← Eesti

2-20-19234/69

Obsah (5)§ 428§ 429§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19234 Tsiviilasi A. W.´i ja J. W.´i

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta nõudest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb viidatud nõuetes vastu võtta ning asja menetlus nendes nõuetes lõpetada. 4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS 3

(6)2-20-19234 § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.
  1. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Aastal 2021 miinimummäära ei muudetud. Perekonnaseaduse elatise regulatsioon on oluliselt muutunud alates
  2. jaanuarist
  3. Samas puudutab praeguseks hetkeks menetlusse jäänud nõue vaid perioodi 30.12.2020-27.06.
  4. Seega lähtub kohus asja läbivaatamisel enne
  5. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
  6. Hagejate sünni tõendist (tl 4-5) ja nimetunnistusest (tl 6) nähtub, et kostja on hagejate ema. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 30.12.2020 kuni 27.06.2021, s.o kummagi hageja osas kokku summas 1741,64 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 12.02.2021 elas kostja koos hagejatega koos ning alates 12.02.2021, kui hagejate vanemate kooselu lõppes, on hagejad viibinud kummagi vanema juures.
  7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja pidi andma hagejatele ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ajal, mil ta elas koos hagejatega koos ning ajal, mil lastel oli vahelduv elukoht. Kostja hinnangul on hagejate nõue vastuolus hea usu põhimõttega.
  8. Esmalt käsitleb kohus ülalpidamiskohustust perioodil 30.12.2020-11.02.2021, mil kostja elas hagejatega koos. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. PKS § 100 lg-s 2 on sätestatud, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 16.01.
  9. a otsuses nr 3-2-1-160-12 (p 15) leidnud, et õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et alaealisel lapsel ei ole õigust nõuda elatist vanemalt, kellega ta koos elab. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see säte kolleegiumi arvates elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue temaga koos elava vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust. Hagejate kinnitusel ei andnud kostja vaatamata hagejate isa nõudmisele hagejatele ülalpidamist ning pere pidas ainuisikuliselt ülal hagejate isa. Kostja selgituse kohaselt andis ta hagejatele ülalpidamist vahetult, nende eest hoolitsedes ja neid kasvatades, perekonna majapidamise eest hoolitsedes. Kostja on viidanud sellele, et tema isikliku sissetuleku puudumisel aitasid teda sugulased, kostja ei ole väitnud, et on andnud sugulastelt saadud abi arvelt hagejatele ülalpidamist. Kohus leiab, et kuna hagejate vanemate abielu oli lahutatud, ei saanud neid käsitleda enam ühtse perena, kus on erinevate kohustuste täitmine vanemate omavahelise kokkuleppe küsimus. PKS 100 lg 2 lauseosa „või kui ta ei osale lapse kasvatamises“ tuleb tõlgendada laiemalt ning kasvatamine selle sätte tähenduses hõlmab ka lapsele ülalpidamise andmist. Vaatamata ühisele elukohale oli kostjal kohustus pidada hagejaid ülal ka rahaliselt. Kostja ei ole väitnud, et on hagejaid tol perioodil rahalisel ülal pidanud. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. 4
(6)2-20-19234 Kohtu hinnangul on elatise nõue perioodi 30.12.2020-11.02.2021 eest põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  1. Järgmisena käsitleb kohus elatise nõuet perioodi 12.02.2021-27.06.2021 eest. Kostja on välja toonud, et sellel perioodil viibisid lapsed vahelduva elukoha alusel kummagi vanema juures. Kostja on 07.07.2021 toonud välja konkreetsed ajavahemikud, hagejad ei ole vastuväiteid toodud ajagraafiku osas esitanud. Lapsed on viibinud alates vanemate eraldi elama asumisest 12.02.-13.04.2021 isaga, 14.04.-19.04.2021 emaga, 19.04.-28.04.2021 isaga, 28.04.28.05.2021 emaga, 28.05.-4.06.2021 isaga, 4.06.-6.06.2021 emaga, 06.06.-07.06.2021 isaga, alates 07.06.2021 – 07.07.2021 emaga. Riigikohus on 12.05.
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 (p 13.3) leidnud, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. Kokkuvõtlikult on viibinud lapsed ajavahemikul 12.02.2021-27.06.2021 (kokku 136 päeva) emaga 38 päeva ja isaga 98 päeva. Seega on selles ajavahemikus viibinud lapsed isaga 60 päeva enam. Samas nähtub 28.06.
  3. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-2598, et taoline ajaline proportsioon ei olnud vanemate vahel kokku lepitud, vaid hagejate isa on takistanud kostjal laste eest hoolitsemist. Kui hagejate isa oleks võimaldanud kostjal hagejate eest samaväärselt hoolitseda, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus lapsed viibivad isa juures suurema osa ajast. Selliselt ei oleks tekkinud ka olukorda, kus isa kannab suuremas ulatuses laste ülalpidamiskulusid ning ema ei saa anda ülalpidamist vahetult. Kohus peab siinkohal nõustuma kostja seisukohaga selles, et hagejate ülalpidamisnõue on ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest põhjendamatu osaliselt põhjusel, et sel ajal andis kostja hagejatele vahetult ülalpidamist ning hagejad viibisid pea 1/3 sellest ajaperioodist kostja juures. Osaliselt on nõue põhjendamatu ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2), kuna taoline olukord sai tekkida üksnes hagejate isa teadliku tegevuse läbi, s.o hagejate ja kostja suhtlemise takistamise läbi. Esitatud tõendite kohaselt on kostja sooviks olnud hoolitseda hagejate eest vähemalt samaväärselt hagejate isaga. On eluliselt usutav, et hagejate isa poolsete takistuste tegemata jätmisel oleks taoline suhtluskord toiminud koheselt peale kostja väljakolimist pere senisest kodust. Seetõttu ei pea kohus elatise nõuet ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest põhjendatuks.
  4. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda elatise väljamõistmisel seadusjärgsest, s.o PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Kostja on küll menetluses viidanud sellele, et seadusjärgne miinimummäär võib olla ülemäära kõrge, samas oli kostja nõus sellega (istungi protokoll, tl 128), et laste kulud võivad tõepoolest olla kahekordses elatise miinimummääras. Kostja ei ole ka tõendanud, et laste kulud jäävad alla kahekordse miinimummäära, samuti ei ole kostja viidanud konkreetsele summale, mille ulatuses on leidnud laste vajadused põhjendatud olevat.
  5. PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise 5
(6)2-20-19234 väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on algselt tuginenud PKS § 102 lg-s 1 toodud alusele, s.o et ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hiljem on kostja märkinud, et pärast tööleasumist enam selliseid asjaolusid ei esine ning kostja enam PKS § 102 lg-s 1 toodud asjaolule ei tugine. Kohus leiab, et kui ka perioodil, mille eest on kohus lugenud elatise nõuet põhjendatuks, esinesid elatise alla miinimumi vähendamist võimaldavad asjaolud (kostja ei töötanud ja tal puudus sissetulek), siis praeguseks neid enam ei esine. Kostja saab tasuda elatise 30.12.202-11.02.2021 perioodi eest oma praegu saadava töötasu arvelt. Samuti on hagejate esindaja põhistanud selle, et kostjal on võimalik anda ülalpidamist temale kuuluva vara, s.o väärisesemete võõrandamise läbi. Hagejate esitatud tõenditest (tl 95-99) nähtuvalt ning hageja väite õigsust eeldades on kostjal selleks piisavalt vara. 12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada eeltoodu alusel osaliselt ning kostjalt tuleb mõista kummagi hageja kasuks elatis välja PKS § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras ajavahemiku 30.12.2020-11.02.2021 eest, s.o kummagi hageja kasuks summas 425,55 eurot. Kuna kostja ei ole sellises ulatuses lastele ülalpidamist andnud, on ta elatise tasumise kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi rahuldamata elatise nõudes ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 14. Hagejad taotlesid jätta menetluskulud kostja kanda ning kostja taotles jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei anna hagist osaline loobumine ning osaline rahuldamine alust

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest kõrvalekaldumiseks.

Kohus jätab menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.