Tsiviilasi nr 2-22-6890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6890 Tsiviilasi K

) § 25 lg 2 alusel võlgnikule tähtaja uue ümberkujundamiskava esitamiseks hiljemalt 01.08.

2. Võlgnik esitas 05.07.2022 kohtule uue ümberkujundamiskava, millega taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalkohustuse vähendamise teel. Kava kohaselt jäävad täitmata kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded ja põhinõuded täidetakse 100% ulatuses 60 kuu jooksul. Kavale on lisatud uuendatud sissetulekuga varanimekiri, uuendatud eelarvega võlanimekiri ja seletuskiri. Seletuskirja kohaselt on võlgnik oma kohustused võtnud abikaasa teadmata, mistõttu ei soovi ta neid ka abikaasa kaela veeretada. Lisaks võib abikaasa kaasamisel tekkida olukord, kus kolme väikese lapse elukvaliteet võib tunduvalt kannatada. Võlgnik on omalt poolt teinud kõik võimaliku, et ise oma võlgnevustega tegeleda – vähendas kulutusi transpordile ja leidis sissetuleku suurendamiseks lisatööd. Samuti käib võlgnik teraapias, kus muu hulgas tegeletakse ka rahatarkuse kasvatamisega.
3. Kohus edastas 19.08.2022 uue ümberkujundamiskava selles märgitud võlausaldajatele, andes neile tähtaja kava osas seisukoha esitamiseks. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Ferratum Bank p.l.c. esitasid võlgniku uuele ümberkujundamiskavale vastuväited.
4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vastuväite kohaselt tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise avaldus jätta rahuldamata, sest makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Võlgnik on abielus M. M. ga ning abikaasade vahel kehtib varaühisuse varasuhe. Kuna võlgniku enda väitel on lepingud sõlmitud perekonna huvides (kulutused lastele, autole, kommunaalmaksetele, toidule jms), on võlgniku abikaasa samuti vastutav võlgniku poolt sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest, sest perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 sätestab perekonna huvides tehtud kulutused abikaasade solidaarkohustusena. Seega tuleb antud juhul arvesse võtta abikaasade kogu tulu ja võrrelda seda kogu kuluga. Võlausaldaja hinnangul on abikaasade summaarne igakuine sissetulek XXX eurot, sellest XXX eurot võlgniku sissetulek ja XXX eurot tema abikaasa M. M. sissetulek (põhineb krediidianalüüsil laenulepingu refinantseerimislepingu sõlmimisel
5. aasta veebruaris) deklareeritud 570 euro asemel. Võlgniku igakuised osamaksed võlausaldajatele on suurusjärgus 970 eurot ja jooksvad kulud 935 eurot. Abikaasa kanda on eluasemelaenu maksed pangale 90 eurot kuus, osa kommunaalkuludest (elekter) 30 eurot kuus, pool toidukuludest 200 eurot kuus ja laenumaksed võlausaldajale 206 eurot kuus. Seega on abikaasade igakuised väljaminekud suurusjärgus 2431 eurot. Lahutades abikaasade sissetulekutest väljaminekud on tulemuseks positiivne saldo 3

§ 17lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks.

1. Ferratum Bank p.l.c. vastuväite kohaselt on võlgnik ümberkujundamiskavas esitanud ebatäpseid andmeid laenukohustuse kohta, kui on kohustuse kogusummaks märkinud 2594,21 eurot. 27.08.2022 seisuga on võlgniku laenukohustused kokku 2692,27 eurot, millest põhinõue on 2439,40 eurot ja intress 252,87 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlgade ümberkujundamisega võlgniku poolt taotletud viisil, kuid on nõus võlgnevuse ümberkujundamisega tingimusel, et võlgnik tasub 60 kuu jooksul alates 17.09.2022 kogu võlgnevuse 2692,27 eurot 44,87 euro suuruste osamaksetena. Kohtu põhjendused
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust (

), mis kehtis

1. aasta
2. juunini. Kuna võlgnik esitas kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse 09.05.2022, kohaldub antud asjas kuni 30.06.2022 kehtinud

. 2.

§ 24

lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on seitsmest võlausaldajast esitanud võlgniku ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk ligikaudu 29% võlausaldajatest. 3.

§ 24

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 71% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 66%. Seega võib kohus

§ 24

lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitada, kui ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Ferratum Bank p.l.c.) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 4. Kohus leiab, et võlgniku 05.07.2022 esitatud uue ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb

§ 2

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Tegemist on ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. K. M. l on seitsme võlausaldaja ees erinevatest lepingutest tulenevaid põhikohustusi kokku üle 22 000 euro. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded, seevastu põhinõuded tasutakse 100% ulatuses 60 kuu jooksul. Seega tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded ühetaoliselt. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et ümberkujundamiskavas ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ega eelistatud üht võlausaldajat teisele. Kohtu hinnangul on kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud 4

§ 2

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.

1. Ferratum Bank p.l.c. vastuväitest nähtuvalt on võlgnikul 27.08.2022 seisuga võlausaldaja ees laenukohustusi kokku 2692,27 eurot, millest põhinõue on 2439,40 eurot ja intress 252,87 eurot. Kuna uue ümberkujundamiskava kohaselt jäävad täitmata kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded ning täies ulatuses kuuluvad täitmisele üksnes põhinõuded, on ümberkujundamiskava kinnitamisel põhjendatud lähtuda võlausaldaja enda andmetest põhinõude suuruse kohta (2439,40 eurot). Võlausaldaja ettepaneku, mille järgi tasuks võlgnik 60 kuu jooksul kogu võlgnevuse 2692,27 eurot (põhinõue ja intress) 44,87 euro suuruste osamaksetena, rahuldamise korral tähendaks see Ferratum Bank p.l.c. eelistamist teistele võlausaldajatele. Põhjendusi, mille alusel võlausaldaja leiab, et teda tuleb teistele võlausaldajatele eelistada, ei ole vastuväites toodud. Kohus märgib, et ei pea Ferratum Bank p.l.c. ees võlgade ümberkujundamist teiste võlausaldajatega võrreldes erinevas ulatuses põhjendatuks. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tuleb võlgnikul 60 kuu jooksul tasuda võlausaldajale põhinõue 2439,40 eurot 40,66 euro suuruste osamaksetena.
2. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on vastuväites leidnud, et võlgniku võlgade ümberkujundamise avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata, kuna makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamiseta.

§ 25

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata

§ 24

lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Kohus nõustub võlausaldajaga, et antud juhul (abieluline kooselu, varaühisus, laenu võtmine perekonna huvides tehtavate kulutuste katmiseks) tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise põhjendatuse hindamisel arvestada kogu võlgniku pere sissetulekute ja väljaminekutega. Samas ei nõustu kohus võlausaldajaga selles, et võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohus märgib esmalt, et võlausaldaja poolt positiivse saldo leidmisel aluseks võetud andmed ei ole kohtu poolt täies ulatuses kontrollitavad, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseteks. Samuti ei ole andmed ilmselt ka täielikud (näiteks ei ole võlausaldaja tehtud arvutuses võetud arvesse võlgniku võlanimekirjas märgitut, et lisaks laenu tagastamise kohustustele on võlgniku abikaasa kanda ka järelmaksu tasumise kohustus). Vastuväitest nähtub, et võlausaldaja on arvutust tehes lähtunud 05.07.2022 vara- ja võlanimekirjas esitatud andmetest, kuigi seaduse kohaselt on põhjendatud lähtuda andmetest võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Et võlgniku pere on makseraskustesse sattunud, näitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et võlgniku abikaasa pöördus 2022. aasta veebruaris kohtuväliselt võlausaldaja poole oma laenukohustuste refinantseerimiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 1lg 1).

Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud võlgniku huvide kaitsmine ja ümberkujundamiskava kinnitamine. Kohus arvestab siinjuures käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Edasisest hinnakasvu tempost sõltub ka võlgniku poolt ümberkujundamiskava täitmine viie aasta kestel ning seega ei pruugi võimalik positiivne saldo olla piisav olemasolevate makseraskuste ületamiseks ja ettenägematute kulutuste katmiseks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et võlgniku peres kasvab kolm alaealist last, kellele tuleb tagada minimaalselt vajalik elustandard. 5

§ 24

lg 2 alusel võlgniku 05.07.2022 uue ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Kohus märgib, et kava kinnitamisel

§ 24

lg 2 alusel ei tule kohtul kontrollida seda, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (nagu tuleb seda

§ 24

lg 4 järgi kontrollida kava kinnitamisel

§ 24lg 3 alusel).

8. 13.05.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused. Kohus selgitab, et

§ 31

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamisel ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 31

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 9.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtuga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (

§ 34lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20. oktoobriks kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 34lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu

1. kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel –
2. oktoobriks 2023 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 39lg 2 p 6).

10. Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 12.

§ 8lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6