← Eesti

2-21-18834/13

Tsiviilasi nr 2-21-18834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 3.oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18834 Tsiviilasi I La hagi O L vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: I L (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: V V (e-pos xxx) Kostja: O L (isikukood xxx) Kostja lepinguline P-B (e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.05.2022.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja esindaja: RESOLUTSIOON Kohus otsustas:

  1. Lahutada I La ja O L abielu, mis sõlmiti xxx Vene Föderatsioonis Moskva linnas Moskva Perekonnaseisuameti xxx osakonnas.
  2. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht S Hageja I La esitas 01.12.2021.a kohtule avalduse abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kolis kostja 2021.a oktoobris välja poolte ühisest elukohast Tallinnas. Kostja viibib Vene Föderatsioonis. Hageja ei tea kostja viibimiskohta. Hageja arvates on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja palub abielu lahutada. Hageja jäi menetluse jooksul abielu lahutamise nõude juurde. Kostja O L kirjalikus vastuses vaidleb abielu lahutamisele vastu. Kostja väitel suhtlevad pooled pidevalt. Kostja soovib jätkata hagejaga perekonnaelu ning ka hageja on soovinud perekondlikke suhteid taastada. Kostja ei soovinud kohtuistungil osaleda ega tema muul viisil ärakuulamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus lahendab tsiviilasja sisuliselt, vaatamata kostja puudumise istungilt. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kostja on abielu lahutamisele vastu. Hageja palub kohtul abielu lahutada ja kinnitab, et ei pea kooselu taastamist võimalikuks. Kohus ei anna pooltele leppimisaega, kuna hageja soovib kindlalt abielu lahutada. Poolte kooselu lõppes oktoobris 2021.a, seega aasta tagasi. Hageja ei soovi kooselu taastada. Kohus lahutab poolte abielu põhjusel, et abielu on vabatahtlik ühendus. Kohus ei saa kostja palvel hoida abielulises ühenduses hagejat, kes selles olla ei soovi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.