← Eesti

2-22-111157/7

Obsah (7)§ 367§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-111157 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finan

§ 367

sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“

  1. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, viidanud oma sissetuleku suurusele ning märkinud ära, et tal on kaks alaealist last. Nimetatud asjaolud ei välista hagi rahuldamist. Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav ning hagi ei jää rahuldamata põhjusel, et kostjal ei ole raha võla tasumiseks.
  2. Hageja palub välja mõista võlgnevuse 6260,86 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1177,86 eurot; samuti viivise 0,065% päevas põhivõla jäägilt 3822,97 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõuete suuruse kohta. Võlgnevus 6260,86 eurot hõlmab võlatunnistuses märgitud võlgnevusi - põhisumma 3822,97 eurot, viivis 1 988,47 eurot, intress 349,42 eurot, lepingutasu 100 eurot. Kostja ei ole tuginenud sellele, et võlgnevus oleks väiksem tasumise tõttu või muul põhjusel. Nõue on põhjendatud. 3 Viivist 1177,86 eurot on hageja arvestanud alates võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast ehk alates 11.03.2021 kuni 28.06.2022 viivisemääraga 0,065% põhivõlalt 3822,97 eurot. Võlatunnistuses sisaldub kokkulepe, et võlatunnistus ei katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt. Viivisearvestuse aluseks olevad andmed on korrektsed ning viivisenõue ei ole vastuolus seaduse ega kokkuleppe regulatsiooniga. Viivisenõue 1177,86 eurot on põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates 29.06.2022 põhinõudelt 3822,97 eurot kuni nõude tasumiseni viivisemääraga 0,065% päevas. Kohus peab ka seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7 438,72 eurot (võlgnevus 6260,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1177,86 eurot) ning viivise alates 29.06.2022 põhinõudelt 3822,97 eurot viivisemääraga 0,065% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
  3. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 8345,72 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 700 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 480 eurot (toiminguks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega seonduvate toimingutega). Kuivõrd antud juhul ei ole tegu keerulise ja mahuka hagiga või menetlusega, hagi näol on tegu sisuliselt standardse dokumendiga, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 800 eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.