KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 17. oktoober 2022 1-21-5376 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Aleksei Brazinski
(37705082232)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus Aleksei Brazinski Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Aleksei Brazinski tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- septembri 2021 kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistust suurendati Viru Maakohtu
- aprilli
- a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on
- juuni 2021 ja lõpptähtaeg saabub
- novembril
- Vangla esitas materjalid A. Brazinski tingimisi vabastamiseks elektroonilise valvega ning toetab vabastamist. Vastupidisel seisukohal on prokuratuuri esindaja.
- Kohus jättis A. Brazinski tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise järelevalvega vabastamata, ehkki formaalsed eeldused selleks on täidetud.
- Kohus arvestas, et A. Brazinskil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab teist vangistust katseajal toime pandud kuriteo eest. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, isikul on elektroonilise valve tingimustele vastav elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristuste puudumise luges kohus vabastamist toetavaks asjaoluks. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Korduvalt, sh katseajal toime pandud kuritegude eest karistatud süüdimõistetu on keskmisest suurema uue kuriteo riskiga. Uue kuriteo riski ei maandaks ka kriminaalhooldus, sest selle nõudeid ja kohustusi on A. Brazinski korduvalt rikkunud. MÄÄRUSKAEBUS
- A. Brazinski palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
- Kuriteo korduvus ja selle toimepanemine katseajal mõjutas juba karistust, mistõttu ei saa nendele asjaoludele hinnangut anda. Eelkõige tuleks kontrollida, kas A. Brazinski on ära kandnud seaduses ette nähtud osa talle mõistetud karistusest. Ka korduvalt kuriteo toimepanijate ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud.
- A. Brazinskil on vabanemisel kindel elu- ja garanteeritud töökoht ning ema toetus. Ta suudab reegleid järgida ega pane toime uut kuritegu. Karistust kannab A. Brazinski teist korda joobes juhtimise eest. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistest vägivallakuritegudest maakohus räägib.
- Iseloomustuses kajastatakse ka arhiveeritud karistusi, millele määruses viidata pole õige. Iseloomustusse oleks pidanud suhtuma valikuliselt, jättes arhiveeritud karistusandmed hindamata ja neist järeldused tegemata. Vangla iseloomustus on koostatud A. Brazinski ankeedi alusel ilma eelneva vestluseta kontaktisiku või kriminaalhooldusametnikuga. Peaaegu aasta oli A. Brazinski üksikkambris ja rikkumiste puudumisele vaatamata piirati tema telefonikõnesid. Ankeedis polnud üldse küsimusi tulevikuplaanide kohta – seega põhiliselt lähtus kohus otsust tehes A. Brazinski eelnevast elust.
- Kogu vangistusaja on A. Brazinski olnud haige saamata õigeaegset ja kvalifitseeritud arstiabi.
- Iseloomustuse kohaselt saabus A. Brazinski Viru Vanglasse
- mail 2021 olles MET ja LSD suhtes positiivse testitulemusega. Sellega ei ole A. Brazinski nõus ja kinnitab, et ka algatatud väärteoasjas lõpetati menetlus (vt lisa 1). Vanglasse hilinemise tingis aga haiguse kindlakstegemine, mida kinnitab tõend nr 1432 ja väljavõte haigusjuhust.
- Sisuliselt keskendus kohus kuritegude kordumisele ega arvestanud A. Brazinski käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti ei arvestanud kohus, kuidas võivad vabanemisjärgsed tingimused (elu- ja töökoht, pere) uue kuriteo riski mõjutada. Iseloomustus A. Brazinski kohta on positiivne: distsiplinaarkaristused puuduvad, nagu ka probleemid käitumisega. Kui paljud positiivsed asjaolud räägivad vabastamise kasuks ja kohus siiski leiab, et isik tuleb jätta vabastamata, on tegemist kaalutlusveaga. Selgusetuks jääb, mis paneks A. Brazinskit seaduskuulekalt käituma, kui seda ennetähtaegse vabastamise puhul ei arvestata. Kui aga lähtuda arusaamast, et midagi muutunud pole, siis ei muutu see ka järelejäänud karistusaja jooksul.
- Käitumiskontrolli ja katseajaga aidatakse kaasa süüdlase resotsialiseerimisele ja vähendatakse uue kuriteo toimepanemise riski. Vangla arvates tuleks kohaldada käitumiskontrolli tähtajaga
- novembrini 2023 ning allutada A. Brazinski elektroonilisele valvele. A. Brazinski on väljendanud motivatsiooni alkoholist hoiduda, andmed tema alkoholisõltuvuse kohta puuduvad. Siiski on vangla pidanud otstarbekaks panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Lisaks on riigikohus viidanud ka KarS § 75 lg-s 4 sätestatud võimalusele, millise meetme kohaldamine tagaks ka A. Brazinski edasise õiguskuuleka käitumise. 2
- Prokuratuur ei toetanud A. Brazinski ennetähtaegset vabastamist uue kuriteo tõenäosuse tõttu, ent iseloomustuses protsentides väljendatud riskihinnangule tugineda ei saa, sest pole võimalik kontrollida, millist metoodikat vangla kasutas, mida arvestas ja miks. Samuti pole arusaadav, missuguseid andmeid kasutati uue vägivaldse kuriteo riski kindlaksmääramisel, kui kehtivad karistused on A. Brazinskil üksnes liiklusohutusega seotud kuritegude eest ja arhiveeritud andmeid ei tohiks kasutada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- A. Brazinski etteheide maakohtule seisneb kaalutlusõiguse teostamata jätmises – kaebaja arvates jäeti arvestamata tema vangistusaegne käitumine, tingimused, mis teda ootavad vabaduses ning keskenduti liialt asjaoludele, mida arvestati juba karistuse mõistmisel.
- Kohtukolleegium selgitab, et isiku varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud peavad aitama kohtul kaalutlusotsust vastu võtta. Praegusel juhul ongi kohus märkinud, et A. Brazinskit on 2 korral kriminaalkorras karistatud. Kui vaadelda viimase kuriteo asjaolusid, siis A. Brazinski joove oli väga suur, ta pani samalaadse kuriteo toime vaid paar nädalat pärast viimast süüditunnistamist ning varasemalt tingimisi kohaldatud karistus oli olnud ebaefektiivne. See kõik iseloomustab kahtlemata isiku suhtumist õiguskorda ja näitab, et kriminaalhooldus ega katseaeg iseenesest ei ole need hoovad, mis hoiaksid teda seaduskuulekal rajal. Seetõttu kahtleb kohtukolleegium, kas käitumiskontroll ja katseaeg omaksid A. Brazinski resotsialiseerimisele ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendamisele taolist mõju, nagu süüdlane määruskaebuses leiab. Ka vangla leiab, et väga lühikeste vahedega sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei ole enda vigadest õppinud ega motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Lisaks peab vangla kinnipeetava probleemilahendusoskust ebaefektiivseks, käitumist mõtlematuks ja tagajärgedega mittearvestavaks, samuti ei arvesta A. Brazinski ühiskonnas toimivate reeglite ja normidega ning vaatamata seaduskuulekate sihtide olemasolule, ei ole ta reaalseid samme eesmärkide saavutamiseks välja toonud.
- A. Brazinski arvates ei ole määruses õige viidata kustunud karistustele ning kohus pidanuks suhtuma iseloomustusse valikuliselt – jättes arhiveeritud karistusandmed hindamata ja neist järeldused tegemata. Samuti leiab A. Brazinski, et ka prokuratuur ei toetanud tema ennetähtaegset vabastamist uue kuriteo tõenäosuse protsentide tõttu, millist aga pole meetodi kontrollimatuse tõttu võimalik arvestada. Uue vägivaldse kuriteo riski protsendid jäävad arusaamatuks, kuivõrd arhiveeritud andmeid kasutada ei tohiks.
- Riigikohus on tõepoolest leidnud, et KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub (kehtiva seaduse puhul sisalduvad karistusandmete kustutamise tähtajad KarRS §-s 24). Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja eranditult kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist (RKKKm
- veebruar 2018 nr 1-14-10087, p 32). Sama lahendi p-s 35 on aga kolleegium möönnud, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld pole ennetähtaegse vabastamise menetluses absoluutne. Nii nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Kuna kriminogeenseid riske puudutav hinnang kujundatakse koostoimes muu kinnipeetavat iseloomustava teabe ning teiste teguritega, pole arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust. 3 Kohtukolleegium järeldab eeltoodust, et iseloomustuses ei ole keelatud isiku kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil tema karistusregistri andmeid kasutada, et koostoimes kinnipeetavat iseloomustava teabega kujundada riske (sh vägivallakuritegude toimepanemiseks) puudutav hinnang. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendavast osast, et selles oleks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuginetud karistusregistri arhiivi kantud kustunud karistusandmete süüdimõistetu varasemat elukäiku iseloomustava teabena või arvestatud riskiprotsente. Seetõttu kaalutlusõiguse rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud.
- Määruskaebuse esitaja on kaalutlusõiguse rikkumisena ette heitnud seda, et maakohus jättis arvestamata kindla elu ja garanteeritud töökoha ning ema toetuse. Ka need argumendid ei ole asjakohased – I astme kohus on arvesse võtnud asjaolu, et A. Brazinskil on vabanedes elu- ja töökoht. Elukoht oli A. Brazinskil ka enne käesoleva vangistuse kandmisele asumist, ent uut kuritegu see ära ei hoidnud. Kuriteo toimepanemise ajal viibis süüdlasega samas autos ka tema alkoholijoobes abikaasa – see näitab, et viimasel ei ole erilist mõju A. Brazinski käitumisele. Koos enesega ei kohku süüdlane tagasi teiste inimeste elu ohtu seadma. Garanteeritud töökoht on iseenesest positiivne, kuivõrd aitab sisustada aega, distsiplineerib ja tagab kindla sissetuleku. Samas nähtub iseloomustusest, et A. Brazinski on töötamise registri andmetel töötanud vaid lühiajaliselt. Maksimaalne ametlik hõivatus on kestnud umbes kaks kuud (
- aastal). Ta on saanud kas mitteametlikke sissetulekud või elanud erinevatest toetustest. Samas on A. Brazinskil väga suured võlad (66 825 eurot) ja tal puudub ka vangistuses stabiilne sissetulek. Seega säilib oht, et A. Brazinski tööharjumuse puudumise tõttu või võlgade tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil ei suuda garanteeritud töökohal püsida. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole lisaks vähesele tööharjumusele ja võlgadele ka muud vabadusjärgsed tingimused kuigi roosilised – 45-aastane põhiharidusega A. Brazinski ei ole soovinud vangistuses eriala omandada ega riigikeelt õppida. Ta väidab endal olevat küll erinevaid oskusi, ent tema ametliku töötamise kohta ei ole andmeid. Ringkonnakohtu arvates ei saa isiku vabanemisjärgseid tingimusi pidada headeks – isegi kui A. Brazinskit aitab ema, pole selline lahendus jätkusuutlik.
- A. Brazinski on määruskaebuses kirjutanud ka oma tervislikust seisundist (lisades meditsiinidokumente) ja piirangutest vanglas. Kumbki nimetatud küsimustest ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Riigikohtu üldkogu määruse nr 3-21-30/19 kohaselt on kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädevad lahendama halduskohtud (p 28). Telefonikõnede piiramise küsimuses on vangla A. Brazinskile vastanud ning selgitanud ka edasikaebekorda.
- A. Brazinski esitas tõendi, mille kohaselt lõpetati väärteomenetlus selles, et ta tuli
- mail 2021 vanglasse MET ja LSD suhtes positiivse testitulemusega. Kohtuistungil väitis A. Brazinski, et test oli negatiivne. Ta pidas kummastavaks, et paberit pole lisatud materjalidele. Ringkonnakohus tutvus määruskaebusele lisatud väärteomenetluse lõpetamise otsusega. Väärteomenetlust ei lõpetatud A. Brazinski toodud põhjustel. Otsusest selgus, et proovipurgi kaan oli valesti suletud ja lekkis, muude tõenditega aga ei saanud süütegu usaldusväärselt tõendada. Tekkinud kahtlused tõlgendati menetlusaluse isiku kasuks. Väärteo lõpetamine ei ole see asjaolu, mis kallutaks ringkonnakohut tegema maakohtust erinevat lahendit.
- Positiivseks tuleb aga pidada seda, et kui varem ei saadud A. Brazinskiga taasühiskonnastavaid tegevusi läbi viia, siis ringkonnakohtule esitatud tõendist nähtuvalt on süüdlane nüüdseks läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kui tõsised on aga 4 A. Brazinski kavatsused oma elu reaalselt muuta ja motivatsiooni püsivus selleks, ei ole kontrollitud keskkonna käitumise põhjal võimalik ennustada, kuivõrd alkohol seal kättesaadav pole. A. Brazinski on korduvalt toime pannud kuritegusid alkoholijoobes. Ehkki ta läbis edukalt „Eluviisitreeningu“, on kerge olla motiveeritud alkoholist loobuma vangistuse tingimustes. Alkoholi tarvitamist alustas ta juba 17-aastaselt. Enne vangistust tarvitas ta alkoholi nädalavahetuseti. Sotsiaalprogramm annab küll hoovad, kuidas muuta sõltuvusharjumusi, ent kas isik hakkab tulevikus saadud teadmisi ellu rakendama, on iseasi. Üksnes süüdimõistetu väidetavast motivatsioonist ei saa järeldada tema maailmavaate muutumist, kui korduvad karistused, sh reaalne vangistus ja kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole seda teinud. A. Brazinskile jääb veel selgusetuks, miks ta peaks seaduskuulekalt käituma, kui seda ennetähtaegse vabastamise puhul ei arvestata. Ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekas käitumine peaks olema normiks nii vanglas kui ka väljaspool seda.
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5