Obsah (6)

§ 424§ 73§ 50§ 68§ 69§ 75

1-22-4592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-4592 (22231501711) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Natalia Duškina Prokurör Süüdistatav Kaitsja Pelle Piirsalu Ik: 36805120334, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: alates 08.06.22 elukohast lahkumise keeld. KrMS § 217 korras oli kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2022 kuni 25.05.2022. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 07.11.2018 otsusega nr 1-18-8975 karistatud

§ 424

lg 1 järgi 10 kuulise vangistusega, milline karistus jäeti

§ 73

lg 1 ja 3 alusel kohaldamata tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga kuni 06.05.2020.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 4-ks kuuks.

Kohtueelsel menetlusel advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Pelle Piirsalu süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.05.2022 kuni 25.05.2022, s.o 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 1

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Pelle Piirsalu üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Pelle Piirsalule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Pelle Piirsalut järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Pelle Piirsalu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Pelle Piirsalu käitumiskontrolli ajal alluma alkoholisõltuvuse ravile. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Pelle Piirsalu käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 9.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Pelle Piirsalu suhtes lisakaristust ja võtta Pelle Piirsalult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Pelle Piirsalu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Pelle Piirsalult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - määratud kaitsjale Eva Tibar kohtueelsel menetlusel makstud tasu 133 (sada kolmkümmend kolm) eurot ja 14 (neliteist) senti; s.o kokku menetluskulu 1114 (tuhat ükssada neliteist) eurot ja 14 (neliteist) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Pelle Piirsalu, 1-22-4592, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Pelle Piirsalu poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Pelle Piirsalu süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 07.11.2018.a Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 24.05.2022.a kella 18.44 ajal xxxx maja juures, mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,19 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,09 mg/l). Sellise tegevusega rikkus P.Piirsalu LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Pelle Piirsalu toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud koduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 03.08.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Pelle Piirsalu ja tema kaitsja Eva Tibar sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Pelle Piirsalule karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /24-25.05.2022/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 10 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 328 tundi ÜKTd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata Pelle Piirsalu üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Pelle Piirsalu kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Pelle Piirsalu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Pelle Piirsalu käitumiskontrolli ajal alluma alkoholisõltuvuse ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Pelle Piirsalu käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5ks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud 1114,14 eurot: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras s.o 981 eurot. Kaitsjatasu: 34,74 eurot ja 98,40 eurot, seega kokku 133,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4