← Eesti

2-22-133886/4

Obsah (5)§ 661§ 486§ 430§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Edasikaebamise kord 07. november 2022, Nar

§ 661lg 4) RESOLUTSIOON 1. Võtta Plus

Plus Capital AS hagi A. G. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse.

  1. Kinnitada PlusPlus Capital AS (hageja) ning A. G. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
  2. Kostja kohustub tasuma PlusPlus Capital AS-i (hageja), arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, viitenumbriga xxxxxxx põhivõlgnevuse 101,89 eurot, viivisevõlgnevuse 50,55 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 234,94 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele Jääk peale kuulub osa tasumist 10.10.2022 234,94 50 184,94 10.11.2022 184,94 50 134,94 10.12.2022 134,94 50 84,94 10.01.2023 84,94 50 34,94 34,94 34,94 0,00 10.02.2023
  3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1

(3)2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,065753% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuseni.
  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
  3. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda.
  4. Tagastada PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS pooles ulatuses riigilõiv summas 32,50 eurot. Menetluse käik ja kohtumääruse selgitused As PlusPlus Capital esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. G.lt 181,97 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 07.09.2022 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule makseettepaneku kätte e-posti aadressile: xxx 07.09.
  5. 19.09.2022 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks ning hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle Viru Maakohtule (

§ 486lg 1 p 3).

Kohus teatab, et vastavalt Viru Maakohtu esimehe 25.10.2022 käskkirjale nr 11-1/23 menetleb tsiviilasja nr 2-22-133886 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Kaire Pullerits. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-133886 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui 2

(3)kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetluskulud summas 52,50 eurot (riigilõiv pooles ulatuses, so 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Poolte menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. Hageja palus kompromisslepingus tagastada riigilõiv summas 32,50 eurot (so pooles ulatuses) PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

§ 150lg 2 p 1 alusel tuleb Plus

Plus Capital AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS tagastada riigilõiv summas 32,50 eurot (so pooles ulatuses).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.