Obsah (7)

§ 75§ 81§ 89§ 5§ 32§ 71§ 31

4-22-1688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. septembril 2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1688 Kohtukoosseis Kohtunik Mar

§ 75

lg 2 ja

§ 81

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) PAAVO NYHOLM, isikukood: 37507170328; xxxx kodakondsus; elukoht: xxxx; e-post xxxx; kehtivaid väärteokaristusi 1; Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet (registrikood: 70008658) Kohtuistungi toimumise aeg 30.08.2022, 02.09.2022 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Paavo Nyholm kohtuvälise menetleja esindaja: Kristi Lehtorg RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Keskkonnaameti 05.05.2022 otsus väärteoasjas nr 940022000015 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Paavo Nyholmi

§ 75

lg 2 ja

§ 81lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut ehk 760 eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus osaliselt.
3. Rahatrahv 760 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, LHV Pank EE777700771003813400 või Luminor Bank EE701700017001577198, kohustuslik on märkida viitenumber
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4-22-1688 7.

§ 89lg 3 ja Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendnakkevõrgud, mis pakendati rohelist värvi kilest kotti ja suleti plommiga 5488651- ja hävitada need kohtuotsuse jõustumisel.

1. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU
2. Keskkonnaameti 05.05.2022 üldmenetluse otsusega karistati P. Nyholmi selle eest, et tema 10.03.2022 kella 18.00 paiku pani püügile nakkevõrgujada tähistusega HA-191 omamata selleks kutselise kaluri kalapüügiõigust. Kalapüügiks kasutatud nakkevõrkude kogupikkus koos mõõtemääramatusega oli 175,69 m. Selle teoga rikkus P. Nyholm

§ 5

lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib püüda kala kalapüügiõiguse alusel ja

§ 32

lg 1 nõudeid, mille alusel annab kutseliseks kalapüügiks õiguse kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kuna P. Nyholm püüdis kala kutselise kalapüügivahendiga püügiõigust omamata, siis Euroopa nõukogu määruse (EÜ) 1005/2008 artikkel 3 lg 3 p a) tähenduses on tegemist kalapüügil olulise rikkumisega

§ 71lg 1 p 1 järgi.

Lisaks püüdis P. Nyholm kala alla 3 meetri sügavuses vees nakkevõrkudega, mille silmasuurus oli alla 110 mm. Nakkevõrgu silmasuurus koos mõõtemääramatusega oli 91 mm. Antud teoga rikkus P. Nyholm kalapüügieeskirja (KPE) § 22 lg 3 p 14, mille kohaselt on keelatud püüda kala lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 (Soome lahes) alla 3 meetri sügavuses nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm ajavahemikul 1. detsember-31. märts. Nimetatud tegevusega pani P. Nyholm toime

§ 75

lg 2 ja

§ 81lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ja kohtuväline menetleja karistas P. Nyholmi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut ehk 1000 eurot.

1. 18.05.2022 esitas P. Nyholm Harju Maakohtule kaebuse Keskkonnaameti 05.05.2022 üldmenetluse otsuse tühistamiseks. Esitatud kaebuse kohaselt soovib P. Nyholm vaidlustada Keskkonnaameti otsuse täies ulatuses. Menetlusaluse isiku seisukohalt on tunnistaja E. T. ütlused vastuolulised, arusaamatu on teo kvalifikatsioon. Samuti jääb P. Nyholmile arusaamatuks miks karistati teda sanktsiooni ülemmäära lähedaselt. Kaebuse esitaja arvates vajab välja selgitamist millistel asjaoludel anti üle asitõendid (lipud tähisega HA-191) A. J.ile. Tunnistajatena soovib üle kuulata E. T.i ja R. L.. MENETLUS KOHTUS
2. 02.09.2022 toimunud kohtuistungil jäi P. Nyholm esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ega kohtus ütlusi ei andnud. Kohtuvaidlustes selgitas, et uurimiseksperiment tõestas, et sellise vahemaa pealt ei ole võimalik tuvastada paadis olevat isikut ega paadi registrinumbrit. Samuti ei olnud aru saada, mis tähis oli lipul. Vaatlus toimus ajaliselt vahetult enne päikeseloojangut kell 18:01, päike loojus sel päeval 18:
3. Vaatlusprotokolli fotol nr 2 on näha, et sadamasse tulles oli tal paadis võrgukast, milles olid kuivad nakkevõrgud. Kui isik tuli merelt kuivade nakkevõrkudega, ei ole ta neid püügikohtadesse pannud. See välistab, et menetlusalune isik oleks võrgud püügile pannud. Nädal hiljem karistati samas kohas samamoodi A. J.i kellel oli võrgusilm samuti liiga väike. Seega olid ka need võrgud A. J.i omad. Kahtlane on ka asjaolu, et miks tagastati lipud A. J.ile menetluse käigus st. et enam ei ole võimalik lippe uurida. Tunnistaja T. ütluste kohaselt oli 2/9 4-22-1688 tuulevaikne ilm, tänu sellele võib eeldada, miks võrgud puhtad olid. Vees oli veel palju võrke. Menetlusealune isik leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks tema süüd.
4. Kohtuväline menetleja leidis, et P. Nyholmi süü on tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Tunnistaja T. kirjeldas kohtuistungil kuidas ta nägi 10.03.2022 Kurkse sadamast ida suunas paati, milles oli üks isik, kes hiljem tuvastati kui P. Nyholm. Binokli abil oli selgelt näha, et paadis olev isik paigaldas püügile nakkevõrgujada koos liputähistega. Kontrollimisel menetlusalune isik selgitas, et käis nakkevõrgujada püügile asetamas, tähiseks HA-
5. Tunnistaja T. ütlustega on tõendatud, et nakkevõrgujada eemaldamisel oli nakkevõrk puhas ja kala puudus, mis viitab sellele, et nakkevõrgujada oli hiljuti püügile asetatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus nakkevõrgujada ühe meetri sügavuses. Asitõendi vaatlusega on tõendatud, et nakkevõrkude võrgulina silmasuuruseks oli 91 mm ja kogupikkus 175,69 meetrit. Kutselise kalapüügi registrist tehtud päringuga on tõendatud, et P. Nyholmil puuduvad kehtivad ja kehtetud kutselise kaluri kalapüügiload. Uurimiseksperiment kinnitas, et rikkumise tuvastamiseks kasutatud binokkel Zeiss abil on võimalik näha 860 meetri kaugusele ning eristada vaatlusega isik ja nakkevõrkude oranžid lipud. Nakkevõrguga kalapüügiks loa olemasolu vajadus on üldteada asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Keskkonnaameti poolt karistuse määramisel oli P. Nyholmi suhtes menetluses veel sarnane väärteomenetlus. Seega oli P. Nyholm teadlik, millised tegevused on kalapüügil keelatud. Kokkuvõttes leidis kohtuväline menetleja, Keskkonnaameti poolt P. Nyholmile määratud karistus on kooskõlas teo iseloomu ja süü suurusega ning palus jätta P. Nyholmi kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Tunnistaja E. T. 30.08.2022 antud ütluste kohaselt töötab ta Keskkonnaameti järelevalveosakonnas juhtivinspektorina. Vaidlusalusel päeval teostas koos R. L. kalandusalast järelevalvet Harjumaa rannikul Kurkse sadama lähedal. Tunnistaja nägi Kurkse sadamast ida suunas merel paati ühe inimesega. Binkoliga vaadeldes oli näha, et paadis olev isik asetas nakkevõrgujada püügile, pani ühe lipu seejärel nakkevõrku ja siis teise lipu. Kui isik paadiga Kurkse sadamasse tuli, läks tunnistaja temale vastu. Tunnistaja tutvustas ennast ja paadis olnud isik samuti tutvustas ennast. Vastuseks tunnistaja küsimusele selgitas P. Nyholm, et pani sõbra eest nakkevõrgujada püügile. Selgitas, et tegemist on sõbra võrguga ja temal endal püügiõigust tõendavat dokumenti pole. Paati kontrollides oli seal näha erinevaid võrgupüügiks vajalikke vahendeid. Seejärel suundus tunnistaja koos R. L. merele asukohta kus P. Nyholm oli eelnevalt võrgu püügile asetanud. Seal oli nakkevõrk kutselise tähisega HA-
7. Oli näha, et nakkevõrk ei olnud pikalt olnud vees, sest nakkevõrk oli puhas ja korrektselt paigaldatud, sinna ei olnud jõudnud tekkida sasipuntraid ja ei olnud ka vetikaid ega kala. Tunnistaja võttis nakkevõrgu koordinaadid, võttis võrgu veest välja paati ning suundus kaldale tagasi. Nakkevõrk pakendati, plommiti ning võeti asitõendina kaasa. HA-191 tähis tähendab, et tegemist on kutselise kalapüügivahendi tähisega, millest HA viitab Harjumaal väljastatud loale ning 191 on järjekorranumber. Kutselise kalapüügiregistris on näha, kes on HA-191 tähise kalurid, menetlusalune isik ei olnud. Kutselise kalapüügiregistris P. Nyholmi isikukoodi järgi kontrollides selgus, et ta ei ole kalurina registreeritud ja temale ei ole ühtegi kalandusvaldkonna luba väljastatud. Ühe loa peal võib olla mitu isikut, aga seda ainult sel juhul kui loale kantud isikule on väljastatud kutselise kaluri kutsetunnistus. Kutseline kalur ei tohi temale väljastatud märgist välja laenutada ega rentida.
8. märtsil kehtis nõue, et nakkevõrgujada silmasuurusega väiksem kui 110 mm ei tohi olla paigutatud madalamasse vette kui 3 m. Nakkevõrgu kaldapoolses otsas oli vee sügavus maksimaalselt 50-60 cm kuna paadi mootor, mis ulatub vette umbes 40-50 cm, puudutas võrgu juurde jõudes korduvalt põhja. Samuti aeruga põhja katsudes oli näha, et mere sügavus on 50-80 cm. Võrgu teises otsas ulatus 1,5 m aer samuti põhja ja jäi osaliselt vee peale. Sündmus leidis aset 18.00 paiku, ilm oli selge, vihma ei sadanud, lainetus 3/9 4-22-1688 merel puudus. Binokkel Zeiss on Keskkonnameti poolt väljastatud töövahend. Läbi binokli vaadates oli selgelt näha nii paati kui paadis olevat isikut, samuti seda, et paadist paigaldati püügiks nakkevõrgujada ja liputähist. Liputähise number ei olnud binokliga tuvastatav. Ei oska öelda, kui kaugel sadamast oli vaadeldav paat. Sellel binoklil on ka laserkaugusmõõtja 1500 m, seega 1000 m kaugusele näha ei ole raske. Samal päeval oli vees veel teine nakkevõrgujada, mille paigaldajat ei ole tuvastatud. Sel momendi, kui tunnistaja avastas merel paadi, milles oli P. Nyholm, oli R. L. vees teist tuvastatud nakkevõrku eemaldamas. Sellest hetkest kui P. Nyholm kaldale tuli kuni tunnistaja merele läks oli ajavahemik umbes 1,5-2 tundi. Sellel ajavahemikul jälgisid tunnistaja ja R. L. merd erinevate tehnikaseadmetega- nii binokliga kui öö vaatlusseadmega, et säilitada see, et ükski teine isik selles piirkonnas ei liiguks. Vee peal tol hetkel ei olnud ühtegi teist paati.
9. Tunnistaja R. L. selgitas kohtus, et töötab Keskkonnaameti Harju büroos kalainspektorina. Menetlusalune isik ei andnud menetluse käigus ütlusi. Võrgulipud kuulusid A. J.ile ja anti temale üle. Liputähiseid saab võrgu küljest vabalt ära võtta ja panna teise võrgu külge. Võrgud ei kuulunud A. J.ile ja on siiani Keskkonnaametis hoiul. Tunnistaja helistas A. J.ile, et talle tema võrgulipud anda. Teda menetlenud ei ole. A. J. vaatas võrke ja ütles, et need pole tema omad. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8.

§ 75

lg 2 järgi on karistatav loata kalapüük.

§ 81

lg 1 järgi on karistatav kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes. Keskkonnaameti üldmenetluse otsuse kohaselt heidetakse P. Nyholmile ette seda, et tema 10.03.2022 kella 18.00 paiku pani püügile nakkevõrgujada tähistusega HA-191 omamata selleks kutselise kaluri kalapüügiõigust. Samuti püüdis P. Nyholm kala alla 3 meetri sügavuses vees nakkevõrkudega, mille silmasuurus oli alla 110 mm.

1. 11.03.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (KV tl 5-14) tõendab, et 10.03.2022 Harju maakonnas Kurkse külas Paldiski lahes asukohakoordinaatidega N59O17´39,41´´ E24O01´56,78´´ (kaldapoolne lipp) ja N59O17´44,53´´ E024O01´59,42´´ (merepoolne lipp) ajavahemikul 18:21-19:44 teostati sündmuskoha vaatlus. Tuvastati, et 1 km kaugusel Kurkse sadamasse sõidab paat, kontrollimisel tuvastati, et paadis oli P. Nyholm. Paadi nr VKC-329 ning paadis on musta värvi kast, mille sees on kuivad nakkevõrgud, lisaks on paadis aerud. Nakkevõrgud võeti kastist välja ning fotografeeriti ( foto nr 3). Pärast seda toimingut liiguti merele, kus on püügil nakkevõrgujada tähistusega HA-191 (foto nr 4). Merevee sügavus antud kohas 1 meeter, aer ulatub põhja ning aeru pikkus labast paadiservani on umbes 1 meeter. Nakkevõrgud võeti välja koos tähisega, asetati musta värvi kilekotti ja plommiti nr 5488651 ning võeti sündmuskohalt kaasa. Võeti asukohakoordinaadid seadmega GPSMAP 60CSx. Fotod tehtud mobiiltelefoniga CAT S
2. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa nr 1 foto ID kaardist tõendab, et paadiga merelt tulnud isik oli P. Nyholm. 23.03.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (KV tl 15) on vaadeldud 10.03.2022 sündmuskohalt võetud ja musta kilekotti pakendatud plommiga nr 5488651 suletud kahte nakkevõrku. Mõõtetulemusena on saadud silmasuuruseks koos laiendmääramatusega 91 mm. Nakkevõrkude kogupikkused mõõtemääramatusega 175,69 m. Kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli (KV tl 17-18) 23.03.2022 kohaselt on silmasuuruse mõõtmise lõpptulemus 91 mm. Kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokollist (KV tl 19) 23.03.2022 nähtub, et 4/9 4-22-1688 nakkepüünise pikkused on 69,55 m ja 106,14 m, st kokku 175,69 m. Kalapüügivahendi fotod (kv tl 21,23), milles on fotografeeritud tähis HA-191, ankur ja nakkevõrgud ning vaade plommile B
3. Menetlusalune isik esitas A. J.i kiirmenetluse otsuse, millest nähtub, et A. J.it on karistatud Keskkonnaameti väärteootsusega nr 940022000009 24.03.2022

§ 81lg 1 järgi sätestatud väärteo toimpanemise eest.

Kutselise kalapüügi registrist väljavõttest nähtub, et P. Nyholmile ei ole väljastatud kutselisi kalapüügilubasid ning teda ei ole kantud kalurina ühelegi loale. 10. Täiendava tõendina taotles kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja esitaks Binokli Zeiss tehnilised andmed. Kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud selgitada, kas kohtule esitatud Binokli Zeiss tehnilistest andmetest nähtub binokli vaatekaugus, määras kohus läbi viia uurimiseksperiment. Uurimiseksperiment-vaatlus teostati 02.09.2022 kell 11.42-11.50 Tallinnas, Pirita rannas (GPS koordinaadid 59´29´8´´ N 24´50´17´´E). Uurimiseksperimendi käigus vaadeldi binokliga Zeiss Victory 8x56T´RF s/n 3599332 (10.03.2022 E. T.i poolt kasutatud binokkel) uurimiseksperimendi tarvis merele sõitnud Keskkonnaameti paati, mis asus vaatlejatest 860 m kaugusel loodes Merivälja muuli juures. Paadis viibis kaks keskkonnameti töötajat. Eksperimendi käigus tuvastati, et binokliga Zeiss Victory 8x56T´RF s/n 3599332 on võimalik näha, mida ja kuidas paadis olevad isikud tegid, sh seda, et üks isikutest hoidis pea kohal oranži värvi kalurilippu ja seejärel asetas lipu merre. Samas ei olnud võimalik näha, kas oranži värvi lipule oli midagi kirjutatud (tähed või numbrid), samuti ei olnud võimalik tuvastada paadis olnud isikute näokujutist. 11.

§ 75lg 2 järgi on karistatav loata kalapüük.

Vaidlust ei ole selles, et 10.03.2022 kell 18.00 paiku tuvastas Keskkonnaameti esindaja, et Harju maakonnas Kurkse külas Paldiski lahes oli merel paat, milles viibis üks isik, kes oli tuvastatud kui menetlusalune isik P. Nyholm. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud seda, et tema viibis väärteootsuses nimetatud ajal ja kohas paadiga merel. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtuväline menetleja tuvastas samal päeval pärast seda, kui P. Nyholm sadamasse oli tulnud, meres nakkevõrgujada liputähistega HA-

1. Esitatud kaebuses on menetlusalune isik vaidlustanud eelkõige asjaolu, et tema hinnangul ei ole kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega võimalik lugeda tõendatuks, et tema pani püügile nakkevõrgujada tähistusega HA-
2. Kuigi menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses ega kohtus ütlusi andnud, on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et nakkevõrgu tähisega HA-191 pani püügile menetlusalune isik. Tunnistaja E. T. selgitas kohtus, et nägi vaidlusalusel päeval Kurkse sadamast ida suunas merel paati ühe inimesega. Uurimiseksperimendi ja tunnistaja Tolgi ütlustega on tõendatud, et konkreetselt kasutuses olnud binokliga oli võimalik näha, millega paadis olnud isik tegeles ja et paadis olev isik asetas nakkevõrgud püügile. Esitatud kaebuses on menetlusalune isik seadnud kahtluse alla tunnistaja E. T. ütlused. Kohus leiab, et E. T. kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed kuivõrd kohus ei tuvastanud tunnistaja ütlustes vastuolusid. Ka kaebuse esitaja ei toonud tunnistaja ülekuulamisel välja ühtegi konkreetset vastuolu. Menetlusaluse isiku 10.03.2022 Kurkse sadamas antud selgitusi ei kuulnud R. L. kuna viibis sel ajal vees teist samal päeval leitud nakkevõrku eemaldamas.
3. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka kohtu poolt 02.09.2022 läbiviidud uurimiseksperiment, milles tuvastati, et merel 860 meetri kaugusel rannikust on binokliga võimalik näha, mida ja kuidas paadis olevad isikud teevad, sh seda, et üks isikutest hoidis pea kohal oranži värvi kalurilippu ja seejärel asetas lipu merre. Kuigi uurimiseksperiment tuvastas, et selliselt distantsilt pole võimalik näha, kas oranži värvi lipule oli midagi kirjutatud, samuti ei olnud võimalik tuvastada paadis olnud isikute näokujutist, ei oma antud asjaolu käesolevas menetluses tähtsust kuna menetlusalune isik ei ole eitanud paadis viibimist. Seega on eluliselt usutav, et tunnistaja nägi 5/9 4-22-1688 binokliga, et paadis olev isik paneb nakkevõrku püügile. Tunnistaja on selgitanud, et samal ajal merel teisi paate ei olnud, seega on välistatud, et tunnistaja poolt merel tuvastatud paadis võis olla keegi teine ja mitte P. Nyholm. Tunnistaja selgitas muuhulgas, et nakkevõrku merest välja võttes, oli võrk puhas ja selles polnud kala ega jõudnud tekkida sasipuntraid. Ka nimetatud asjaolu viitab üheselt, et nakkevõrk oli äsja merre pandud. Vaatamata menetlusaluse isiku seisukohale, et võrk oli puhas tuulevaikse ja selge ilma tõttu, oleks kohtu hinnangul ka tuulevaiksel päeval pikema perioodi vältel võrku jäänud kala või vetikaid. Lisaks eeltoodule ei ole menetlusaluse isiku seisukoht usutav kuivõrd vastasel juhul jääb arusaamatuks mida P. Nyholm üldse tegi 10.03.2022 kell 18.00 paiku merel paadiga, milles olid nakkevõrgud. Asjaolu, et merelt tulles olid paadis kuivad nakkevõrgud ei välista seda, et menetlusalune isik osad nakkevõrgud siiski juba merre püügile pannud, st algselt oli tal paadis rohkem nakkevõrke, millest osad oli ta püügile pannud ja osad mingil põhjusel püügile panemata. Tunnistaja E. T. selgitas muuhulgas, et lisaks tähisega HA-191 tähistatud nakkevõrgule, tuvastasid nad koos R. L. eelnevalt veel teise nakkevõrgu, mille omanik on seni tuvastamata. Sellest ei saa siiski üheselt järeldada seda, et tähisega HA-191 nakkevõru oleks võinud samuti paigaldada keegi teine, nagu seda väidab menetlusalune isik. Tunnistaja on kindlalt väitnud, et nägi paadis olevat isikut (hiljem tuvastatud P. Nyholm) panemas merre nakkevõrku koos tähistega sealsamas, kus hiljem nad konkreetsed nakkevõrgud tähisega HA-191 koos R. L. tuvastasid. Nagu kohus eelnvalt selgitas, puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. P. Nyholm esitas kohtule täiendava tõendina A. J.i väärteootsuse millest nähtub, et A. J.it on karistatud Keskkonnaameti väärteootsusega nr 940022000009 24.03.2022

§ 81lg 1 järgi sätestatud väärteo toimpanemise eest.

Menetlusaluse isiku esitatud A. J.i väärteootsus ei tõenda, et 10.03.2022 Keskkonnaameti poolt merest võetud nakkevõrgud tähisega HA-191 võis merre panna A. J.. See on välistatud kuna tunnistaja selgitas, et ei näinud sel aja merel teisi paate. Samuti olid merest võetud nakkevõrgud puhtad ehk ei saanud olla sinna paigutatud oluliselt enne Keskkonnaameti saabumist. 13. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega üheselt tõendatud, et P. Nyholm pani 10.03.2022 kella 18.00 Kurkse sadama lähistel püügile nakkevõrgujada tähisega HA-191. 14.

§ 5

lg 1 kohaselt võib kala püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel.

§ 5

lg 2 p 2 või p 3 kohaselt on kalapüügiõigus sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest harrastuskalapüügiõigus või kutselise kalapüügi õigus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokolli kohaselt tuvastati, et menetlusaluse isiku poolt oli püügile seatud nakkevõrk kogupikkusega 175,69 m.

§ 31

p 2 kohaselt on nakkepüünised kutselise kalapüügivahendid.

§ 32

lg 1 järgi on sellise vahendiga kalapüügiks vajalik kutselise kalapüügi luba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Väljavõte kutselise kalapüügi registrist tõendab, et P. Nyholmile ei ole väljastatud kutselisi kalapüügilubasid ning teda ei ole kantud kalurina ühelegi loale.

§ 71

lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Määruse nr 1005/2008 artikkel 3 lg 1 p a) on ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita kalastamisel tegemist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on

§ 71lg 1 p 1 järgi tõsine rikkumine.

Seega on P. Nyholm pannud toime

§ 75lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo ehk loata kalapüügi.

Kohus leiab, et P. Nyholm pani

§ 75

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kavatsetuse vormis. P. Nyholm läks merele kavatsusega panna merre püügile nakkevõrgud. Selleks oli ta merele minnes kaasa võtnud nii nakkevõrgud kui ka liputähised, mis ei kuulunud 6/9 4-22-1688 temale. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et on üldteada on asjaolu, et kalapüügiks on vajalik luba. P. Nyholm pidi teadma, et tal nimetatud tegevuseks luba puudub. 15. Lisaks eeltoodule heidetakse P. Nyholmile ette seda, et tema püüdis alla 3 meetri sügavuses vees nakkevõrkudega kala, mille silmasuurus oli alla 110 mm. 16.

§ 81

lg 1 järgi on karistatav kalapüük püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumine.

1. Kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 14 kohaselt on tähtajaliselt keelatud lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 (Soome lahes) alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm –
2. detsembrist
3. märtsini. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli kohaselt on tuvastatud, et P. Nyholmi 10.03.2022 merele püügile paigutatud nakkevõrgu silmasuurus oli 91 mm, ehk lubatust väiksem. Samuti on tunnistaja E. T. ütlustega leidnud tõendamist, et nakkevõrk asus meres asukohas, kus vee sügavus oli võrgu kaldapoolses otsas umbes 50-60 cm ja merepoolses otsas 50-80 cm ehk kindlasti oli antud kohas merevee sügavus oluliselt madalam kui 3 meetrit. Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll.
4. Seega on tõendatud, et P. Nyholm pani toime

§ 81lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et P. Nyholm pani teo toime Kar

S § 16 lg 4 kohaselt kaudse tahtlusega, see tähendab, et isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kalapüük on spetsiifiline valdkond, milles tegutsemine nõuab kalapüügieeskirjade tundmist ning piirangutega kursis olemist. Seega P. Nyholm isikuna kes tegutses kalapüügiga pidi teadma, et nakkevõrgu paigaldamisel merre alla kolme meetri sügavuses vees kehtivad piirangud mida tuleb järgida.

1. Muuhulgas märgib kohus, et kohtuväline menetleja peab väärteo asja menetlemisel järgmina VTMS norme. Asjaolu, et ta asitõendina vaadeldud tähised (lipud) tagastati enne lahendi tegemist asja omanikule, ei saa käesoleval juhul käsitleda menetlusnormide rikkumisena, mis tooks kaasa vastupidise otsustuse P. Nyholmi süüküsimuses. Kui P. Nyholmil oleks olnud soov ja tahtmine neid liputähiseid kohtus uurida, siis oleks ta võinud teha ka vastava taotluse ning kohus oleks need tähised ka A. J.i valdusest ajutiselt välja nõudnud. Sellist taotlust aga P. Nyholm ei teinud ning kohus ei näinud ka ise vajadust neid täiendavalt uurida. Nagu mainitud, on asitõendit vaadeldud ning see ei oma süüküsimuse lahendamisel olulist tähendust. Seega võis kohtuväline menetleja asitõendi tagastada selle seaduslikule valdajale enne lahendi koostamist. Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja välja toonud millist menetlusnormi on kohtuväline menetleja rikkunud ega ole ka oma seisukohta mingil viisil põhjendanud. KARISTUS
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-77-11). 7/9 4-22-1688
3. Vaidlustatud lahendi kohaselt karistati P. Nyholmi

§ 75

lg 2 ja

§ 81lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning kohtuväline menetleja mõistis karistuse Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 81lg 1 järgi rahatrahvi 250 trahviühikut ehk 1000 eurot.

22.

§ 75

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

§ 81lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna

§ 75

lg 2 ja

§ 81

lg 1 järgi on mõlemal juhul maksimaalne karistus 300 trahviühikut, on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud karistuse vaid ühe kvalifikatsiooni järgi. 23. Kohtuväline menetleja on P. Nyholmi karistanud rahatrahviga 250 trahviühikut ehk üle sanktsiooni keskmise määra.

§ 81lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on karistuse määra põhjendanud sellega, et tegemist on

§ 71

lg 1 p 1 tähenduses kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, mis kujutab tõsist ohtu kalavarude seisundile. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestanud karistuse eripreventiivseid eesmärke, et mõjutada P. Nyholmi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et P. Nyholmile mõistetav karistus peab olema sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suurem, kuid kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on liialt range ja ei vasta isiku süü suurusele. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega on karistuse mõistmisel lähtekohaks sanktsiooni keskmine määr ehk 150 trahviühikut. 24. Kohtule KrMS § 297 korras täiendava tõendina esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et P. Nyholmi on karistatud

§ 71lg 1 järgi, tegu on toime pandud 25.01.2022.

Seega oli käesoleva väärteoasja menetlemisel pooleli teine väärteomenetlus, milles isik oli samuti toime pannud kalapüügiseaduse rikkumise. Sellest järeldub üheselt, et P. Nyholm on isikuks kes paneb toime kalapüügiseaduses sätestatud nõuete rikkumisi. Kalapüügile kehtestatud piirangute eesmärk on tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest, tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis. Kalapüüginõuete rikkumist võib pidada keskkonnale kahjulikuks ning väärib seetõttu suuremat kaitset. Kuigi KarS § 63 lg 1 tulenevalt tuleb antud juhul mõista menetlusalusele isikule karistus ühe seadusesätte alusel, tuleb karistuse mõistmisel siiski arvestada, et P. Nyholm pani toime kaks rikkumist. Kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 14 rikkumist tuleb pidada keskkonnale eriti kahjulikuks kuivõrd

1. detsembrist-
2. märtsini kehtestatud püügipiirang alla 110 mm silmasuurusega nakkevõrguga alla 3 meetrises vees on kehtestatud selleks, et vältida alamõõdulise forelli sattumist nakkevõrku ning ühtlasi kaitsta alamõõdulist meriforelli populatsioone. Vastavalt kalapüügieeskirja eelnõu seletuskirjale esineb sel ajavahemikul alamõõdulist meriforelli enam just madalas kaldavees, mistõttu on vajalik meriforelli populatsiooni kasvatamiseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks sisse viia täiendav kaitsemeede. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetlusalusele isikule sanktsiooni keskmisest määrast suurem karistus. Siiski tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist isikuga, kes paneks pidevalt toime süütegusid. Eeltoodut arvestades on põhjendatud määrata karistus 190 trahviühikut ehk 760 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra kõrgem. 8/9 4-22-1688
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus P. Nyholmi kaebuse osaliselt, tühistab Keskkonnaameti 05.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 940022000015 määratud karistuse määra osas. Kohus määrab P. Nyholmile uue karistuse

§ 75

lg 2 ja

§ 81lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 järgi 190 trahviühikut ehk 760 eurot. Rahatrahv 760 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, LHV Pank EE777700771003813400 või Luminor Bank EE701700017001577198, kohustuslik on märkida viitenumber 2200030399. 26.

§ 89

lg 3 järgi kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74, 75, 81–83, 85, 86 ja 88 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, vaid toimub kohtu kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt KarS § 83 lg 1 võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et nakkevõrgud pani püügile just P. Nyholm, kes ei ole oma tegu tunnistanud ega ole andnud selgitusi ka selle kohta, kellele need nakkevõrgud kuulusid. Tunnistaja Luhaväli selgitas kohtus, et liputähiste omanik A. J. samuti ei tunnistanud neid nakkevõrke enda omadeks. Seetõttu tuleb järeldada tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt seda, et need kuulusid nende võrkude valdajale P. Nyholmile ja uute süütegude vältimiseks on seetõttu võimalik ja vajalik need ka temalt konfiskeerida ja hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 9/9