KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-1913 (2440,22,003557) Kohtukoosseis Aarn

§ 69lg 1 alusel asendada Reiko Krossile mõistetud arest 10 tunni üldkasuliku tööga.

4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. VTMS § 207 1 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Reiko Krossi süüdistatakse LS § 201 lg 2 järgi selles, et ta juhtis omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles
4. juunil 2021 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud,
5. mail 2022 kell 18:46 Haljala alevikus XXX juures, liikudes Narva maantee suunas, mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga XXX .
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas
7. juunil 2022 Viru Maakohtule väärteoasja nr 2440,22,003557 materjalid R. Krossile karistuse määramiseks.
8. Kohus kuulas
9. augustil 2022 üle R. Krossi ja avaldas asjas kogutud dokumentaalsed tõendid.
10. Kohtuväline menetleja taotles R. Krossile 10 päeva pikkuse aresti mõistmist.
11. Viru Maakohtu
12. augusti
13. a otsusega tunnistati R. Kross LS § 201 lg 2 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks kümme päeva aresti.
14. Maakohtu hinnangul on R. Krossi süü tõendatud tunnistaja S. Auna ja menetlusaluse isiku enda ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sõiduki vaatlusprotokolli, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti nr 752 ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. R. Kross on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. R. Kross pani teo toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust.
15. R. Krossi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et R. Krossi tuleb antud teo eest karistada arestiga alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on kümme päeva. Iga liiklusalase süüteo toime panemine ohustab üldist turvalisust, mille puhul on kaitsvaks õigushüveks eelkõige inimese elu. Seda eesmärki aitab täita karistuse määramine, mis mõjutab rikkuja elukorraldust ja suunab teda edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Eripreventiivselt mõjutaks R. Krossi edaspidiselt rikkumisi mitte toime panema kümnepäevane arest. Karistusregistri andmetel on R. Krossil üks kehtiv väärteokaristus. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur
16. juuni
17. a otsusega karistati teda LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. R. Kross tasus rahatrahvi
18. augustil
19. Praegune süütegu on seega toime pandud vähem kui aasta pärast eelmist samaliigilist rikkumist. R. Kross ei ole seega varasemast karistusest järeldusi teinud. Sel põhjusel ei ole alust asendada aresti ka üldkasuliku tööga. Kuna R. Krossile ei ole varem aresti kohaldatud, on see karistus antud süüteo toimepanemise eest kohane. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Krossi kaitsja jurist J. Kirsis, kes taotleb 2 maakohtu otsuse tühistamist R. Krossile määratud karistuse osas ja temale karistusena rahatrahvi määramist või aresti asendamist üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotletakse määratud aresti täitmisele pööramise edasi lükkamist ja lugeda aresti kandmise alguseks
21. november
23. Maakohus leidis, et R. Krossi tuleb karistada kümnepäevase arestiga. Samas sätestab LS § 201 lg 2, et sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, võidakse karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega on võimalik isikule määrata ka rahatrahv, mistõttu oleks maakohus pidanud seda ka kaaluma. R. Kross ei saa käsitleda kui põhimõtteliselt õigusnormide eirajat, keda on võimalik suunata õiguskuulekusele üksnes kõige karmima karistusega.
24. Nimelt puuduvad asjas viited sellest, et R. Krossi on võimalik mõjutada üksnes arestiga. Sarnastes asjades on aresti määramisel kõnekaks asjaoluks olnud see, et rikkumised on toime pandud lühikese ajavahemiku järel, s.o mõne päevase, nädalase või kuu jooksul. R. Kross pani rikkumised toime aastase vahega. Talle mõistetud rahatrahv on tasutud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et R. Kross ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja miks teda ei ole võimalik uue rahatrahvi määramisega õiguskuulekusele suunata.
25. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks R. Krossi puhul ei ole määratud aresti võimalik asendada üldkasuliku tööga. Toime pandud rikkumine leidis aset ettenägematute asjaolude tõttu ja oli hädavajalik. Sõidu ainsaks eesmärgiks oli sõiduki tankimine. R. Kross selgitas, et tema naine kutsuti ootamatult tööülesandeid täitma ja ei saanud juhendajana tema kõrval istuda. R. Kross saab aru, et isegi vaatamata sellele, ei oleks ta tohtinud sõidukit juhtima asuda, kuid selle eest tema karistamine kümnepäevase arestiga ei ole proportsionaalne ega õiglane. Sellest tulenevalt palub apellant kaaluda määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga.
26. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et R. Krossile rahatrahvi määramine või aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, taotleb apellant karistuse kandmise täitmisele pööramise edasilükkamist. R. Krossil on olemas kindel töökoht ja aresti kandmine võib kaasa tuua töökoha kaotuse. Samuti on tema tervislik seisund märkimisväärselt kehv. Sellest tulenevalt taotletakse alternatiivselt lükata karistuse kandmine edasi perioodile, mil R. Krossil on võimalik olla töölt eemal ilma seda kaotamata. Kohtuvälise menetleja esindaja vastus apellatsioonile
27. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Maakohtu otsus on põhjalik ja detailne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub maakohtu otsus tühistamisele R. Krossile mõistetud karistuse osas ja temale määratud arest tuleb asendada üldkasuliku tööga, sest selliselt on võimalik mõjutada R. Krossi edaspidiselt sarnaseid rikkumisi mitte toime panema.
29. Asjas puudub vaidlus selles, et R. Kross on toime pannud väärteo. Selle tõendatust apellatsioonis ka ei vaidlustata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Krossi süü on tõendamist leidnud, s.o R. Kross juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria 3 juhtimisõigust, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 201 lg 2 näeb selle teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 16.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Maakohus on otsuses läbivalt rõhutanud, et R. Krossi on eripreventiivselt võimalik mõjutada üksnes arestiga, sest teda on juba varasemalt rahatrahviga karistatud, mistõttu aresti asendamine üldkasuliku tööga kõne alla ei tule. Ja kuna ta varem aresti kandnud ei ole, on tegemist „kohase karistusega“. Ringkonnakohus leiab, et taoline maakohtu mõttekäik ei ole tõsiseltvõetav. Maakohtu taolisest seisukohast saab teha järelduse, et kui isikut on varem karistatud rahatrahviga ja teda ei ole karistatud arestiga, siis tuleb isikut igal juhul karistada arestiga ja selle asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. Tegelikkuses ei ole maakohus oma karistusotsustust isegi põhjendanud, vaid üksnes üldsõnaliselt nentinud, et R. Krossi poolt toimepandud rikkumistele on vaja jõuliselt reageerida ja seda on võimalik teha üksnes läbi aresti mõistmise.
2. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et R. Krossi on võimalik õiguskuulekuse suunas mõjutada arestist n-ö kergemaliigilise karistusega. Nagu öeldud, R. Kross juhtis
3. mail 2022, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, mootorsõidukit, olles juhtimiselt juba varasemalt kõrvaldatud. R. Krossi selgitus, miks ta otsustas sel päeval liiklusesse asuda (väidetavalt suundus sõidukit tankima) eraldivõetuna tähtsust ei oma, sest ta oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ja selliselt ta talitada ei või. R. Kross selgitas kohtuistungil, et ta tegi valesti ja seega kahetseb toimunut. Ühtlasi avaldas R. Kross, et ta käib autokoolis ja soovib omandada juhtimisõiguse. Seega saab R. Kross aru, et sõiduki juhtimiseks on juhtimisõigus vajalik ja tegeleb selle omandamisega aktiivselt. Kuigi R. Krossi on varasemalt juba sarnase teo eest karistatud, on see toime pandud ligi aasta enne praegust, s.o
4. juunil
5. Selle eest mõistetud rahatrahv on tal samuti tasutud ehk R. Kross suhtus temale määratud karistusesse kohusetundlikult ja ei eiranud selle täitmist.
6. Küll aga leiab ringkonnakohus, et kuna R. Krossi on juba identse teo eest rahatrahviga karistatud, ei ole samasuguse rikkumise eest uue rahatrahvi määramine põhjendatud. Eripreventiivselt see teda ju uue rikkumise toime panemisest hoiduma ei pannud. Seega peaks uus karistus olema eelmisest mõneti raskem. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kümme päeva aresti on R. Krossi puhul piisav. See on alla sanktsiooni keskmist määra, vastates kõike eelnevat arvestades tema süü suurusele. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et määratud arest on aga võimalik asendada kümne tunni üldkasuliku tööga. On ilmne, et üldkasulik töö on R. Korssile ajanõudvam, kui rahatrahv. Ta peab suhtlema kriminaalhooldusametnikuga ning kindlal ajal määratud kohta tööle minema, saamata selle eest mingisugust tasu. See peaks aga tooma mõistmise, et selliseid rikkumisi ei tohi enam edaspidiselt toime panna ja riik reageerib neile vastavalt. Teisisõnu eripreventsiooni silmas pidades on üldkasulik töö praegusel juhul R. Krossi puhul piisav.
7. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Krossile mõistetud kümnepäevane arest on võimalik

§ 69

lg 1 alusel asendada kümne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab ringkonnakohus

§ 69lg 3 alusel kaks kuud.

See on piisav aeg, tegemaks ära kümme tundi tööd ja ei tohiks R. Krossile põhjustada suuremaid ebamugavusi, kui vajalik. Küll aga rõhutab ringkonnakohus, et kui R. Kross peaks hoidma üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud 4 üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga (

§ 69lg 6).

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu
2. augusti
3. a otsuse ja rahuldab apellatsiooni. (allkirjastatud digitaalselt) 5