← Eesti

2-18-4472/27

Obsah (5)§ 24§ 39§ 34§ 37§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4472 Tsiviilasi M. K. avaldus võlgade ümberkujun

) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on enamus võlausaldajaid nõustunud kava kinnitamisega, kelle nõuded moodustavad 97,21 % nõuete kogusummast, üks võlausaldaja esitas vastuväite.

§ 24

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kuna vastuväite esitanud võlausaldaja nõue moodustab vähem kui seaduses sätestatud määr, saab kava

§ 24lg 2 alusel kinnitada 7.

M. K. l on kohustusi kogusummas 31096,97 eurot, millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse 28344,84 eurot. Kohus nõustub sellega, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Avaldaja varaks on igakuine töötasu 900 eurot ja sotsiaaltoetus ning võlgniku ja tema abikaasa kaasomandis olev ja pere elukohana kasutatav korteriomand, millelt tuleb maksta laenumakseid. Kohus nõustub, et sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa 3 sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa pöörata sotsiaaltoetusele. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini ka võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul ise endaga toimetuleku. Placet Group OÜ vastuväite osas kohus leiab, et esitatud kava kinnitamisel ei seata võlausaldajaid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kinnitatava kava järgi täidab võlgnik kohustused põhinõude osas täielikult, kohustuse rahuldamise määr (s.o koos kõrvalnõuetega) jääb vahemikku 79,2-100% (Placet Group OÜ-l 90,8%). Võlgniku maksevõimet arvestades ei oleks võlausaldajate põhinõuete ja kõrvalnõuete tervikuna tasumine kuumakse suurendamise teel võlgnikule jõukohane, kõrvalnõuete tervikuna tasumise ettenägemine ainult Placet Group OÜ osas tähendaks võlausaldajate põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. M. K. poolt võlgnevuste tasumise tähtaeg kuus aastat on võrreldav pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse kestvusega, mida võib ka võlgade ümberkujundamise menetluses lugeda kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks. 8. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka

§ 39

lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. 9.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (

§ 34

). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (

§ 39lg 2 p 6).

10. Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 11.

§ 8

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning nõustaja võimalikud kulud M. K. kanda. Nõustaja tasu kindlaksmääramise osas teeb kohus eraldi määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.