Obsah (6)

§ 121§ 207§ 203§ 204§ 205§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-301 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kultuuriministri 05.01.2022 määrusega nr 1 muudeti kultuuriministri 25.04.2019 määrust nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ selliselt, et senise ehitiste ja arheoloogia osakonna asemel loodi ehituspärandi ja arheoloogiapärandi osakond, kaotati järelevalveosakond ning loodi õigusosakond. Muudatusi põhjendati tööprotsesside optimeerimise, töökorralduse parandamise ja töökoormuse vähendamisega. Põhimääruse muudatused jõustusid 17.01.
3. Ehitiste ja arheoloogia osakonna õigusnõunikku X teavitati koondamisest 09.01.2022 dokumendihaldussüsteemi kaudu. 3-22-301
4. Muinsuskaitseameti peadirektor vabastas 12.01.2022 käskkirjaga nr 7-K X teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu ning otsustas maksta teenistusest vabastamisel välja lõpparve, sh palga etteteatamistähtajast vähem ette teatatud 43 tööpäeva eest, koondamishüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses ja hüvitise välja teenitud, kuid kasutamata 30,34 puhkusepäeva eest. Teenistussuhte viimane päev oli 14.01.
5. Koondamise põhjusena nimetati ameti töö ümberkorraldamist, mille tulemusena muudeti struktuuri ja kaotati õigusnõuniku ametikoht ehitiste ja arheoloogia osakonnas.
6. Muinsuskaitseameti peadirektor kinnitas 14.01.2022 käskkirjaga nr 1-K Muinsuskaitseameti teenistuskohtade koosseisu alates 17.01.2022, sh õigus-, ehituspärandi ja arheoloogiapärandi osakondade koosseisu. Nn sisuosakondades ei ole enam õigusnõuniku ametikohta.
7. X esitas Tallinna Halduskohtule 07.02.2022 kaebuse (täiendatud 10.02.2022), milles palus tuvastada 14.01.2022 käskkirja nr 1-K tühisuse ja sellest tulenevalt ka 09.01.2022 koondamisteate ja 12.01.2022 käskkirja nr 7-K tühisuse ning peatada tegevused, mis võivad raskendada olukorra taastamist, või tuvastada 12.01.2022 käskkirja nr 7-K õigusvastasus ning mõista hüvituseks kaebaja kaheksa kuu keskmine töötasu ja kogu lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest üle 30 päeva mõista välja hüvitusena kaebaja ühe kuu keskmine töötasu.
8. Tallinna Halduskohus võttis 25.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse 12.01.2022 käskkirja nr 7-K tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja kaheksa kuu keskmise palga ulatuses ning lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise tõttu iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud tööpäeva eest põhipalga, kuid mitte rohkem kui ühe kuu põhipalga, väljamõistmiseks (resolutsiooni p 1). Muus osas tagastas halduskohus kaebuse (resolutsiooni p 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust vaidlustada 14.01.2022 käskkirja nr 1-K, millega kehtestati teenistuskohtade koosseis. Tegemist on halduse siseaktiga, mis ei riku otseselt ametniku õigusi. Kaebaja vabastati teenistusest 12.01.2022 käskkirjaga nr 7-K ning tema õiguste kaitseks piisab selle käskkirja vaidlustamisest. Seetõttu tuleb kaebus 14.01.2022 käskkirja nr 1-K puudutavas osas

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Koondamisteade saab kaebaja õigusi rikkuda üksnes koostoimes teenistusest vabastamise käskkirjaga. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ka koondamisteate eraldiseisvaks vaidlustamiseks. Kuna kaebaja puhul ei esine ATS § 105 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, ei saa ta nõuda teenistusse ennistamist. Kaebaja saab kasutada ATS § 105 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus jättis menetlusse võtmata 14.01.2022 käskkirja 1-K tühisuse tuvastamise nõude, ning võtta selles osas kaebus menetlusse. Siseakti vaidlustamist on erandlikel asjaoludel lubatud (Riigikohtu 17.11.2005 otsus nr 3-3-154-05). Teenistussuhte lõpetamise eelduseks oli 14.01.2022 käskkiri nr 1-K, mis on õigusvastane ja tühine. Akti allkirjastajal, s.o peadirektori ülesannetes tegutsenud osakonnajuhatajal, puudus sisepädevus. Siseakt ei vasta Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) ja ATS-i regulatsioonile ja mõttele. Struktuurimuudatus kasvatas vajadust suuremate koosseisude järele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne 2

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus menetleks nõuet Muinsuskaitseameti peadirektori 14.01.2022 käskkirja nr 1-K „Teenistuskohtade koosseisu kehtestamine“ tühisuse tuvastamiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 25.02.2022 määruse resolutsiooni p 2 osalist tühistamist ja vastavas osas asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 205lg 1 p 3).

Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust osas, milles kaebus tagastati 09.01.2022 koondamisteate tühisuse tuvastamiseks ja olukorra taastamist raskendada võivate tegevuste peatamiseks. Kaebuse võtab menetlusse asja läbivaatav kohus. Seega ei saa ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamisel kaebust selles osas menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus leidis, et 14.01.2022 käskkiri nr 1-K on halduse siseakt, mis ei riku kaebaja õigusi. Halduskohtu hinnangul piisas kaebaja õiguste kaitseks teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamisest. Seetõttu võis kaebuse 14.01.2022 käskkirja nr 1-K peale kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja peab siseakti vaidlustamist võimalikuks, sest see oli teenistussuhte lõpetamise aluseks.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 14.01.2022 käskkiri nr 1-K on halduse siseakt. Sellega kinnitati Muinsuskaitseameti teenistuskohtade koosseis. Käskkiri ei ole suunatud haldusvälistele isikutele, vaid haldusorganile enesele ja haldusorganisatsioonis olevatele isikutele. Käskkirja adressaatideks ei ole konkreetseid ametikohti täitvad üksikisikud. Sellega ei reguleerita ametnike teenistussuhte eeldusi ega otsustata teenistussuhte lõpetamist. Samas ei saa väita, et käskkiri kaebajat üldse ei mõjuta. Teenistuskohtade koosseisu kinnitamisega kaotati ehitiste ja arheoloogia osakonna õigusnõuniku ametikoht ning tekkis koondamissituatsioon.
2. Kui see on isiku õiguste kaitseks vajalik, on halduskohtus võimalik vaidlustada ka halduse siseakti (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2071, p 9). Praegusel juhul ei ole siseakti eraldiseisev vaidlustamine siiski vajalik. Käskkirja nr 1-K tühisuse tuvastamine ei anna kaebajale õiguslikku kasu või eelist (vrdl ATS § 105 lg 1). Kaebaja õiguste kaitseks piisab, kui vaidlustada 12.01.2022 käskkirja nr 7-K tema teenistusest vabastamise kohta. Selles vaidluses võib kaebaja esitada argumendid selle kohta, miks ta peab koondamist ja struktuurimuudatusi õigusvastaseks ning kohus saab hinnata, kas esinesid alused koondamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2014 määrus nr 3-13-1617, p-d 11–12; Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2013 määrus nr 3-12-1503, p-d 6–7; 04.12.2012 määrus nr 3-12-1504, p-d 8, 10–11; 28.11.2012 määrus nr 3-12-1507, p-d 6, 8–9; 28.11.2012 määrus nr 3-12-1506, p-d 6–8).
3. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse resolutsiooni p 2 vaidlustatud osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3