TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2174 Määruse kuupäev 12. oktoober 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maksim Kalitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. oktoobril 2022 Tartu Maakohtust edastatuna kinnipeetav Maksim Kalitkini (taotleja) riigi õigusabi taotlus. M. Kalitkin kirjeldab taotluses vanglas toimunud sündmusi, mis teda häirivad. Taotleja selgitab, et ta paigutati
3. septembril 2022 esmalt E-9 osakonnas kambrisse, kus viibis kinnipeetav, kellega ta koos olla ei saa. Nende vahel on erimeelsused seonduvalt sellega, et taotleja soovib palvetada, kuid kambrikaaslane ei luba tal seda kambris teha. Samuti kuulab kambrikaaslane valjult raadiot, mis häirib taotlejat. M. Kalitkin ei olnud rahul ka oma magamiskohaga ning öölambi kasutamisega, mis ei lase öösel normaalselt magada. Taotleja andis sellest vanglaametnikule teada. Samal päeval paigutati taotleja osakonda E-5, mille läheduses asub aga kainestusmaja. Sinna toodud isikud häirivad taotleja unerežiimi ja ta kannatab seetõttu psüühiliselt. Taotleja hinnangul ei arvesta vangla piisavalt tema arvamusega ja ei järgi vangistusseaduse (VangS) §-s 4¹ sätestatut. Samuti ei taga vangla taotlejale selle tulemusena öösel piisavat uneaega. Taotleja lõppeesmärgiks on pöörduda koos advokaadiga kohtusse, et vaidlustada vangla tegevus. KOHTU SEISUKOHT
4. M. Kalitkin märgib riigi õigusabi taotluses, et ta soovib advokaadi abil pöörduda Tartu Vangla tegevuse vaidlustamiseks kohtusse. Arvestades seda, et üldjuhul tuleb kinnipeetaval vangla tegevuse vaidlustamiseks enne kohtusse pöördumist läbida ka kohustuslik kohtueelne 3-22-2174 menetlus (VangS § 11 lõiked 5 ja 8), siis mõistab kohus M. Kalitkini taotlust nii, et taotleja soovib riigipoolset õigusabi nii enda esindamiseks haldusmenetluses (

§ 4

lg 3 p 6) kui ka halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p 5).

3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja puhul on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt kohtule kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-22-1999, 3-22-1872, 3-22-1871, 3-22-1510, 3-22-561, 3-22-560, 3-22-193, 3-21-2815, 3-21-2729, 3-21401). Ka praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja suudab arusaadavalt kirjeldada vaidlusaluseid asjaolusid ning esitada omapoolseid seisukohti, viidates ka seaduse sätetele. Sarnaselt riigi õigusabi taotluses kirjeldatule on taotlejal võimalik esitada kohtule ka kaebus. Kohus leiab seega, et taotleja on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Kohtu hinnangul saab taotleja iseseisvalt hakkama ka enda esindamisega kohtueelses menetluses (haldusmenetluses), sest tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning taotleja on ka varasemalt iseseisvalt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (vt nt haldusasjad nr 3-22-561 ja 3-22-193). 4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kalitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Kohus ei pea seetõttu vajalikuks taotluses märgitud asjaoludega seoses vanglalt lisamaterjale nõuda. Kohus peab vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu siiski sellele, et kui ta soovib taotluses viidatud vangla tegevusega seonduvalt esitada tulevikus otse kohtule kohustamis- ja/või hüvitamiskaebuse, siis tuleb tal enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lõiked 5 ja 8). Kui vangla jätab taotleja vaide või hüvitamistaotluse rahuldamata, siis on taotlejal õigus 30 päeva jooksul pöörduda kaebusega kohtusse (HKMS § 47 lg 2, riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2