) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 26.12.2017 sõlmis xxx AS ja kostja krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel on kostja saanud krediidi summas 5050,00 eurot. Kostja on laenuandjale tasunud põhiosa katteks kokku 1070,15 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 3979,85 eurot (5050,00 – 1070,15). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3979,85 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o. alates 04.05.2021 kuni hagi esitamiseni 08.06.2022 laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 15,00% kooskõlas laenulepingu tingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 655,86 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 655,86 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 3979,85 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 09.06.2022 kuni sellekohase tasumiseni. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 3979,85 eurot x 8 % = 318,39 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale 2 lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt J P hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 3979,85 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 655,86 eurot; viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.06.2022 kuni põhinõude summas 3979,85 eurot täitmiseni; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.08.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 595 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, 3 et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 835 eurot (595+240).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (835 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.