Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 468§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2753 Tsiviilasi V. P. hagi V. P

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.02.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. N. (hageja seaduslik esindaja) ja V. P. (kostja) kooselu ajal xxxx sündinud poeg V. P. (hageja). Pooled ei ela koos alates septembrist 2018 ning hageja elab alaliselt emaga. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes piisaval määral täitnud. Peale poolte lahkuminekut on hageja seaduslik esindaja kogu aeg püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele elatise maksmise osas. Kostja otsustab kogu aeg ise, millise summa ta annab lapse emale lapse ülalpidamiseks. Viimane ülekanne oli 31.01.2022.a summas 140 eurot. See summa ei ole aga piisav lapse vajaduste katmiseks. Samuti ei suhtle kostja lapsega regulaarselt. Viimase 15 kuu jooksul oli kostja koos poega 19 päeva. Hageja igakuised kulud on keskmiselt 584 eurot s.h: eluasemekulud 50 eurot (osa kommunaalkuludest, elekter); söögikulud, vitamiinid, ravimid ca 150 eurot; lasteaed 74 eurot; eelkool 20 eurot; sport 50 eurot; ringid, juhendaja 50 eurot; transport, reisimine 50 eurot; riided + hügieenitarbed 70 eurot; vaba aeg (sünnipäevad, kino, muuseumid, mänguasjad jne) 70 eurot. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatisraha seadusega ettenähtud alammääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni või juhul, kui pärast täisealiseks saamist jätkab hageja põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et on tasunud vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele elatist 200 eurot kuus. 140 eurot maksis kostja jaanuari kuus elatist seetõttu, et vastavalt vanemate kokkuleppele, sõlmis kostja kokkuleppe MTÜ H huvikooliga selleks, et hageja saaks sealt arengulist ning psühholoogilist tuge ning omandaks kooli minekuks elementaarsemadki teadmised - oskaks öelda enda nime, elukoha aadressi, saaks aru numbritest jms. Ühe huvikooli õppetunni maksumuseks oli 25 eurot ning kostja leppis hageja emaga kokku, et isa hakkab selle kooli eest ise tasuma ning ta arvestab kooli kulud elatisest maha. Veebruari kuus pidi hageja käima koolis kolmel korral, kuid see ei õnnestunud ema vastuseisu tõttu, kes jõudis selles osas vahepeal meelt muuta ja hakkas otsima igasuguseid ettekäändeid, et last mitte kooli lubada. Oktoobris 2021 ei tasunud kostja elatist seepärast, et ta käis koos hageja, enda abikaasa ja viimase lapsega neljakesi Türgi reisil, mis läks maksma kokku 3 191,74 eurot + kulud kohapeal vähemalt 800 eurot ühe inimese kohta. Kostja on hagejat lisaks elatisele toetanud ka igal võimalikul moel- võtnud ette arendavaid tegevusi (näiteks SPA külastused Laulasmaal) ning ostnud mänguasju ning riideid. Samuti ei suudaks kostja maksta rohkem kui 200 eurot kuus elatist, sest ta on tunnistatud osaliselt töövõimetuks ning on alates 19.02.2019 töötuna arvel ning tema tervislik seisund ei ole paranenud tänaseni. Kostja vigastas 2018 sportimisel enda selga, mida ei ole suudetud tänaseni välja ravida ja lisaks seljaprobleemile on nüüdseks lisandunud veel teisigi kaasuvaid terviseprobleeme. Kostjat aitab hageja ülalpidamisel ka tema abikaasa. Kostja sissetuleku moodustavadki vaid riigilt saadavad toetused, sest oma tervise tõttu ta tööd teha ei saa. Osaliselt on kostja enda abikaasa ülalpidamisel. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A. N. (dtl 2). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 4 Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks elatist hagejale igakuiselt miinimumulatuses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti märgib kohus, et elatise väljamõistmist kostjalt ei välista poolte varasemad kokkulepped elatise tasumise suuruse osas.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest (21.02.2022) kehtivas miinimummääras. Hageja igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt keskmiselt 584 eurot s.h eluasemekulud 50 eurot (osa kommunaalkuludest, elekter), söögikulud, vitamiinid, ravimid ca 150 eurot, lasteaed 74 eurot, eelkool 20 eurot, sport 50 eurot, ringid, juhendaja 50 eurot, transport ja reisimine 50 eurot, riided ja hügieenitarbed 70 eurot; vaba aeg (sünnipäevad, kino, muuseumid, mänguasjad jne) 70 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt väljatoodud igakuised kulud on eluliselt vajalikud ning nendele märgitud suurus mõistlik. Ka kostja ei ole menetluses kulude olemasolu ega suuruse kohta iseenesest vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning et aegajalt tuleb tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks), vitamiine ning hügieenitarbeid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hageja vanusega on usutav, et kulud tekivad ka seoses lasteaias käimisega (mis hiljem asendub koolikuluga) ning on eluliselt usutav, et lapse elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel, muuseumites, teaduskeskustes, veeparkides jms käimine. Samuti kuulub eluasemekulu elatise alla. Eeltoodust tulenevalt vastavad kohtu hinnangul hageja igakuised kulud vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele.
7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Esialgses vastuses on kostja märkinud, et ei ole suuteline hagejale elatist miinimumulatuses tasuma. Samas on kohtuistungil kostja vastupidiselt vastusele kinnitanud, et on 5 majanduslikult suuteline elatist tasuma. Seega puudub alus PKS § 102 alusel elatist vähendada. Kohus peab vajalikuks üksnes selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub käesoleval juhul alus elatise vähendamiseks. Kohus selgitab täiendavalt, et elatist ei saa vähendada üksnes põhjusel, et kostja soovib oma ülalpidamiskohustust täita vahetult. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, et lapse ema ei kasutaks kostja poolt tasutavat elatist sihtotstarbeliselt.
8. Hageja on palunud välja mõista elatise kuni 21 aastaseks saamiseni. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui kostja omandab haridust edasi ka pärast täisealiseks saamist, siis on kostjal võimalus esitada kohtule uus hagi. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-11915 p 10). Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud elatise välja mõistmine miinimumulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 21.02.2022 kuni 31.03.2022 summas 274,42 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
10. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
11. 6 PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud kanda elatis iga kuu
12. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu
13. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
14. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 11. Hageja on palunud hagiavalduses tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole oma dokumentides esitanud ühtegi põhjendust, miks ja millises suuruses elatise viivitamata täidetavaks tunnistamine hagejale hädavajalik on. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2022 kohtuotsusega on täpsustatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.07.2022 kohtuotsuse resolutsiooni. 7