteoprotokollis loetletud perioodidel oleks juht pidanud kasutama sõidumeeriku lüliteid või viibides sõidukist eemal EL määruse nr 165/2014 artikli 34 lõke 3 kohaselt tegema manuaalse kande (pliiatsi sümbol), milliseid juhi nädalagraafiku väljavõttel ei esine. Lisaks on jälgitav, et nt perioodil 18.03.2022 kell 13:42 kuni 18.03.2022 kell 14:38 on juhi kaardi andmete kohaselt tegu puuduvate andmetega, kuid sõiduki nädalagraafiku andmete kohaselt on samal ajal toimunud juhikaardita sõit. Menetlusaluse isiku selgitused on ajendatud soovist eksitada kohtuvälist menetlejat ja vabaneda karistusest. Menetlusaluse isiku ja politseiametniku vahelist vestlust ja selle sisu tõendab vormikaamera salvestus. Menetlusalusele isikule selgitati, et mootorsõidukiga, mille täismass ületab 7,5 tonni, on nõutav sõidumeeriku kasutamine. Erandi alla, mille puhul ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik kaupade mitteäriliseks veoks, kuuluvad sõidukid, mille täismass jääb vahemikku 3,5-7,5 tonni. A. Aderi poolt juhitud mootorsõiduki täismass on 28 tonni. Siseriikliku erandi alla kuulumist peab tõendama juht. A. Ader on valesti tõlgendanud 50 km raadiuse erandit, mille kohaselt on vabastatud sõidumeeriku kasutamisest sõidukid, mida kasutatakse põllumajandus, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjate poolt oma veoste veol kuni 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis sellesse piirkonda jäävad. Samuti on A. Ader leidnud, et Maksu- ja Tolliameti töötamise registri kanne ,,autojuht“ on ekslik ning tema õige ametinimetus on projektijuht. Kaebuse esitaja sellekohane väide on ajendatud soovist väita, et kohaldub AutoVS § 36 lg 4 p 7 sätestatud erand. Kohtuväline menetleja leiab, et lähtuda tuleb mitte ainult registriandmetest, vaid vaatama peab ka juhi reaalset juhina tegutsetud aega. A. Ader on perioodil 19-27.03.2022 regulaarselt juhtinud veoautot tavalise tööpäeva pikkusega 6.5-11 tundi. Veose katmata jätmist kinnitab videosalvestis, millelt on näha, et koormas oli nii suuremaid kui ka väiksemaid killustiku tükke. AutoVS § 5 lg 1 rikkumist tõendab väärteoprotokolli kohaselt Majandustegevuse registri ja äriregistri väljavõte, mitte majandusaasta aruanne. Seetõttu ei nõustu kohtuväline menetleja A. Aderi väitega, et otsuse tegemisel toetuti ettevõtte 2020.a esitatud majandusaasta aruandele. Menetlusaluse isiku väide, et ettevõtja portaalis kajastatud EMTAK kood 49411 „kaubavedu maanteel“ ei ole ajakohane ja ettevõte ei tegutse enam sellel alal, ei ole asjakohane kuivõrd sellisel juhul peaks olema ettevõttele väljastatud tegevusluba varasemalt, kuid ettevõttele A OÜ ei ole väljastatud ühtegi transpordialast tegevusluba, ei ole ka arhiveeritud lubasid. Nüüdseks on ettevõte äriregistris tegevusala muutnud. AutoVS § 11 sätestab nõuded oma kulul korraldatavale autoveole. Oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele ning ettevõtja on kohustatud tõendama, et tema oma kulul korraldatav veosevedu 3/9 4-22-1547 vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Kui nimetatud nõuetele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks. A. Ader esitas kontrolli teostanud ametnikele B OÜ kaalumise kviitungi, mis ei tõenda veetava veose kuulumist ettevõtte A OÜ varade hulka ega omandisse. Vastuolu on Autoveoseaduse ja ÄS § 5211 vahel, mille aluselt toimub äriregistrisse kantud tegevusala andmete uuendamine. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Seega tahab kaebuse esitaja väita, et tegevusvaldkonna uuendamine on registripidaja ülesanne ning autojuhi jaoks ei ole see kohustus. Lisaks toimub tegevusvaldkonna uuendamine jooksvalt, st. pärast majandustegevuse alustamist majandusaasta aruande põhjal. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades AutoVS erisusi on andmete uuendamine ettevõtja kohustus, kontrollimisel lähtutakse AutoVS § 30 lg 1 kohaselt registriandmetest. Oluline on ka asjaolu, et A OÜ reklaamib ennast interneti koduleheküljel www.acglogistics.ee ettevõttena, kelle põhitegevuseks on ehitusalaste puistmaterjalide transport -liiv, kruus, killustik, muld jne. müük ning teenustena pakutakse nimetatud kauba müüki nii firmadele kui eraisikutele koos kohale toomisega. A. Ader ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud omal kulul korraldatava autoveoga. Tegevusloata võib veosevedu korraldada ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg-s 5 ja AutoVS § 6 lg 2 loetletud erandite puhul. A. Ader'i poolt teostatud vedu ei kuulu ka ühegi täiendava erandi alla. Juhtides mootorsõidukit Xxxx, oli A. Ader oma tegevuses iseseisev, sest teostas autovedu isikuna, kellel on nõutav ameti- või täiendkoolituse läbimine ning vastutab mootorsõiduki ja veose eest liikluses osaledes. KarS § 372 näeb ette vastutusele võtmise majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Majandustegevuses osalejate all tuleb mõista ka autojuhte, kes peavad teadma autovedudel kasutatavaid ettevõtlusvorme ja nende erisusi, samuti autoveo tegevusalale juurdepääsu ning tegevusalal tegutsemise nõudeid. Seetõttu ei saa tegevusloata veoseveo puhul rääkida vaid juriidilise isiku vastutusest ja A. Ader vastutab KarS § 372 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
8. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Väärteoprotokolli (kv tl 1) kohaselt heidetakse A. Aderile ette mitut rikkumist seoses mootorsõiduki juhtimisega 29.03.2022 kell 16:59 Harju maakonnas Saku vallas Saku-Laagri 8 km. Vaidlust ei ole selles, et A. Ader juhtis nimetatud kuupäeval ja kohas mootorsõidukit Xxxx reg nr-ga xxxx, mille koormaks oli OÜ B kviitungi (kv tl 18) ja videosalvestise 00151 (kv tl 27 CD plaat) kohaselt killustik. A. Aderile heidetakse ette

§ 131lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr.

165/2014 artikkel 34 lg 3;

§ 34lg 6; Autoveoseadus § 36 lg 1 ja 4/9 4-22-1547 lg. 2 ning Auto

VS § 5 lg 1 nõuete rikkumisi, millega ta pani toime AutoVS § 68, KarS § 372 lg 1,

§ 217

lg 1 ja

§ 238

järgi kvalifitseeritud väärteod.

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 6.

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 01.03.2022 kell 00:00 kuni 11.03.2022 kell 16:22, 11.03.2022 kell 18:23 kuni 14.03.2022 kell 09:54, 14.03.2022 kell 14:42 kuni 14.03.2022 kell 15:47, 16.03.2022 kell 14:40 kuni 17.03.2022 kell14:54, 18.03.2022 kell 13:42 kuni 18.03.2022 kell 14:34, 24.03.2022 kell 12:57 kuni 24.03.2022 kell 14:09, 24.03.2022 kell 15:17 kuni 24.03.2022 kell 16:43, 25.03.2022 kell 09:40 kuni 25.03.2022 kell 09:40 kuni 25.03.2022 kell 12:44, 28.03.2022 kell 16:57 kuni 29.03.2022 kell 08:45 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 15.12.2015 rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

§ 217

lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. 7. Vaidlust ei ole selles, et A. Ader juhtis 29.03.2022 Harju maakonnas, Saue vallas, SakuLaagri 8 km mootorsõidukit Xxxx reg nr-ga xxxx. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest (kv tl 22) nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Xxxx reg numbriga xxxx kuulub N3 kategooriasse ning sõiduki täismass on 28 000 kg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 3 sätestab, et sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006 ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites.

§ 131

lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 punktide b ja lõike 5 punkti b alampunktide ii, iii ja iv kohaselt juhul, kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõiduki puhul kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil muu töö, valmisoleku aeg ja vaheajad või puhkus. 8. Kontrollimise käigus esitas menetlusalune isik politseiametnikule sõidumeeriku (kv tl 9), millest nähtub, et puuduvad andmed väärteoprotokollis ja väärteootsuses kajastatud ajavahemike kohta (01.03.2022 kell 00:00 kuni 11.03.2022 kell 16:22, 11.03.2022 kell 18:23 kuni 14.03.2022 kell 09:54, 14.03.2022 kell 14:42 kuni 14.03.2022 kell 15:47, 16.03.2022 kell 14:40 kuni 17.03.2022 kell14:54, 18.03.2022 kell 13:42 kuni 18.03.2022 kell 14:34, 24.03.2022 kell 12:57 kuni 24.03.2022 kell 14:09, 24.03.2022 kell 15:17 kuni 24.03.2022 kell 16:43, 25.03.2022 kell 09:40 kuni 25.03.2022 kell 09:40 kuni 25.03.2022 kell 12:44, 28.03.2022 kell 16:57 kuni 29.03.2022 kell 08:45). Seda kinnitab ka A. Aderi nädalagraafik (kv tl 12-16). A. Ader on kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses väitnud, et nimetatud asjaolu sai politseiametnikuga kohapeal selgeks räägitud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et vastupidiselt kaebuse esitaja väitele nähtub videosalvestiselt, et politseiametnik selgitas menetlusalusele isikule, et mootorsõidukiga, mille täismass ületab 7,5 tonni, on nõutav sõidumeeriku kasutamine (kv tl 27 CD plaat vormikaamera salvestis nr P19507 (29.03.2022 16_59_26)).

§ 130

lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/

1. OÜ B kviitungi (kv tl 18) kohaselt oli sõiduki veoseks 13,95 tonni killustiku, 5/9 4-22-1547 mis laaditi A OÜ kuuluvale sõidukile 29.03.2022 kell 16:
2. Asjaolu, et tegemist oli killustiku veoga tõendab ka politseiametniku rinnakaamera salvestus
3. 9.

§ 131

lg 12 on sätestatud siseriiklikud erandid, mille puhul sõidumeeriku kasutamine ei ole nõutav. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et A. Ader on valesti tõlgendanud

§ 131

lg 12 p1 sätestatud erandit, mis kehtib vaid sõidukitele, mida kasutatakse põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtete kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Äriregistri andmetel (kv tl 19) on OÜ L OÜ põhitegevusala kaubavedu maanteel ning lisategevusaladeks muud kaeve- ja mullatööd ning raamatupidamine, maksualane nõustamine, statistiline tegevusala on kaubavedu maanteel. Seega ei kehti nimetatud erisus A OÜ sõidukile xxxx. A. Ader pidi autojuhina olema teadlik, et sõidumeeriku nõuetekohane kasutamine on kohustuslik, seega pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et isik pani mootorsõiduki juhtimisel toime

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Auto

VS § 68 järgi kvalifitseeritav väärtegu 10. Samuti heidetakse A. Aderile ette, et tema teostas autovedu ameti - ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. AutoVS § 36 lg 1 järgi peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 36 lg 2 p 1 kohaselt peab ameti- ja täiendkoolitus olema läbitud, kui juht juhib C-kategooria või C1-kategooria sõidukit. AutoVS § 36 lg 5 kohaselt peab autojuhil olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti pädevustunnistus, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. AutoVS § 36 lg 6 kohaselt tõendatakse koolituse läbimist liiklusregistri andmetega, AutoVS § 36 lg- s 5 nimetatud dokumendiga või vastava kirjega juhiloal. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik juhtis veoautot Xxxx, mille täismass on Transpordiameti andmetel 28000 kilogrammi. Seega on tegemist C-kategooria sõidukiga

§ 93lg 2 p 5 tähenduses.

Samuti nähtub väärteomaterjalidest, et A. Ader tegeles sõiduki peatamise hetkel veoseveoga, s.o vedas killustiku. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (kv tl 22) kohaselt omab A. Ader B, BE, CE ja C kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigust. Liiklusregistris puuduvad andmed autojuhi ameti – või täiendkoolituse läbimise kohta. 29.03.2022 selgitas A. Ader politseiametnikule (vormikaamera salvestis nr P25547 (29.03.2022 17_24_47)), et vedajakoolitust ei ole uuendanud kuna ta ei ole autojuht. Kuivõrd menetlusalune isik omab Ckategooria juhtimisõigust, siis vastava koolitus- ja teooriaeksami sooritamisel oli ta teadlik, et veoautoga veoteenust osutades peab olema läbitud vastav ametikoolitus. Usutav ei ole menetlusaluse isiku väide, et töötajate registris on isiku ametinimetus vale ning tegelikult töötab ta ettevõttes projektijuhina. Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest, st A. Aderi nädalagraafikust nähtub, et menetlusalune isik töötas vähemalt perioodil 14-29.03.2022 faktiliselt veoauto juhina, sellest tulenevalt oleks pidanud läbima vajaliku täiendkoolituse. Isikuna, kes omab C kategooria juhtimisõigust, pidi A. Ader olema teadlik täiendkoolituse läbimise nõudest, seega pani väärteo toime tahtlikult. 11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et isik pani mootorsõiduki juhtimisel toime AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritava teo.

§ 238järgi kvalifitseeritav väärtegu 12.

A. Aderile heidetakse muuhulgas ette

§ 238

järgi sätestatud väärtegu, mis seisnes selles, et veos ei olnud nõuetekohaselt kaetud ning sellega veos oli pudenemisohtlik.

§ 34

lg 6 6/9 4-22-1547 kohaselt peab veos vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Vaidlust ei ole selles, et A. Aderi poolt juhitud veoki koormaks oli killustik. Nimetatud asjaolu on tõendatud OÜ B kviitungiga nr 53238 (KV tl 18), millest nähtub, et A OÜ veoki koomaks on killustiku 13,95 t, sõiduk xxxx 29.03.2022 kell 16:41. Videosalvestiselt 00151 (kv tl 27 CD plaat) nähtub, et veokil on koormaks killustik, mis koosnes nii väiksematest kui ka suurematest kividest, koorem on katmata ja keskosas kõrgem, ületades veoki kasti ääre kõrgust. Kohus leiab, et nimetatud videosalvestisega on tõendatud, et katmata killustik oli pudenemisohtlik ja seadis ohtu teisi liiklejad. Koorma pudenemist võivad mõjutada nii ilmastikuolud kui ka veoki sõidukiirus, mistõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et koorma niiskuse tõttu ei olnud killustik pudenemisohtlik nagu väitis A. Ader. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ § 3 lg 4 sätestab, et veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose nihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine.

§ 34

lg 6 ei eelda, et koorma nõuetekohase kinnitamata jätmise tulemusena oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju. Kuivõrd veose katmata jätmine võib kindlaksmääramata hetkel tuua kaasa olukorra, milles saavad kahjustatud keskkond ning isikute tervis ja vara, siis sellise olukorra ennetamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada vastutus juba üksnes veoseveo nõuete rikkumise eest. A. Ader oleks hoolsa käitumise korral pidanud teadma, et killustik tuleb katta selleks, et vältida koorma pudenemist ning keskkonna ja teiste isikute elu ja tervise ohtu seadmist.

§ 238järgi kvalifitseeritud väärteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui A.

Ader pani rikkumise toime vähemalt ettevaatamatusest KarS § 18 mõttes. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A. Ader oleks varasema elukogemuse pinnalt pidanud aru saama, et katmata killustik võib olla pudenemisohtlik. Seega pani A. Ader toime

§ 238järgi kvalifitseeritava väärteo. Kar

S § 372 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

1. A. Aderile heidetakse ette KarS § 372 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmist, st tegevusloata tegutsemist valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Väärtoeprotokolli ja selle alusel koostatud väärteootsuse kohaselt A. Ader teostas tasulist veosevedu autoga mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid nõutav ühenduse tegevusluba puudus. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik AutoVS § 5 lg 1 nõudeid.
2. AutoVS § 5 lg 1 järgi on tasuline veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui AutoVS-is, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis pole sätestatud teisiti. AutoVS § 11 lg 4 kohaselt veoseveo tasulisust eeldatakse, kui ettevõtja soovib tugineda asjaolule, et veosevedu pole tasuline, vaid oma kulul korraldatav, peab ta tõendama, et veosevedu vastab määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkti d nõuetele. Lisaks sellele on sätestatud AutoVS § 6 lg 2 erandid siseriiklikele vedudele, mille puhul ei ole tegevusluba nõutav.
3. A. Ader on vastuväidetes viidanud asjaolule, et tegemist oli omakulu veoga, mistõttu tegevusluba ei olnud nõutav. Veose kohta on A. Ader esitanud OÜ B kviitungi nr 53238 (KV tl 18), millest nähtub, et koormaks oli 13,95 tonni killustiku. Esitatud kviitung ei tõenda, et tegemist oleks olnud A OÜ varaga, seega ei tõenda, et tegemist oleks olnud omakulu veoga. Äriregistri andmete kohaselt on A OÜ registreeritud neli tegevusala: põhitegevusalana kaubavedu maanteel, lisategevusaladena muud kaeve- ja mullatööd ning raamatupidamine, 7/9 4-22-1547 maksualane nõustamine ning statistiline tegevusala kaubavedu maanteel. Majandustegevuse registri (kv tl 24) väljavõtte kohaselt ei ole ettevõttele A OÜ väljastatud ühtegi transpordialast tegevusluba, samuti puuduvad majandustegevuse registris arhiveeritud tegevusload. A OÜ veebilehe väljavõttest (kv tl 25-26) nähtub, et ettevõte reklaamib ennast interneti koduleheküljel www.acglogistics.ee ettevõttena, kelle põhitegevuseks on ehitusalaste puistmaterjalide (raudkivid, ehituspraht, liiv, killustik, freesitud asfalt, kruus) vedu. KarS § 372 objektiivne koosseis eeldab tegevusloata majandustegevust valdkonnas, kus tegevusluba on kohustuslik. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud kohtuvälises menetluses ega ka kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oleks olnud omakulu veoga või et tegevusluba ei ole nõutav mõne teise erandi tõttu, tuleb AutoVS § 11 lg 4 kohaselt veo tasulisust eeldada. Kuivõrd AutoVS § 5 lg 1 järgi on tasuline veosevedu tegevusloata keelatud, on KarS § 372 lg 1 objektiivne koosseis täidetud.
4. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt (kv tl 22) kuulub sõiduk Xxxx reg nr xxxx ettevõttele A OÜ. OÜ B kviitungist nähtub, et kliendiks oli A OÜ. Ka kohtuväline menetleja on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidnud, et A. Ader teostas tasulist veosevedu A OÜ nimel ja tegevusloa omamise kohustus oli äriühingul A OÜ, mille puudumist tõendab MRT väljavõte. AutoVS § 4 kohaselt on ühenduse tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 1 nimetatud tegevusluba, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. AutoVS § 7 lg 1 kohaselt peab tegevusloa taotleja vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 3 lg 1 nõuetele ja sama sätte lg 2 kohaselt peavad tegevusloa taotleja ja vedaja olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Seega oli tegevusloa omamise kohustus antud juhul juriidilisel isikul A OÜ. KarS § 372 järgi on karistatav tegevusloata ja keelatud majandustegevus. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. Nõustuda ei saa kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A. Ader oli oma tegevuses iseseisev, kuna teostas autovedu isikuna, kellelt on nõutav ameti- ja täiendkoolituse läbimine ning kes vastutab mootorsõiduki ja veose eest liikluses osaledes. Kuigi autojuhil on vastavalt Majandus- ja taristuministri 06.06.2018 määrusele nr 29 kohustus läbida ameti- ja täiendkoolitus, ei saa nimetatud nõudest järeldada, et autojuht vastutaks äriühingu tegevusloa puudumise eest. Kuivõrd kohtu hinnangul ei tegutsenud A. Ader autojuhina iseseivalt, ei vastuta menetlusalune isik A OÜ tegevusloa puudumise eest. Seetõttu tuleb menetlus KarS § 372 lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemises A. Aderi suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. KARISTUS
5. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-77-11).
6. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati A. Aderit kohtuvälises menetluses AutoVS § 68, KarS § 372 lg 1,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lõige 1 kohaselt KarS § 372 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 600 eurot. 8/9 4-22-1547 19. AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritud väärteo toimpanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest,

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimpanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut,

§ 238

järgi kvalifitseeritud väärteo toimpanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kuivõrd A. Ader pani nimetatud väärteod toime ühe teoga, tuleb isikule mõista karistus vastavalt KarS § 63 lg 1 sätestatule. 20. Kohtuväline menetleja on A. Aderile mõistnud karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, ehk sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd kohus lõpetab A. Aderi suhtes menetluse KarS § 372 lg1 järgi etteheidetavas teos, tuleb karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista AutoVS § 68 järgi. Nimetatud sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. A. Ader on

§ 217lg 1 ja Auto

VS § 68 järgi kvalifitseeritavad väärteod toimepannud teadlikult ja tahtlikult. Väärteoprotokollist nähtub, et A. Ader rikkus sõidumeeriku kasutamise nõuet korduvalt. Samuti oli menetlusalusel isikul läbimata ameti- ja täiendkoolitus, kuigi isikuna, kes omab C-kategooria juhtimisõigust pidi ta olema teadlik, et veoautoga veoteenust osutades peab olema läbitud vastav ametikoolitus. Seetõttu võib tema süüd nimetatud väärtegude toimepanemises pidada pigem keskmisest suuremaks. Samas on kohtu hinnangul A. Aderi süü

§ 238järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises keskmisest väiksem.

Kuigi videosalvestiselt 00151 nähtub, et killustiku koorem oli keskosas kõrgem, kui veoki kasti ääred ning oli seetõttu pudenemisohtlik, ei toonud koorma katmata jätmine kaasa raskeid tagajärgi. Kokkuvõttes hindab kohus A. Aderi süüd keskmisest natuke väiksemaks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus, et A. Aderil kehtivad karistused puuduvad. Seega võib kohtu hinnangul määrata A. Aderile karistuse sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra väiksemas määras. Kohus määrab A. Aderile AutoVS § 68,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lõige 1 kohaselt AutoVS § 68 järgi karistusena rahatrahvi 70 trahviühikut, see on 280 eurot. Nimetatud karistus vastab toimepandud teole ja täidab karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

1. Esitatud kaebuse kohaselt on A. Ader käesoleval ajal xxxx ning kasvatab ühte alaealist last. Seetõttu määrab kohus mõistetud karistuse KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohustades A. Aderit tasuma igakuiselt 28 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.04.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,004154, millega Aivar Ader mõisteti süüdi AutoVS § 68, KarS § 372 lg 1,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises. Kohus lõpetab A. Aderi suhtes menetluse Kar

S § 372 lg 1 järgi etteheidetavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus teeb uue otsuse, millega tunnistab A. Ader süüdi AutoVS § 68,

§ 217

lg 1 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises ja mõistab Kar

S § 63 lõige 1 kohaselt AutoVS § 68 järgi karistusena rahatrahvi 70 trahviühikut, see on 280 eurot. Rahatrahv 280 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 28 eurot. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9/9