← Eesti

4-21-3642/30

Obsah (5)§ 2§ 204§ 156§ 155§ 30

4-21-3642 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2021. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3642 (2670,21,003584) Kohtunik Anu Tammeniit K

§ 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas: 1.

Jätta J.J-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 27.08.2021 väärteoasjas nr 2670,21,003584 muutmata. otsus

  1. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
  2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu 1

(8)4-21-3642 nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt

§ 204

lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

  1. Välja mõista J.J-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o tunnistajatele seoses väärteomenetlusega tekkinud kulud 138,52 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le nr EE891010220034796011 SEB, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor Bank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 17.11.

  1. a. Asjaolud ja menetluskäik 27.08.
  2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna III menetlusgrupp otsuse selle kohta, et J.J x.x.x. kella x.x ajal x maakonnas x linnas x linnas x tn x (x tn ja x tn ristmik, liikudes x tn suunas), juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia, ei andnud teed ristmikule lähenedes peateel liikunud sõiduõigusega juhile, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 57 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. 27.08.
  3. a otsusega nr 2670,21,003584 määrati kohtuvälise menetleja eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest J.J-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. poolt Kaebuse sisu 14.09.
  4. a esitas J.J Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustada, kuivõrd tema sõitis X tänaval, mis on peatee. Kaebuse kohaselt sõitis must X paremalt X tänavalt kõrvalteelt peateele, millega toimus kokkupõrge. Samuti toimus kokkupõrge temale mööda X tänavat vastu sõitnud punane X. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 2

(8)4-21-3642 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna üleminspektor Aime Kask oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja J.J kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud vastavalt teo raskusele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et tegu on tõendamist leidnud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajad, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd otsuse kohaselt heidetakse J.J-ile ette teisele isikule varalise kahju tekitamist mitte tervisekahjustuse tekitamist, on J.J täitnud LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, kui leiab tuvastamist, et ta rikkus liiklusnõudeid ja tekitas teisele isikule varalise kahju. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse J.J-ile ette seda, et tema, juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia (reg.märk xxx) x.x.x kella x.x ajal x maakonnas x linnas x linnas X tn ja X tn ristmikul liikudes X tn suunas, ei andnud teed ristmikule lähenedes peateel liikunud sõiduõigusega juhile, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kaebuse esitaja ise oma süüd eitab. Kaebuse esitaja J.J ütluste kohaselt ta x linna tänavaid hästi ei tea, eksis ühel ristmikul ära ja keeras x tänavale. Seejärel J.J , kasutades oma märkmeid, andis ütlusi, et x tänavalt pööras ta x tänavale, x x tänavale ja x tänavalt pööras vasakule X tänavale. X tänavalt oli tal kavatsus keerata paremale X tänavale. X tänaval kaebuse esitaja enda sõnul üldse ei sõitnudki. Liiklusõnnetuse osas andis kaebuse esitaja ütlusi, et põrkas kokku musta xga, mis tuli paremalt ja punane x sõitis talle vastu. Arvab, et põrkas esimesena kokku musta autoga. Pärast õnnetus oli ta šokiseisundis. Kohus leiab, et kaebuse esitaja J.J ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd on vastuolus teiste kogutud tõenditega (tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle lisadega, videosalvestisega). Seega jätab kohus kaebuse esitaja ütlused selles osas, mis suunas ja mis tänaval tema x.x.x kella x ajal liikus, tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja x.x andis ütlusi, et x x x ajal sõitis ta punane x (reg.märk xxx) mööda X tänavat, tulles kesklinna poolt. X tänava ja X tänava ristmikul sõitis talle ette paremalt poolt sõiduauto Škoda, kuigi Škoda liikumisteel oli anna teed märk. Juht ei peatunud selle märgi ees ja sõitis talle, peateel liikuvale sõidukile, otse ette. Liiklusõnnetuses osales ka kolmas sõiduk, must x. Sündmuskohal tundus tunnistajale J.J-i jutt küllalt ebaadekvaatne (võis olla šokis) ning heitis tunnistajale ette, et hoopis tunnistaja sõitis temale ette. Tunnistaja leidis, et J.J-i selline väida ei saa vastata tõele, sest sellisel juhul jääb arusaamatuks, kuidas ta sai Škodale külje pealt sisse sõita. Musta x juht rääkis tunnistajale, et tema liikus X tänaval kesklinna suunas ja Škoda tuli tema suhtes vasakult. Tunnistaja sõitis Škodale otsa vasaku külje kaheukse vahele. Kuivõrd tunnistaja auto on raskem ja kokkupõrge oli niivõrd kõva, pööras kokkupõrge sõiduauto Škoda X tänavale esiosa kesklinna suunas. Peale liiklusõnnetust autosid 3
(8)4-21-3642 ei liigutatud. Enda suhtes vasakult tunnistaja kedagi tulemas ei märganud, nägi vaid, et üks auto tuleb vastu. Kohtuistungil kuulati ka tunnistaja telefonis olevat ja peale liiklusõnnetust tehtud videosalvestist. Salvestis oli tehtud kell x. Seega toimus tunnistaja ütluste kohaselt liiklusõnnetus mõni minut (5-7 min) enne kella x. Tunnistaja XX´i ütlustest nähtub, et x x ajal sõitis ta X tänaval kesklinna suunas, mis on peatee, kui X tn pealt sõitis talle hooga ette sõiduauto Škoda. Kui Škoda juht tunnistajale ette sõitis, sõitis tema Škodale ette nurka ja tunnistaja auto eest vasak nurk sai kahjustada. Kuna punane x sõitis Škodale külje pealt sisse, siis Škoda paiskus tunnistaja autole pihta veel taha vasakule nurka, mistõttu sai vigastada ka tunnistaja auto vasak tagumine rattakoobas. Seetõttu muutus ka tunnistaja auto liikumissuund ehk tema auto esiosa oli Škoda tuleku suunas X tn poole. Tunnistaja hinnangul ei olnud Škoda juht peale liiklusõnnetust selge teadmisega, ta ei saanud aru mis toimub. Eelviidatud tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et J.J sõitis X tänavalt (mis on kõrvaltee) ette X tänaval (mis on peatee) liikunud sõidukitele. Tunnistajate ütlusi selle kohta mis tänaval J.J liikus kinnitab ka Transpordiameti videosalvestis. Videosalvestiselt nähtub, et Škoda Octavia (reg.märk xxx) liigub x.x.x kella x (salvestis kestab 15 sekundit) ajal X tn-lt ilma pidurdamata hooga X tn suunas. Kaebuse esitaja J.J kinnitas kohtuistungil, et videolt nähtuv sõiduauto on tema auto. Tegemist on X tänavaga suunaga X tn poole. Samuti kinnitas kaebuse esitaja, et tal oli vaja jõuda kella x-ks hambaarsti juurde. Kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla Transpordiameti esitatud salvestise usaldusväärsuse, leides, et keegi on seda võltsinud. Miks kaebuse esitajal selline kahtlus tekkis, andis ta järgnevaid ütlusi: „Mul on selline kahtlus sellepärast, kuna peale seda liiklusõnnetus, kui politseinik enda juurde kutsus ja ütles, et mina olen sõitnud siit tänavalt või sellest X tn-lt sinna ristmikule. Enne seda punase x juht näitas seda märki, et kas te siis seda ei näinud. Mina teadsin, et mina sealt ei tulnud. Mina kavatsesin paremale pöörata.//…// Miks mul tekkis see kahtlus oli see, et punase x juht ütles mulle seal politsei juures, ta pööras mu poole näo ja ütles, et sa maksad ennast vaeseomaks.“ Kohtule sellised selgitused jäävad arusaamatuks. Kohus leiab, et puudub igasugune alus ja põhjus kahelda Transpordiameti esitatud salvestise autentsuses ning selles märgitud kuupäevas ja kellaajas. Transpordiametil ei ole mingit põhjust videosalvestist võltsida ja ei ole eluliselt usutav, et Transpordiamet võltsis salvestist teiste liiklusõnnetuses osalenute mõjutusel. Lisaks kattub salvestiselt nähtu ka tunnistajate ütlustega selle kohta, mis ajal ja mis suunas liikus ristmikule kaebuse esitaja sõiduauto Škoda Octavia. Selliseid ütlusi andsid tunnistajad juba kohapeal, seega ei saanud nad selles ka varasemalt kokku leppida. Seega kohus leiab, et Transpordiameti salvestis on usaldusväärne ning ekspertiisi määramiseks puudub vajadus. Seda, et salvestisel on kajastatud xx. a kella xx vahelisi sündmusi kinnitab ka J.J-i esitatud teabenõue ja Transpordiameti vastus päringule (kohtu toimik lk 6-8). Nimelt on J.J esitanud Transpordiametile teabenõude, soovides infot Transpordiameti valvekaamera jäädvustamismaterjali kohta x ajavahemikul kell x X tänaval. Teabenõudele vastas Transpordiamet, et nimetatud videosalvestis edastati juba Politsei- ja Piirivalveametile, kes juhtumit menetleb. Lisaks andsid tunnistajad ütlusi autodele tekitatud vigastuste kohta. Tunnistaja xx ütlustest nähtub, et sõiduautol x (reg.märk xxx) olid vigastused auto esiosas, suuremad vigastused 4
(8)4-21-3642 vasakul esiosas. Tunnistaja XXi ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuse käigus sai tema auto eest vasak nurk ja vasak tagumine rattakoobas kahjustada. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, sellele lisatud fototabel ja skeem. Nimelt nähtub nendest, et x.x.x kella xx ajal toimus x maakonnas x linnas xlinnas X tn ja X tn ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Škoda Octavia (reg.märk xxx), mida juhtis J.J, sõiduauto x (reg.märk xxx), mida juhtis xx ja sõiduauto x (reg.märk xxx), mida juhtis xx. Liiklusõnnetuse käigus tekitati sõidukile Škoda Octavia järgnevad kahjustused: esiosa deformatsioon, vasaku külje kahjustused, muljumisjäljed/mõlgid ustel, parema külje kahjustused. Sõidukile x (reg.märk xxx) tekitati järgnevad kahjustused: vigastused esiklaasil, esiosal ja vasakul küljel. Sõidukile x (reg.märk xxx) tekitati järgnevad kahjustused: esiosa ja vasaku külje kahjustused, esimene vasakpoolne rehv kahjustatud. Vaatlusprotokollist nähtub lisaks, et X tänav on peatee ja X tänav kõrvaltee. Eeltooduga (tunnistajate ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega) on tõendamis leidnud, et liiklusõnnetusega tekitati varalist kahju teistele sõiduki omanikele. LS § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Kohus leiab, et J.J on rikkunud LS §-s 57 lg-s 1 sätestatud nõuet ehk ta ei andnud teed ristmikule lähenedes peateel liikunud sõiduõigusega juhile. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate xx ja xx´i ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate ütlused on olnud järjepidevad ega sisalda vasturääkivusi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, on kooskõlas teiste tõenditega ning on eluliselt usutavad. Ka J.J ei ole avaldanud ühtegi põhjust, miks peaks tunnistajad valetama või miks peaks nende ütlusi lugema ebausaldusväärseks. Tunnistajad on järjepidevalt rääkinud, et nemad sõitsid peateel ehk X tänaval ning neile sõitis ette J.J , kes tuli X tänavalt. Lisaks sellele, et J.J-i versioon toimunud sündmustest ei ühti tunnistajate ütlustega, ei ole see kooskõlas ka tekkinud vigastustega. Nimelt juhul kui J.J oleks sõitnud X tänaval, ei oleks punane x saanud sõita tema juhitud autole külje pealt sisse, vastu ukseposti ja samal ajal must x Škoda esiossa. Sellisel juhul oleks punase x ja Škoda vahel toimunud kokkupõrge mõlemal vähemalt esiossa. Lisaks kinnitab J.J-i liikumist X tänaval Transpordiameti esitatud videosalvestis. Tunnistajad on kohtuistungil andnud ütlusi, et J.J oli peale liiklusõnnetust ebaadekvaatne, mistõttu kohus usub, et J.J võib peale liiklusõnnetust olla šokis ega tajunud kõike õigesti. Lisaks ei pea kohus J.J-i ütlusi ustavaks ka seetõttu, et kuigi ta enda sõnade kohaselt soovis X tn ja X tn ristmikult keerata paremale, ei nähtu kogutud tõenditest, et ta seda teinud oleks. Nimelt juhul kui kaebuse esitajal selline soov oli, siis oleks ta enne ristmikku pidanud võtma hoo maha, kuid tunnistaja ütlustest nähtuvalt sõitis J.J neile hooga ette. J.J-i ütlustest nähtuvalt kiirustas ta hambaarsti juurde, x tänavaid eriti ei tea ning oli hambaarsti juurde minnes pidevalt tänavate vahel eksinud. Seetõttu on alust arvata, et kaebuse esitaja ei suutnud kiirustamise ja tänavate mittetundmise tõttu täpselt tajuda kus ta asub ega pannud tähele liiklusmärke. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et J.J , juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia x.x.x kella x ajal xmaakonnas x linnas x linnas X tn ja X tn ristmikul, ei andnud teed ristmikule lähenedes peateel liikunud sõiduõigusega juhile, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusega tekitati vigastused kahele xx, seega said varalist kahju nende 5
(8)4-21-3642 omanikud. Seega on tuvastatud J.J-i tegevuses LS § 223 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et J.J pani LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Otsuse kohaselt heidetakse J.J-ile ette LS § 57 lg 1 nõude rikkumist. Mootorsõidukijuht, kes läheneb ristmikule kõrvalteelt, peab andma teed peateel liiklejatele või veenduma, et peateel ei lähene ristmikule ühtegi sõidueesõigust omavat liiklejat. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks kaebuse esitaja pidanud nägema, et peateel liiguvad teised sõiduautod, kes omavad sõidueesõigust ning kellele ta oli kohustatud teed andma. Kohus leiab, et J.J kõrvalteelt peateele liikudes pidi võimalikuks pidama, et kui ta ei veendu piisavalt ristmikule välja sõites selle ohutuses, siis ta võib peateel liikuvatele sõiduki juhtidele ette sõita ning selle tulemusena võib tekkida varaline kahju nii tema juhitud autole kui ka teistele liikluses osalejatele. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et J.J pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kergemeelsusest. Seega on J.J täitnud KarS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et J.J-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt.

LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on J.J-ile karistuseks määranud LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, milline karistus on alla sanktsiooni keskmäära. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, sellest raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks ning kõige raskema karistusliigina aresti. Kohtuväline menetleja on J.J-ile karistust määrates lähtunud kõige kergemast karistusliigist ning määranud isikule karistuse alla sanktsiooni keskmäära. J.J süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning J.J 6

(8)4-21-3642 pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Teine asjaolu, mis mõjutab J.J-i süü suurust, on tekitatud varalise kahju suurus. Väärteoasja materjalidest nähtub, et sõidukitele tekitatud vigastused on suured. Lisaks mõjutab süü suurust asjaolu, et kahju tekitati mitme sõiduki omanikule. J.J ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Arvestades eeltoodut vastab kohtuvälise menetleja poolt J.J-ile mõistetud 100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv, milline karistus on alla sanktsiooni keskmäära, J.J süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtul alus karistuse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et J.J süüline käitumine LS § 57 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Samuti vastab J.J-ile määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus J.J-i kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna III menetlusgrupi 27.08.2021 otsuse väärteoasjas nr 2670,21,003584 muutmata. Menetluskulud Väärteomenetluse seadustik (

) § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2 on mh menetluskuludeks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud. KrMS § 178 lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt hüvitatakse tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega saamata jäänud sissetulek KarS § 178 lõike 4 järgi, päevaraha ning tekkinud sõidu- ja ööbimiskulud. Tunnistaja xx taotles, et temale hüvitatakse saamata jäänud töötasu summas x eurot, sõidukulud summas x eurot, ööbimiskulud summas x eurot ja kulutused toidule summas x eurot, kokku x eurot. 26.10.

  1. a Pärnu Maakohtu määrusega kohus rahuldas xx taotluse osaliselt ning määras hüvitada xx sõidukulud summas x eurot ja saamata jäänud sissetulek summas x eurot, s.o kokku x eurot. Tunnistaja xx taotles, et temale hüvitatakse sõidukulud summas x eurot. 26.10.
  2. a Pärnu Maakohtu määrusega kohus rahuldas xx´i taotluse osaliselt ning määras hüvitada xx´ile sõidukulud summas x eurot. Eeltoodu alusel ning arvestades asjaolu, et kohus jättis J.J-i kaebuse rahuldamata, mõistab kohus J.J-ilt välja riigieelarve tuludesse menetluskuluna tunnistajatele seoses väärteomenetlusega tekkinud kulud kokku 138,52 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit 7

(8)4-21-3642 Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.