KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse lahendamine istungimenetluses Kaebuse esitaja/menetlusalune isik

§ 227lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks.

1. Lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.
2. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja ja seal olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.
3. Käesoleva kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks Andreas Kruusele, kaebuse esitaja volitatud esindaja jurist Kaupo Süvaojale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
4. september 2022.a kell 16.
5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 13.01.2022.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2317,21,009550 karistati menetlusalust isikut Andreas Kruuset (Kruuse) LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o summas 800.-

§ 227

lg 5 p 3 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Märgitud väärteootsuse kohaselt Andreas Kruuse 22.12.2022.a kella 21:08 ajal A. H. Tammsaare tee (Nõmme tee ja Sõpruse pst vahel) suunaga Sõpruse pst poole, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 145+-5 km /h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 90 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi (väärteoasja originaaltoimik tl 17-19, kohtutoimik tl 3-4). Kaebuse sisu ja asjaolud 23.01.2022.a esitas menetlusalune isik Andreas Kruuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises taotletakse tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2022.a otsus väärteoasjas nr 2317,21,

1. Kohtule esitatud kaebuses Andrus Kruuse märgib, et 22.12.2021.a õhtul umbes kella 21:00 paiku pöördusid A. H Tammsaare tee 47, Cirkle K tankla parklas tema poole politseinikud, talle näidati politsei poolt tehtud videot ja väideti, et videol on tema sõiduk, millega on kiirust ületatud. Andreas Kruuse märgib kohtule esitatud kaebuses, et tema hinnangul talle näidatud videolt on võimatu aru saada, mis kohaga on tegemist, kindlasti on võimatu väita, mis marki sõidukiga on seal tegemist ja veelvähem on võimatu väita, et seal videol oleval sõidukil on tema sõiduki registreerimismärk. Samuti selgitab kaebuse esitaja kohtule, et sellel õhtul seletasid talle politseinikud, et nad alustavad juurdlust ja kutsuvad ta ütlusi andma, kui neil on täiendavalt videomaterjali eelnimetatud video kohta, kuid tema – Andreas Kruuse ei ole näinud mingeid tõendavaid videomaterjale, ega muid selgitavaid asjaolusid. Tema hinnangul on ta suhtes tehtud otsus tõendamata ja ta soovib selle tühistamist (kohtutoimik tl 1-2). 2 Kaebuse esitaja esindaja jurist Kaupo Süvaoja poolt koostatud ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 02.02.2022.a esitatud kaebuse täienduses märgitakse, et menetlusaluse isiku hinnangul ei ole videokaamera salvestustest näha, et just tema ületas kiirust ja samuti ei ole näha seda, kus sündmus aset leidis, menetlusalusele isikule ei olnud näha, mis oli auto numbrimärgiks, ka otsuses ei tule välja numbrimärk s.t otsusest ei tule välja seda, et just menetlusalune isik oleks kiirust ületanud. Märgitust tulenevalt menetlusalune isik on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas karistuse määramine on alusetu, määratud karistus, juhtimisõiguse ära võtmine, on liiga range. Seega menetlusalune isik taotleb temale määratud karistuse tühistamist ning menetluse lõpetamist, sest väärteomenetluse alustamiseks ei olnud alust (kohtutoimik tl 13-15). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.03.2022.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Andreas Kruuse kinnitas, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kohtutoimik tl 30 pöördel). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.04.2022.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Andreas Kruuse kinnitas, et tema sisulisi ütlusi anda ei soovi, ka kohtuvälise menetluse ajal teda üle ei kuulatud. Kaebuse hinnangul ei ole politseil kindlaid tõendeid selle kohta, et ta oleks õigusrikkumise toime pannud. Arvestades pikka vahemaad ja kohta, kus politsei kiirust mõõtis, on võimatu silmaga näha täpset autonumbrit või automarki (kohtutoimik tl 40 pöördel). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele kaebuse esitaja Andreas Kruuse märkis, et tõepoolest kohtuvälise menetluse kestel tegi ta omakäelisi märkmeid protokollile, nimelt kinnitas, et on protokolliga tutvunud ning talle selgitati, et teda kutsutakse ütlusi andma. Samuti kinnitas kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale, et terve päeva jooksul ta kindlasti sooritas oma sõidukiga mõnest teisest sõidukist möödasõitu, kuid seda, kas ta ka tegi seda ka kella 21:08 Tammsaare teel, selles ta kindel ei ole, kuid arvas, et ta võis sel ajal olla Sõpruse pst ja Tammsaare tee McDonaldsi Circle – K tanklas, kuid kindel ta selles ei ole, sest ta ei vaadanud kella. Kaebuse esitaja kinnitas kohtus et tema oli tol päeval kokkupuude ka sõiduauto xxxx juhiga, sest olid tuttavad, kuid inimese nimi ei ole tal meeles (kohtutoimik tl 40 pöördel – 41). Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja jurist Kaupo Süvaoja kinnitas, et kaebuse esitaja taotleb 13.01.2022.a koostatud otsuse täies ulatuses tühistamist, sest ei ole teda, millise autoga ületati kiirust, seda vaatamata sellele, et üks tunnistaja on kinnitanud, et ta on üsna kindel, et selleks oli kaebuse esitaja oma. Kohtu tähelepanu juhiti ka sellele, et tunnistaja A. on kohtuistungil kinnitanud, et sõiduki registreerimismärk ei jäänud üldse kiiruse mõõdikusse. Märgitust tulenevalt asus kaebuse esitaja esindaja seisukohale, et väärteomenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud fakt, et tema kaitsealune oleks väärteo toime pannud. Kaebuse esitaja esindaja jurist Kaupo Süvaoja märkis, et isegi, kui kohus peaks leidma, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud, siis see süü on suhteliselt väike ja puudub ka avalik menetlushuvi, sellisel juhul tuleks väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel (kohtutoimik tl 44). Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Andreas Kruuse midagi lisada ei soovinud (kohtutoimik tl 44). Kohtulike vaidluste käigus kohtuvälise menetleja esindaja Mehis Kasonen jäi varasemalt avaldatud seiskoha juurde, et kaebuse esitaja Andreas Kruuse esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Tema hinnangul on menetlusaluse isiku tegu tõendamist leidnud ja seda politseiametnikuna kiirust mõõtnud J. A. ütlustega. Kiirust mõõtnud politseiametnik oli läbinud lasermõõtealase koolituse 2019.a, kasutatud mõõteseade oli taadeldud 21.04.2021.a ning 3 järgitud oli ka mõõteprotseduuri nõudeid s.t kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendatud mõõtetulemuse jälgitavus ning puudub alus mõõtetulemuse usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et videosalvestisest on näha, et lasersihik on suunatud vasakpoolsele valget värvi xxxx ning kasutatud mõõteseade võimaldas mõõta sõidukite kiirust ka 2,4 km kauguselt, mis vaikimisi on maksimaalseks mõõtmiskauguseks. Kohtuväline menetleja selgitas, et käesoleval juhul fikseeriti kiirust 399,3 m ja 375,2 m distantsilt ning numbri nähtavus või mittenähtavus ei ole mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise aluskriteeriumiks. Linnakaamerate salvestustega on tõendatud Andreas Kruuse poolt juhitud mootorsõiduki liikumistrajektoor Tammsaare teelt üle Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmiku, Tammsaare tee 76 parklasse, seega kohtuväline menetleja pidas välistatuks võimalust, et mõõdetud on mõne teise sõiduki kiirust. Märgitust tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteootsus on seaduslik, materiaalõiguslikult õige – kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid, menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud. Kohtuvälise menetleja esindaja Mehis Kasoneni hinnangul asulas lubatud sõidukiiruse ületamine 50 km/h alas mitte vähem kui 90 km/h saab olla toime pandud üksnes otsese tahtlusega, märkimisväärseks peeti ka teadmist, et menetlusaluselt isikult on Transpordiameti ja Liiklusregistri väljavõtte kohaselt juhiloa olemasolu jooksul 8 korral eriõigus ära võetud. Märgitust tulenevalt taotles kohtuväline menetleja kohtult VTMS § 132 lg 1 tulenevalt jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jõusse (kohtutoimik tl 44 ja tl 44 pöördel). Kaebuse esitaja esindaja jurist Kaupo Süvaoja repliigi korras märkis, et tema hinnangul võis kohus videosalvestusi kohtuistungil ise vaadates veenduda, et videokaamera salvestustest ei olnud midagi näha, sealt ei olnud ka aru saada seda, kus kohas täpselt sündmus aset leidis. Videolt on näha üksnes autodejada, märgitust tulenevalt tuleks kohtuvälise menetleja otsus tühistada (kohtutoimik tl 44 pöördel). Kohtuistungil avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid ja nimelt: • Andreas Kruuse suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik M. K. 22.12.2021.a koostatud väärteoprotokolli AB 1575120 väärteoasjas nr 2317,21,009550 (väärteotoimik tl 1); • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju patrullpolitseinik J. A. 22.12.2021.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli (väärteotoimik tl 2); • 22.12.2021.a kella 21.08:52 ajal mõõteseadmega LaserCam 4 numbriga LE0455 mõõdetud tulemuste väljavõtteid (väärteotoimik tl 3-4); • Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00085 koopiat, millisest nähtub, et kiirusmõõtur LaserCam 4 numbriga LE0455 on taadeldud 31.05.2021.a (väärteotoimik tl 5); • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri personalibüroo juhtivspetsialist J. L. väljastatud tõendit selle kohta, millises kinnitatakse, et J. A. on läbinud kiiruse mõõtmise mõõtekoolituse (laser, radar) 11.06.2019.a (väärteotoimik tl 6-7); • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. A. 22.12.2021.a koostatud ettekannet, millises viimane on detailselt kirjeldanud, kuidas 22.12.2021.a toimus Tallinnas, A. H Tammsaare tee 53 juures sõidutee ääres mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx kiiruse mõõtmine, teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et juhiks osutus Andreas Kruuse (väärteotoimik tl 8-9); 4 • • • • • • • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik M. S. 27.12.2021.a koostatud e-kirja, milline on saadetud aadressile eesti@circlekeurope.com ning, millise sisust nähtub, et seoses väärteoasja menetlusega vajab politsei enda käsutusse Sõpruse pst 200b Circle K tankla turvakaamerate salvestusi 22.12.2021.a ning seda seoses sellega, et toimus liiklusrikkumine A. H. Tammsaare teel Nõmme tee ja Sõpruse pst vahelisel lõigul kell 21:
2. Salvestist oleks vaja selleks, et saaks näha, sõiduki registreerimisnumbrit, kuhu sõiduk pargiti ning, kes oli juht (väärteotoimik tl 13); Fotosid sõiduautost xxxx, registrimärgiga xxxx (väärteotoimik tl 14-16); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 13.01.2022.a. koostatud otsust, millisest nähtub, et väärteoasjas nr 2317,21,009550 karistati menetlusalust isikut Andreas Kruuset LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o summas 800.- eurot ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Märgitud väärteootsuse kohaselt Andreas Kruuse 22.12.2021.a kella 21:08 ajal A. H Tammsaare tee (Nõmme tee ja Sõpruse pst vahel) suunaga Sõpruse pst poole, Tallinn, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 145+- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 90 km/h, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo (väärteotoimik tl 17-19); Menetlusaluse isiku Andreas Kruuse suhtes 27.12.2121.a tehtud Transpordiameti Liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, millisest nähtub, et viimaselt on ajavahemikul 16.07.2004.a. kuni 03.09.2013.a korduvalt (kokku kaheksal korral) ära võetud temale omistatud erinevate kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigust (väärteotoimik tl 20); 27.12.2021.a Transpordi Liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, millisest nähtub, et sõiduauto xxxx reg/nr xxxx omanikuks on Xxxx AS (väärteotoimik tl 21); Andreas Kruuse osas 13.01.2022.a väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, karistus on täidetud 10.05.2021.a (väärteotoimik tl 17-18) Talletatud videosalvestisi tunnistaja J. A. poolt 22.12.2021.a teostatud sõiduki kiiruse mõõtmisest ning linnakaamerate videosalvestusi (1 DVD +R plaat väärteoasja materjalide juures); Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Andreas Kruuse poolt esitatud kaebus tuleb rahuldada, ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning, millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid (Riigikohtu lahend nr 3-11-30-17 p 7). 5 Andreas Kruusele Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo toimepanemise osas leiab kohus järgmist. Märgitud väärteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ning seda vähemalt 60 km/h. Käesolevas väärteoasjas peab kohus tõdema, et vaidlus on tekkinud käesolevas väärteoasjas nii väärteo toimepanemise kohas, kui ka selles, kes oli 22.12.2021.a. kella 21.08 ajal selleks isikuks, kes sõitis Tallinnas A. H Tammsaare teel suunaga Sõpruse pst poole mootorsõidukiga asulasisesel teel tehes seda 145 +- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h alas, mitte vähem kui 90 km/h tunnis. Antud hetkel ei ole tekkinud vaidlus selles, et väärteo toimepanemine leidis aset just 22.12.2021.a nii on kohtus ülekuulatud tunnistaja J. A. kinnitanud kohtust, et märgitud kuupäeval teostas ta liiklusjärelevalvet ja nimelt mõõtis kiirusmõõturiga sõidukite kiirust seda Tallinnas, Tammsaare tee 53 juures ning teostatud menetlustoimingu käigus nägi ta kella 21:08 ajal mootorsõidukit xxxx, milline ületas Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmiku ning keeras siis Circle K tankla parklasse. Märgitud sõiduauto sõidukiiruseks mõõtis ta 145 km/h +-5 km/h. Tunnistaja sellekohaseid ütlusi osaliselt toetab ka tema enda poolt 22.12.2021.a koostatud ettekande sisu, millises J. A. on kirjeldanud menetlus kulgu (väärteotoimik tl 8-9). Antud väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et Andreas Kruuse ei oleks juhtinud 22.12.2021.a kella 21:00 ajal Tallinnas, A.H Tammsaare tee Circle K tankla läheduses sõiduautot xxxx reg nr xxxxx, loeb märgitud fakti kohus tõendatuks kaebuse esitaja Andreas Kruuse selle kohaste väidetega, et tema märgitud kuupäeval ja kellaajal viibis Sõpruse pst ja Tammsaare tee ristmiku McDonaldsi Circle K tanklas (kohtutoimik tl 40 pöördel ja tl 41), samuti fotodega kaebuse esitaja kasutuses olnud sõidukist (väärteotoimik tl 14-16). Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohaseid väiteid saab pidada usaldusväärseteks, sest viimase väidete usaldusväärsust kinnitab kohtu hinnangul ka kohtus ülekuulatud tunnistajate J. A., M. K. ja A. A. kohtus antud ütlused. Nii on tunnistajad J. A. ja A. A. andnud ütlusi selle kohta, kaebuse esitaja sõiduk leiti seismas Sõpruse pst McDonaldsi parklas (kohtutoimik tl 40 pöördel ja tl 43 pöördel). Tunnistaja M. K. on kohtus kinnitanud, et dokumentide menetlemine toimus Tammsaare tee Circle K ja McDonaldsi vahel olevas parklas (kohtutoimik tl 38). Fakti, et kõne all olevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud väärteo s.o mootorsõiduki kiiruse ületamine 145 km/h leidis aset just A. H Tammsaare tee (Nõmme tee ja Sõpruse pst vahel), suunaga Sõpruse pst poole kinnitab kohtu hinnangul LaserCam 4 mõõtetulemuse väljavõte, millisel on näha, et ühe sõiduki kiiruseks on mõõdetud eelpool märgitud kiirus, seda 22.12.2021.a. kella 21:08 ajal, väärteo toimepanemise asukoht on fikseeritud järgimiste koordinaatidega ja nimelt N59’24.1528 E024’42.5469*08 (väärteotoimik tl 3-4). Kohtul ei ole alust kahelda märgitud andmete usaldusvääruses selles osas, seega on väärteo toimepanemise koht tuvastatud. Väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et 22.12.2021.a kella 21:08 ajal sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati patrullpolitseinike poolt mõõteseadet LaserCam 4 numbriga LE0455 ning et märgitud mõõteseade oli taadeldud. Seda tõendab käesoleva väärteoasja materjalide juures olev videosalvestis, väljavõtted videosalvestisest ning väärteoasja materjalide juurde lisatud taatlustunnistusest (väärteotoimik tl 3-5) ning, et mõõtja J. A. oli pädev mootorsõidukite kiirust mõõtma, kuna ta on varasemalt läbinud kiiruse mõõtmise mõõtekoolituse (laser, radar) 11.06.2019.a (väärteotoimik tl 6-7). Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud Andreas Kruuse suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullpolitseinik M. K. 22.12.2021.a koostatud väärteoprotokollist nr AB 1575120 nähtub, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemine on loetud tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistajate ütlustega ja kiirusmõõturi salvestustega. Kohus ei nõustu, et 6 nimetatud tõendites sisalduva teabega oleks menetlusaluse isiku süü viimasele etteheidetud väärteo toimepanemises kinnitust leidnud, seda isegi vaatamata sellele, et kaebuse esitaja ise kinnitab, et tema märgitud kuupäeval ja kellaajal mootorsõiduki roolis oli. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, seejuures kohus tõdeb, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva otsuse tegemisel tuginemine vaid ühele tõendile. Märgitu tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Käesolevas väärteoasjas on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et väärteoasja materjalide juures olevast videosalvestisest, millises on fikseeritud väärteo toimepanemine s.o eelpool välja toodud kuupäeval ja ajal mootorsõiduki liikumine 145 km/h+- 5 km/h ei saa omistada talle, sest märgitud tõendist sisalduvast teabest ei ole üheselt aru saada, et videole jäänud sõiduk oleks olnud tema poolt juhitud sõiduk, teostatud menetlustoimingu käigus s.t mootorsõiduki kiiruse mõõtmise käigus ei tuvastatud ära ei kiirust ületanud mootorsõiduki registrinumbrit, marki, värvi või muid sõidukil olnud eritunnuseid. Kohus on tõendatuks lugenud ja fikseerinud 22.12.2021.a kella 21:08 ajal aset leidnud väärteo toimepanemise koha, kuid kohus peab nõustuma kaebuse esitajaga selles, et käesolevas väärteoasjas ei ole kinnitamist leidnud fakt, et videosalvestises nähtav sõiduauto näol, milline liigub kiirusega 145 km/h +- 5 km/h oleks tegemist xxxx reg/nr xxxx. Väärteoasja kaebemenetluse käigus on kohtus avaldatud ja uuritud videosalvestisi 1 DVD+R plaadilt, millisele on talletatud 22.12.2021.a. kella 21:08 aset leidud õigusrikkumine, millise toimepanemine on käesoleval hetkel omistatud kaebuse esitaja Andreas Kruusele. Nii on kohtus avaldatud ja uuritud kahte videofaili ja nimelt LE0455_211222_210844_015535.ASF, kuupäevaga 30.12.2021, mahuga 3113 kB ja video faili LE0455_211222_210852_015536.ASF, kuupäevaga 30.12.21, mahuga 1007 kB (1 DVD+R plaat) (kohtutoimik tl 30 pöördel). Kohus kinnitab, et 22.12.2022.a on politseiametnike poolt mõõdetud kahe erineva sõiduauto kiirust. Esimesel videofailil on sõidki maksimum kiiruseks mõõdetud 71 km/h ja teisel videol jäädvustatud sõiduki kiiruseks on fikseeritud 145 km/h. Kohus tõdeb, et talletatud videosalvestusest (teine fail) ei ole üheselt aru saada, et õigusrikkumise oleks toime pannud kaebuse esitaja Andras Kruuse. Video failist LE0455_211222_210852_015536.ASF, kuupäevaga 30.12.21, mahuga 1007 kB, millise pikkus on 2 sekundit on näha, et kiiruskaamera kiir on suunatud liikuvale sõidukile, videosalvestusest ei ole aru saada, mis marki, värvi sõiduautole mõõtekiir suunatud on. Eelpool märgitud videosalvestistest nähtub, et teostatud ja vaidlustatud menetlustoimingut on korrakaitseametnike poolt läbi viidud pimeda ajal, nii nähtub mõlemalt videosalvestusest, et vaatamata hilisele kellaajale on tänaval toimuv liiklus küllaltki tihe. Teiselt videosalvestiselt on näha, kuidas sõiduk millisele on mõõtekiir suunatud kiirendab ning sõiduki maksimumkiiruseks on mõõdetud 145 km/h. Videosalvestiselt ei ole aru saada, mis marki, mis värvi ning millise registreerimisnumbriga sõidukiga on tegemist, samuti ei nähtu üheselt see, kuhu sõiduk suundub. J. A. on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.04.2022.a toimunud kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel andnud detailseid selgitusi selle kohta, kuidas tema sõidukite kiirust mõõtes nägi, et ühest sõidukist läheb vasakult poolt mööda uuem mootorsõiduk xxxx, mis algselt tundus talle halli värvi, kupee, musta värvi katuseluugiga. Kohus vaadates väärteomaterjalide juures olevat videosalvestist tõdeb, et eelpool kirjeldatud tunnustega sõidukit videosalvestuselt ära tunda ei ole võimalik ning seda vaatamata sellele, et tänav oli tehisvalgustatud. Võttes arvesse teadmist, et mõõdetud sõiduki kiirus oli väga suur, tegemist oli pimeda ajaga, mootorsõiduki kiiruse mõõtmine toimus rohkem kui 300 meetri kauguselt, siis kohus ei ole veendunud, kelle poolt juhitud sõiduki kiirust politseiametnikud üldse mõõtsid. Kohus ei arva, et tunnistaja J. A. oleks kohtus andnud teadvalt vale ütlusi, kuid kohtu hinnangul tunnistaja ütlused sõiduki eritunnuste 7 kohta ei väära fakti, et mõõteseadme salvestusel kajastuv info on mõõdetud sõiduki margi, värvi ja registritunnuse kohta ei ole piisav väitmaks, et mõõdeti just menetlusaluse isiku sõiduki kiirust. Kohtuliku uurimise käigus on tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik M. K. ei osanud anda ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta, kuna ta tuli kohale ja oli üksnes abiks menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koostamisel. Tunnistaja A. A., kes koos patrullpolitseinik J. A.ga mõõtis eelpool märgitud ajal ja kohas mootorsõidukite kiirust kinnitas, et sõiduk, milline ületas lubatud sõidukiirust, sõites siis 145 km/h oli xxxx, halli värvi, kupee, ta küll ei näinud, kas kiirem sõiduk üle ristmiku sõitis või ei, kuid tunnistaja pidas üsna haruldaseks olukorda, kui kaks samasugust sõidukit ilmuksid ühte kohta samal ajal või mõni minut hiljem. Tunnistaja sellekohastest ütlustest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et kuigi sellist olukorda võib pidada haruldaseks, ei saa seda täielikult välistada. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestustega üritanud tõendada menetlusalusele etteheidetud väärteo toimepanemist, kuid kohtu hinnangul ei ole videosalvetus sellise kvaliteedi ja pikkusega, millise alusel saaks tõsikindlalt tuvastada Andreas Kruusele etteheidetava teo toimepanemist just tema poolt. Kohus asub seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus uuritud videosalvestisest ei ole kordagi näha, et politseipatrulli poolt fikseeritud kiirus 145 km/h mõõdeti just kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukil. Märgitud tõendist sisalduvast teabest nähtub küll, et kiirust ületav sõiduk kiiruse mõõtmise ajal liikus koos teiste sõidukitega, kuid videosalvestusest ei nähtu, et tegemist oleks just Andreas Kruuse sõiduki kiirusega, kohtu hinnangul märgitut kinnitab veel teadmine, et politsei jõudis menetlusaluse isiku juurde hiljem, kui isiku auto oli pargitud bensiinijaama parklasse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktika kohaselt ühest tõendiallikast pärinevatele tõenditele tuginev isik süüditunnistamine eeldab seda, et kohus välistab nende tõendite hindamise tulemusel kahtlused tõendite usaldusväärsuses ning menetlusaluse isiku süüdiolekus. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et kaebuse esitaja väärteomenetluse kestel menetlusaluse isikuna üle kuulatud ei ole vaid viimane on tema suhtes koostatud väärteoprotokollis omakäeliselt märkinud, et rikkumise toimepanemisega ta nõus ei ole ning ta soovib ütlusi anda hiljem väärteomenetleja juures (väärteotoimik tl 1). Ka tunnistaja J. A. kinnitas kohtus, et kui tema xxxx juhile läks kiirusemõõtja näitu tutvustama, siis oli too rahulik ja viisakas, rikkumisega ei nõustunud vaid ütles talle kohe, et kuna registreerimismärki ei ole näha, siis ei ole aru saada ka, mis sõidukiga on tegemist (kohtutoimik tl 39 pöördel). Käesoleval hetkel on kohtule teada, et Andreas Kruuset väärteomenetluse käigus menetlusaluse isikuna üle kuulatud ei ole. Kohtus 18.04.2022.a toimunud kohtuistungil Andreas Kruuse seda ka kinnitas, et kohtuvälises menetluses teda üle ei kuulatud ning ka kohtus ta ütlusi anda ei soovi (kohtutoimik tl 40 pöördel), viimane kohtuvälise menetleja esindajale kinnitas, et tõepoolest ta 22.12.2021.a. kella 21:08 ajal Sõpruse pst ja Tammsaare tee ristmikku McDonalsdis Circle K tanklas oli (kohtutoimik tl 41). Kohtu hinnangul seega ei ole kaebuse esitaja selgitustest ka üheselt tuvastatav, kas ja, millises ulatuses saaks temale sõidukiiruse ületamist, väärteoprotokollis ja vaidlustatud väärteootsuses märgitud ajal ette heita. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-67-15 on selgitanud, et kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel. Antud kaebuse kohtuliku uurimise käigus kohtuväline menetleja ja kaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumist ei taotlenud, samuti asub kohus seisukohale, et ega käesolevas väärteoasjas 8 ei ole enam võimalik täiendavaid tõendeid koguda, sest videosalvestusest on üheselt aru saada, et sellisel moel nagu toimus võimalik kaebuse esitaja sõiduki kiiruse mõõtmine ja fikseerimine (pime aeg, liiklustihedus ei ole hõre, mõõtmisest jäädvustatud salvestus on lühike) on täiendavate tõendite kogumine võimatu. Tuvastamist on leidnud fakt, et kaebuse esitaja Andreas Kruuset väärteomenetluse kestel menetlusaluse isikuna üle ei kuulatud. VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt menetlusalusel isiku on õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et menetlusväline isik on väärteoprotokolliga tutvumisel avaldanud soovi olla ärakuulatud seda väärteomenetleja juures, kuid talle ei ole seda võimaldatud, milline fakt kohtu hinnangul rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust, milline on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Eelpool märgitud Riigikohtu lahendis on selgitatud, et juhul kui kohtul tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama. Kohtu hinnangu ei ole käesolevas väärteoasjas täiendavaid tõendeid koguda, kogutus tõendid ei ole piisavas väitmaks, et just Andreas Kruuse oleks isikuks, kes 22.12.2021.a kella 21:08 ajal ületas lubatud sõidukiirust. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava käesoleval hetkel menetlusaluse isiku kasuks. Kuna väärteoasjas esinevaid kahtlusi ei ole olnud võimalik kaebemenetluses ka kõrvaldada, siis tuleb väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti veel tõenditena menetlusaluse isiku Andreas Kruuse suhtes 27.12.2121.a tehtud Transpordiameti Liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, millisest nähtub, et viimaselt on ajavahemikul 16.07.2004.a. kuni 03.09.2013.a korduvalt (kokku kaheksal korral) ära võetud temale omistatud erinevate kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigust (väärteotoimik tl 20). 27.12.2021.a Transpordi Liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, millisest nähtub, et sõiduauto xxxx reg/nr xxxx omanikuks on Xxxx AS (väärteotoimik tl 21) ja Andreas Kruuse osas 13.01.2022.a väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, karistus on täidetud 10.05.2021.a (väärteotoimik tl 17-18), kuid kohtu hinnangul viimased tõendid käesolevas väärteoasjas omaksid tähtsust üksnes sellisel juhul, kui kohtul tuleks anda hinnang menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse osas. Eeltoodule tuginedes, kohus asub seisukohale, et kuna antud väärteoajas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul tõsikindlalt väita, et just kaebuse esitaja on temale vaidlustatud väärteootsuses etteheidetud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, siis tuleb kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kuulub kaebuse esitaja Andreas Kruuse esitatud kaebus rahuldamisele, Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 13.01.2022.a otsus väärteoasjas nr 2317,21,009550, millega Andreas Kruuset karistati LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses s.o summas 800.-

§ 227

lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks tühistamisele ning käesolevas väärteoasjas alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja ja seal olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde. 9 Kohus juhindub VTMS §-dest 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 109 – 111; § 133-135, KrMS § 126 lg 3 p 1. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 10