KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Haldusas

) § 17 lg 3 esimeses lauses sätestatud määras, s.o 60 eurot lapse kohta. 2. X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 26.05.2021 taotluse

§ 21

lg-s 1 sätestatud lasterikka pere toetuse ning

§ 17

lg 3 teises lauses nimetatud lapsetoetuse määramiseks selliselt, et kolmanda lapse eest makstakse 40 eurot X-le ja 60 eurot lapse emale. 3. SKA jättis 28.05.2021 otsusega nr 14552319 taotluse rahuldamata. Peretoetust makstakse last kasvatavale vanemale.

ei näe ette peretoetuse poolitamist ja sama peretoetust ei saa maksta mõlemale vanemale üheaegselt. Lasterikka pere toetust saab maksta samale vanemale, kellele makstakse peres kasvavate samade laste eest lapsetoetust. X on loobunud lapsetoetuse taotlemisest oma laste emade kasuks. X ei ole taotlenud peretoetuste maksmist vaheldumisi teise vanemaga ning kinnitab oma taotluses, et ta ei moodusta kummagi emaga ühist peret ja üksnes kohtub regulaarselt oma emade juures elavate lastega. Sellises olukorras ei saa väita, et X peres kasvab igapäevaselt kolm last. 4. SKA jättis 30.06.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/15500-3 X vaide rahuldamata. SKA jäi 28.05.2021 otsuse põhjenduste juurde ja lisas järgmist. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed (

§ 26lg 1).

Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele (

§ 26lg 3).

Peretoetuste taotlejaks on sel juhul vanem, kelle pere koosseisu lapsed arvati (

§ 25lg 2).

X on olnud nõus, et lapsetoetust makstakse tema laste emadele. Seega on lapsed arvatud oma emade perede koosseisu. Lasterikka pere toetuse saamiseks ei piisa, kui vanemal on kolm last ja ta veedab nendega koos aega, vaid lapsed peavad kasvama koos selle vanema peres (vt

§ 21lg 1 ja § 26 lg 1).

Peretoetuste maksmisel ei ole tähtsust laste ülalpidamisel, sest lapsi peavad ülal pidama mõlemad vanemad. SKA määratleb perekonna vaid peretoetuste määramise ja maksmise kontekstis ning see ei tähenda, et X ei võiks pidada lapsi oma pere osaks. 5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 28.05.2021 otsus ja 30.06.2021 vaideotsus lasterikka pere toetuse määramist puudutavas osas ning kohustada SKAd määrama talle lasterikka pere toetus alates taotluse esitamisest. Kaebaja peres kasvab kolm last, mistõttu on tal

§ 21

lg 1 kohaselt õigus saada lasterikka pere toetust (

§ 21

lg 2 kohaselt 300 eurot kuus).

-st ei tulene, et lasterikka pere toetust saab maksta vaid vanemale, kellele makstakse samade laste eest ka lapsetoetust.

§ 26

lg 3 teise lause järgi võivad vanemad valida, kuidas määratleda pere ja laste kasvatamist

tähenduses (vt ka Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672, p 30). Kaebaja seisukoht on kooskõlas peretoetuste eesmärgi (

§-d 2 ja 5) ning laste parimate huvidega. Kaebaja täidab oma laste ülalpidamise ja kasvatamise kohustust ning kaebaja kaudu jõuaks lasterikka pere toetus kõigi lasteni, hoolimata sellest, et lapsed ei ela kaebajaga koos. Kuna laste emad osalevad samuti laste ülalpidamises ja kasvatamises, ei vaidlusta kaebaja

§ 17lg 1 esimeses lauses sätestatud lapsetoetuste maksmist laste emadele.

Kaebaja laste emadel ei ole aga õigust saada lasterikka pere toetust, sest neil pole kolme last. Seetõttu ei peaks kaebajale lasterikka pere 2

§ 21

lg-st 1, § 25 lg-st 1 ja § 26 lg-st 2 tulenevalt on toetuse saamise eelduseks laste kasvamine taotleja peres. Pere mõiste tuleb sisustada

§ 26

lg 1 kaudu, st toetuse saamise õiguse annavad peres koos kasvavad lapsetoetuse saamise õigust omavad lapsed ning pere koosseisu ei arvata last, kes elab perest lahus, st ei ela taotlejaga alaliselt või peamiselt koos. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid see säte ei ole peretoetuste maksmisel määrav. Kaebaja on kinnitanud, et elab lastest lahus ega ole väitnud, et faktiliselt elaks lapsed suurema osa ajast tema juures. Seega

tähenduses ei saa lapsi pidada kaebaja pere koosseisu kuuluvaks. Seda tõlgendust toetab ka Riigikohtu praktika (19.10.2020 otsus nr 3-18-1672, p-d 28 ja 30). Laste pere koosseisu arvamine ei ole viidatud lahendi kohaselt vajalik siis, kui toetust soovivad vanemad kasvatavad lapsi võrdselt. Kaebaja lapsed on arvatud oma emade perede koosseisu ega kasva ligikaudu pool ajast kaebaja peres. Vastustaja pole väitnud, et kaebaja ei osale laste kasvatamises, vaid hinnanud lasterikka pere toetuse saamise eeldusi. Selliste asjaolude tuvastamine ja neile hinnangu andmine on vastustaja pädevuses (

§ 5; Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672, p 33).

Vanemad saavad ka

kontekstis määrata pere koosseisu kokkuleppel, nt otsustades, kumb vanem toetust taotleb (

§ 6lg 1).

Kaebaja viidatud Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-15-2596 ei ole asjakohane, sest on tehtud teistsugustel asjaoludel – seal ei vaieldud lasterikka pere toetuse, vaid lapsetoetuse taotlemiseks nõusoleku andmise üle. Vastustaja leidis õigesti, et lasterikka pere toetust saab maksta vaid vanemale, kes saab lapsetoetust.

§ 26

lg-st 2 tulenevalt võetakse peretoetuse suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres koos kasvavad peretoetusele õigust omavad lapsed. SKA peab seega hindama, mitu last lasterikka pere toetuse saaja peres kasvab. Kuna lapsetoetust makstakse praegusel juhul laste emadele, ei saa lasterikka pere toetust maksta kaebajale, sest

mõistes kuuluvad kaebaja lapsed nende emade perede koosseisu. Kaebaja ja laste emad on kasutanud valikuvabadust selliselt, et kaebaja on loobunud lapsetoetuse saamisest laste emade kasuks. Vastustaja tõlgendus ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ega rahvusvahelise õigusega. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (

§ 15

). Seaduse mõtteks ei ole maksta toetust üksnes selle tõttu, et isikul on kolm last. Lasterikka pere toetus peab seaduse kohaselt jõudma kõigi sellise pere lasteni, kes vastavad lasterikka pere tunnustele

tähenduses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3

§ 21lg-s 1 sätestatud mõistet „kasvatama“ liiga kitsalt.

Kaebaja on lapsevanem, kes kasvatab kolme lapsetoetusele õigust omavat last. Vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsed ei kuuluks ühe või teise pere koosseisu. SKA-l ega kohtul ei ole õigust hinnata, kui palju aega peavad lapsed ühe või teise vanema juures viibima, et nad saaks lugeda selle vanema pere koosseisu kuuluvaks. Kaebaja peab ülal kolme last, hoolitseb nende eest ja loeb neid kõiki oma pere liikmeteks. Selline tõlgendus on kooskõlas PS ja lapse parimate huvidega, sest teistsuguse tõlgenduse korral jäävad kaebaja ja tema lapsed lasterikka pere toetusest ilma.

§ 26

lg-d 2 ja 3 ei puutu praegusel juhul asjasse, sest vanemad ei konkureeri lasterikka pere toetusele. Vaid peretoetusele konkureerimise olukorras tuleb hinnata, kumma vanema juures veedavad lapsed rohkem aega.

1. SKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 11.

§ 21

lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on mh ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad

§ 17

lg-s 1 või 2 sätestatud tingimustele, s.o on kuni 16-aastased või omandavad kuni 19-aastaseks saamiseni haridust.

§ 21

lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme last kasvatavale perele 300 eurot. Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem (

§ 25lg 1).

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsed, kellel on õigus saada lapsetoetust (

§ 26lg 1).

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus (

§ 26lg 2).

12. Viidatud normide järgi on lasterikka pere toetuse maksmisel määrav kolme või enama lapse ühes peres kasvatamine

tähenduses, mitte vähemalt kolme lapse olemasolu, kolme lapse ülalpidamine ja nende eest hoolitsemine PKS tähenduses või perekonna mõiste mõne muu õigusakti tähenduses. Kaebaja on kinnitanud, et tema kolm last elavad koos oma emadega, s.o

mõistes kasvavad lapsed oma emade peres, mitte kõik koos kaebaja juures. Halduskohus selgitas seega õigesti, et lapsi ei saa

§ 21

kohaldamisel arvata kaebaja pere koosseisu, sõltumata sellest, et kaebaja sõnul annab ta kõigile lastele ülalpidamist ja hoolitseb nende eest ning loeb ise lapsi oma pere liikmeteks. 13. Eeltoodud tõlgendus ei ole vastuolus PS §-ga 12 ega § 28 lg-ga 4, samuti lasterikka pere toetuse maksmise eesmärgiga. Kuigi PS § 28 lg 4 annab lasterikastele peredele võrreldes PS § 27 lg-ga 3 täiendava kaitse (vt Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672, p 46), on Riigikogul avar otsustamisruum küsimuses, kui suur pere lugeda lasterikkaks, milles seisneb sellisele perele osutatav eriline hool ja millistel tingimustel lasterikast pere toetada. PS-ga vastuolus olevaks saaks pidada ilmselgelt meelevaldseid või ülemäära piiravaid tingimusi, samuti tingimusi, millega rikutakse põhiõigust võrdsele kohtlemisele. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.

§-de 2 ja 3 kohaselt makstakse perehüvitisi lastega perede ja laste kasvatamise toetamiseks ning lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 15

järgi on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Lapsetoetust makstakse

§ 17

kohaselt lapsele, kuid lasterikka pere toetust

§ 21järgi laste vanemale enam kui kolme lapse kasvatamise eest. Laste kasvatamise 4

normide abil, mida ringkonnakohus selgitas eespool. Lasterikka pere toetusega toetatakse üldisemalt pere kui terviku toimetulekut, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks. Täpsemalt on aga seadusandja otsustanud lasterikka pere toetusega toetada seda vanemat, kes faktiliselt rohkem kui kolme lapse eest hoolitseb ja neid kasvatab ning kellel võib laste eest hoolitsemise tõttu olla elatise teenimine takistatud ja elatise teenimise võimalused piiratumad (vt ka

§-d 2, 3 ja 15 ning

eelnõu 217 SE seletuskirja1 lk-d 9, 18). Vanemal, kellel on küll palju lapsi, kuid kes ei osale nende kõigi kasvatamises võrdväärselt teise vanemaga, ei ole sellises ulatuses piiranguid, mis on tingitud laste kasvatamisest. Seega ei ole kaebaja samas olukorras nende inimestega, kelle peres kasvab koos kolm või enam last. Eeltoodust tulenevalt ei ole sarnases olukorras ka kaebaja lapsed ja need lapsed, kes kasvavad koos ühes peres, kus on kolm või enam last.

1. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda ning kaebajalt tuleb välja mõista vastustaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 6). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
2. Vaidluse asjaolusid arvestades ning kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 1 Leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be- b7027f2f94b4/Pereh%C3%BCvitiste%20seadus 5