Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 100§ 102§ 96§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. september 2022 Tsiviilasja number

) § 2172 lg 2 kohaselt on hagejal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse. Hageja igakuised kulutused on viiuliõpe 5 eurot ja viiuli rent 3 eurot; sidevahendid 13 eurot ja arvuti järelmaks 60 eurot; muusikakooli õppetasu 10 eurot; MTÜ XX (tantsutrenn) 15 eurot; tantsukool MTÜ X 20 eurot; toidukulud 200 eurot; eluaseme kulud 30 eurot; talvel küttepuud kokku 500 eurot; elekter umbes 50 eurot; riided 60 eurot; sõidukulud 30–40 eurot; hügieenikulud 15 eurot. Hageja kulutused on tõusnud huviringide, sidevahendi, arvuti järelmaksu, eluaseme ja toidukulude tõttu. Hageja ema sissetulek on umbes 560 eurot, millele lisandub riigi poolt makstavad peretoetused kokku 558 eurot 36 senti. Hageja emal on korter ja auto. Hageja emal on kolm last. Kostja saab oma nooremale pojale D.D. elatist 292 eurot kuus, mis mõisteti välja lapse emalt. Kuna mõlemad vanemad on võrdsed, siis peab ka kostja maksma D.D.le elatist 292 eurot. Seetõttu jääks praegusel juhul hageja kehvemasse olukorda. Kui kostja ei ole suuteline kahte last ülal pidama, siis peab ta otsima tasuvama töö või võtma teise töökoha juurde. 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei suuda maksta rohkem, kui kohtuotsusega väljamõistetud summa, s.o umbes 116 eurot. Kostjal on veel kaks last (7- ja 18-aastane), noorem laps elab koos kostjaga. Lisaks elavad kostja juures ka kostja elukaaslase 3 last. Kostja pangakontole laekub igakuiselt netopalk 533,98–572,34 eurot. D.D. laekub tema ema poolt kohtutäituri vahendusel igakuine elatis 175 eurot. Lisaks lisandub riiklik toetus 60 eurot. Robin on erivajadustega laps ning seetõttu tuleb kostjal temaga rohkem tegeleda (sh sõidutada), mistõttu ei saa kostja ka uut tasuvamat tööd otsida. Eelmise otsuse ajal oli kostja töötu. Ka kostja enda ja tema teise lapse kulutused on tõusnud huviringide tõttu.

muudatused ei tingi varasema maakohtu otsuse korrigeerimist. Elatise suurendamisest saaks rääkida tingimustes, mil

1. a lahendi aluseks olnud asjaolud oleksid tänaseks olulisel määral muutunud. Praegusel juhul selliseid muudatusi ei esine. Käesoleval juhul saaks rääkida pigem elatise vähendamisest alla miinimummäära, kuna lisaks hagejale on kostjal ülal pidada veel 2 last, kellest üks on alaealine ja elab koos kostjaga ja teine küll täisealine, kuid kostjal on kohustus teda õpingute ajal toetada. Kuna hageja emal on ülalpidamisel kolm alaealist last, siis laekub talle igakuiselt toetusi 558 eurot 36 senti, millest hageja osa on 1/3, ehk 186 eurot 12 senti. Osa hageja kululiikidest on ülepaisutatud. Hageja igakuisteks kuludeks on umbes 357 eurot 75 senti. Kui arvestada hageja osa laekuvatest toetustest maha, siis jääks vanemate kanda 171 eurot 63 senti (357,75–186,12). Seega on laekuv elatis 116 eurot 80 senti hageja vajaduste katmiseks piisav. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas hagi
3. juuni
4. a otsusega osaliselt, suurendas Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15773 väljamõistetud elatist alates
7. jaanuarist 2022, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 117 eurot 39 senti alates
8. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
9. veebruarini 2032, mis on 55% 213 eurost 44 sendist, mis arvutatakse

§ 101

järgi (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg‑tele 3 4 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub vastavalt ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

Alates

1. aprillist 2022 on elatise baassummaks 209 eurot 20 senti, seega kokku elatise miinimum 225 eurot 64 senti, millest 55% on 124 eurot 10 senti. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatise suurusega, s.t igakuisest elatiskohustusest alates
2. jaanuarist 2022 tuleb arvestada maha kostja poolt
3. oktoobri
4. a otsuse alusel tasutud summad. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu
5. kuupäevaks C.C. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank, selgitusega „elatis A.A. eest“. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).

§ 2172lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja elatise suurendamise vajadus tulenebki peamiselt õigusliku olukorra muutusest ja ka hageja vajaduste suurenemisest (toidukulu, riided, huviringid, eluasemekulud jne). Tegemist on asjaoludega, mis saavad tingida elatise suurendamise.
4. jaanuaril 2022 jõustunud

muudatuse kohaselt on hagejal õigus taotleda elatise suuruse ülevaatamist (suurendamist)

§ 2172lg 2 alusel.

Eluliselt usutav ei ole kostja väide, et hageja kulud ei ole suurenenud. Kehtiv elatise otsus on tehtud 2018. aastal, hageja on juba 8-aastane ja käib koolis.

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Hageja igakuisteks kuludeks on erinevad huviringid: muusikakool õppetasuga 10 eurot (tl 33), MTÜ XX (tantsutrenn) 15 eurot (tl 34), tantsukool MTÜ X 20 eurot (tl 40). Hageja on märkinud ka viiuliõppe, kuid tõendit selle kohta esitanud ei ole. Lisaks on hageja kuluks sidevahendid 13 eurot ja arvuti järelmaks 60 eurot. Koolis käiva lapse puhul on arvutikulu, sh internetiteenus ja telefon, vajalik ning põhjendatud kulu. Toidukulu 200 eurot kuus ühe lapse kohta ei ole mõistlik ega usutav, arvestades seda, et 4-liikmelise pere toidukulu kuus on umbes 400–500 eurot. Mõistlik toidukulu ühe inimese kohta on umbes 125 eurot kuus. Kommunaalmaksetele kulub perel umbes 120 eurot (tl 35–36), mis teeb ühe pereliikme kohta 30 eurot (120/4). Eelnevas menetluses on leitud, et mõistlik kulu on 22 eurot kuus. Elektrit on pere tasunud kõige rohkem 50 eurot kuus (tl 38), mis teeb u 12 eurot 50 senti kuus inimese kohta (50/4). Hageja on märkinud, et küttepuid kulub talvel kokku 500 euro ulatuses. Kuigi tõendit selle kohta esitatud ei ole, on küttepuu kulu maakohtu hinnangul vajalik kulu. Seega küttepuude kulu oleks umbes 10 eurot kuus ühe inimese kohta (500/12/4). Pangakonto väljavõtetest (tl 64–79) nähtuvad lastele riiete ost, sh trenniriided. Eelmises menetluses pidas kohus põhjendatuks riidekuluks 40 eurot kuus ning kohtu hinnangul on praegu 60 eurot kuus riietele mõistlik ja vajalik kulu, sellele lisandub kulu trenniriietele, mis on hageja väitel umbes 30 eurot aastas, s.o 2 eurot 50 senti kuus. Usutav ja vajalik kulu on sõidukulu 30–40 eurot kuus, mis on tekkinud hageja võistlustele sõidutamisega. Kulu hügieenitarvetele ühes kuus 15 eurot on mõistlik. Seega 5 on hageja kuludeks kokku 413 euro kuus, mis on mõistlik ja vajalik, arvestades, et tegemist on kooliskäiva ja huviringidest osavõtva lapsega. Alates 2022. a jaanuarist on hageja puhul elatise suuruseks (miinimummääras) 213 eurot 44 senti, mis on maakohtu hinnangul põhjendatud summa. Miinimummääras elatise välja mõistmisel puudub vajadus hinnata täiendavalt lapse vajadusi. Küll aga peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks allapoole seadusega sätestatud miinimummäära. Kostja väitel elatisnõude rahuldamise korral summas 213 eurot 44 senti tekiks olukord, mil kostja teised lapsed osutuksid varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last, kellest üks on alaealine ja elab koos kostjaga ja teine küll täisealine, kuid kostjal on kohustus teda õpingute ajal toetada (tl 54–55). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja teise lapse D.D. tõttu toimunud ümarlaud, kus otsustati, et lapsele tagatakse koolis õpetamine osaajaga väikestes rühmades, tagatakse eripedagoogiline abi, lapsevanem teeb kooliga koostööd, laps vajab koolis toetamist ja juhendamist tavapärasest suuremal määral, lapsevanem läheb lapsega kliinilistele kompleksuuringutele (tl 56–58).

§ 102

lg-te 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Käesoleval juhul esineb

§ 102lg-tes 1 ja 2 esinev tingimus.

Arvestades kostja teise lapse D.D. erivajadusi, on ka lapse isa (kostja) võimalused parema või lisatöö otsimiseks piiratud. Hageja ema saab riigilt kolme alaealise lapse tõttu toetust kokku 558 eurot 36 senti, seega on hageja osa sellest 186 eurot 12 senti. Seega vanemate kohustuseks jääb 234 eurot 88 senti (421–186,12), mis teeb ühe lapsevanema kohta 117 eurot 44 senti. Arvestades hageja igakuiseid põhjendatud kulusid ning asjaolu, et hageja ema saab paljulapselise pere toetust, ning seda, et kostjal on erivajadustega laps, kelle tõttu ei saa ta kergelt töö- ega elukohta vahetada, leidis maakohus, et elatise nõue 213 eurot 44 senti ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt ning kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis 55%

§-s 101 sätestatud miinimummäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ehkki lapse ema saab riigilt paljulapselise pere toetust, on temal ja kostjal vaid üks ühine laps. Seega elatise miinimumsumma arvestamisel on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda vaid ühe lapse lapsetoetusest. Samas, kostja kanda jääva elatise miinimumsumma osa (55%) määramisel on kohus arvesse võtnud ka asjaolu, et hageja vajadusi on hageja emal võimalik katta lisaks ka paljulapselise pere toetuse arvelt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei pea kostja hagejat vahetult ülal. Kostja isegi ei suhtle hagejaga. Kostja on esikohale seadnud teise lapse D.D.. Kui kostjal on erivajadustega laps, ei panusta tema lapse ülalpidamisse üksi, vaid ka lapse ema peab lapse ülalpidamisse panustama. Kostja ei ole tõendanud, kas ja kui palju panustab ema D.D. ülalpidamisse. 6 Hageja ema teised ülalpeetavad ei ole käesoleva asjaga seotud. Maakohus on ebaõigesti arvestanud hageja ema teiste ülalpeetavate sissetulekud hageja sissetulekuteks. Algse elatise väljamõistmisel oli kostja sissetulek miinimumpalk. Elatise suurendamise nõude esitamise ajaks on hageja ülalpidamiskulud suurenenud. Eluliselt usutav ei ole, et kostja saab miinimumpalka ja samal ajal on tal ülalpeetavad ja lisaks peab ta ennast ülal pidama. Vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise tasumisest vabastamiseks.
2. Kostja leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja õige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise suurendamiseks osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates
4. jaanuarist 2022 156 eurot 77 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 86 eurot 67 senti (50% ühest kolmandikust lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse summast)), mis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust. Alates
7. aprillist
8. a on igakuise elatise suurus 168 eurot 97 senti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7.

§ 96

esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks, mis lahendati Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse
5. jaanuari
6. a otsusega muutmata (tl 6–8). Kostjalt on varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatis 40% igakordsest kehtivast elatise alammäärast. Kostja vastavas ulatuses ülalpidamiskohustust ka täidab.
7. Hageja tugineb nõude esitamisel TsMS §-le 459, mille lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
8. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). 7 Ringkonnakohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud hageja vajaduste suurenemist (toidukulu, riided, huviringid, eluasemekulud jne), kehtiv elatise tasumise kohustust puudutav kohtuotsus on tehtud
9. aastal, hageja on 8-aastane ja käib koolis.
10. Alates
11. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
12. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti, alates
4. aprillist 2022 255 eurot 64 senti.

§ 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostja leidis

1. mai
2. a menetlusdokumendis (tl 81–82), et hageja ema saab peretoetusi kokku 558 eurot 36 senti, millest hageja osa on 186 eurot 12 senti ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus võttis hagejale elatise suuruse määramisel arvesse ka hageja ema teistele lastele makstavaid riiklike peretoetusi. Maakohus käsitles perehüvitise suurust ja selle mõju elatise suurusele otsuse p-des 35–
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus lasterikka peretoetuse arvestamisel vastuoluline. Maakohus leidis ühelt poolt otsuse p-s 36, et elatise miinimumsumma arvestamisel on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda vaid ühe lapse lapsetoetusest, kuid teisalt on kostja kanda jääva elatise osa määramisel võtnud arvesse ka asjaolu, et hageja vajadusi on hageja emal võimalik katta lisaks ka paljulapselise pere toetuse arvelt. Ringkonnakohtu hinnangul saab praeguses asjas hagejale elatise suuruse määramisel

§ 101lg-le 5 tuginedes arvestada mõlema sättes loetletud peretoetusega.

Maakohus tuvastas, et kuna hageja emal on ülalpidamisel kolm alaealist last, siis on tema igakuised toetused 558 eurot 36 senti, millest hageja osa on 1/3, ehk 186 eurot 12 senti. Hageja ema igakuisete toetuse hulka kuulub aga ka vajaduspõhine peretoetus, mille suurus on 38 eurot 36 senti kuus kahe ja enama lapsega perele. Nimetatud toetuse arvestamise võimalus miinimumelatise suuruse määramisel ei ole

§ 101lg-s 5 loetletud.

Seega on hageja osa lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuses 520/3, s.o173 eurot 33 senti, mis tuleb kostja poolt makstava elatise suuruse määramisel jagada kahega, s. o 86 eurot 67 senti. Ringkonnakohus leiab, et kuigi toetuste suurus võib olla erinev lähtudes sellest, kas toetuse saajaks on pere esimene või kolmas laps, tekib õigus kõrgema toetuse saamisele siiski laste arvu arvestades. Hageja poolt taotleva elatise miinimumsuurus, arvestades hagejale makstavaid toetusi, oli hagi esitamise ajal 11. jaanuaril 2022 156 eurot 77 senti ning alates 1. aprillist 2022, kui toimus esimene

§ 101lg-3 nimetatud indekseerimine, 168 eurot 97 senti.

10. Kostja väitel ei ole ta võimeline elatist suuremas summas, kui seni makstud 116 eurot 80 senti maksta. Üldjuhul ei või igakuine elatis olla väiksem, kui seaduse alusel arvutatud summa (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud 8 elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses, osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hagejale 55% miinimummäärast elatise suuruse määramisel ületanud diskretsioonipiire. Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.2;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Vaidlust ei ole, et kostjal on lisaks hagejale ka täisealine õppiv laps E.E. ja alaealine erivajadustega laps D.D.. Kostja väidetav sissetulek on 533,98–572,34 eurot kuus, s.o keskmiselt 564 eurot 40 senti kuus (tl 47–53). Kostja on hagile vastu vaieldes leidnud, et ta ei suuda maksta elatist suuremas ulatuses, kui seni väljamõistetud elatis 116 eurot 80 senti. Seega tuli kostjal oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kostja väidab, et tema sissetulekuks on töötasu 533–572 eurot kuus (neto). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt teevad kolmandad isikud kostjale ülekandeid, mille selgitustest ei ole võimalik tuvastada, millise eesmärgiga on kanded tehtud (nt selgitused „makse“, „makse SEB rakendusest“).
7. märtsil 2022 on kolmas isik F.F. kandnud kostjale 300 eurot selgitusega „trepi ettemaks“. Kostja ei ole ülekannete kohta selgitusi andnud. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades kostja töökohta (puiduala) (tl 43 pöördel) ning F.F. poolt kasutatud makse selgitust „trepi ettemaks“ ei ole välistatud, et kostja teeb tööd või osutab teenuseid ka oma tulu deklareerimata. Lisaks on kostja kontole tehtud mitmeid sularaha sissemakseid arvestatavates summades (nt 700 eurot
8. detsembril 2021, 200 eurot
9. detsembril 2021). Ringkonnakohus leiab, et kostja sissetulek võib olla suurem, kui tema avaldatu 533–572 eurot kuus (neto) (s.o keskmiselt 564 eurot kuus). Kostja ei ole välja toonud, millised on tema ülalpidamiskulud teistele lastele. Tartu Ringkonnakohtu
10. jaanuari
11. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-15773 (tl 6–8) kohaselt kinnitas kostja viidatud tsiviilasjas, et E.E. elab emaga ning kostja maksab talle elatist 50–100 eurot kuus. E.E. on saanud täisealiseks.

§ 98

lg 1 järgi eelistatakse ülalpidamiskohuslase puhul alaealist last täisealisele lapsele. Kostja on küll väitnud, et D.D. erivajaduste tõttu ei suuda ta tasuvamat töökohta leida ning tal tuleb tegeleda lapse erivajadustega, kuid kostja ei ole seejuures esile toonud, millised on D.D. erivajadustega seotud kulutused või mis on D.D. ülalpidamiskulu suurus. Kostja ei ole väitnud, et see oleks hageja ülalpidamiskulust suurem.

§ 102

lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud, kas ja kui palju panustab D.D. ülalpidamisse tema ema. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Muuhulgas kinnitas kostja, et D.D. emalt laekub igakuine elatis 175 eurot (tl 46), mis nähtub ka kostja pangakonto väljavõttest (tl 47–53). Tegemist on seega samas suurusjärgus summaga, mis kulub ka kostjal D.D. ülalpidamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et esineks mõjuv põhjus vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summat. 9 11. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva Ts

MS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Esitatud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10