← Eesti

1-21-5389/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-21-5389 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi üldmenetluses Daniel Mürgi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. mai 2022 otsus Apellant prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask Teised apellatsioonimenetluse pooled Daniel Mürk. Isikukood 50210040217; elukoht XXX,; viimati kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
  3. novembri 2019 otsusega KarS § 274 lg 2 p 3 järgi 1-aastase vangistusega, mida suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, saades 3 aasta ja 6 kuu pikkuse liitvangistuse; tõkendit kohaldatud ei ole süüdistuses Ringkonnaprokuratuuri Daniel Mürgi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. mai 2022 otsuse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhiosa, asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
  6. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  7. Varem Viru Maakohtu
  8. novembri 2019 otsusega nr 1-19-7736 KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistatud Daniel Mürgile esitati KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdistus vägivalla kasutamises 1

(7)võimuesindaja vastu seoses tolle ametikohustuste täitmisega. Kokkuvõtlikult seisneb süüdistus järgnevas.
  2. aprillil 2021 viibis D. Mürk kinnipeetavana Viru Vangla R-hoone R4 eluosakonna kambris nr R
  3. Samal päeval oli A.R. teenistuses Viru Vangla R-hoones, täites oma teenistuskohustusi Viru Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri ametikohal. Ajavahemikul kell 17.26.05 kuni 17.27.49 teostas A.R. oma ametiülesandeid Viru Vangla R-hoone R4 eluosakonna kambri nr R413 kambriukse juures, kus toimus kinnipeetav D. Mürgile õhtune toidujagamine. Korraldades kinnipeetavate toitlustamise täitmist ja saates kinnipeetavatest toidujagajaid, tekkis A.R. il vaidlus D. Mürgiga, kes keeldus sel päeval sepikut jagavalt köögitoimkonna liikmelt toitu vastu võtmast ja nõudis, et sepikuviilu ulataks talle hoopis köögitoimkonna teine liige, kelle tööülesandeks oli tol päeval supi jagamine. D. Mürk võttis kambrisse vaid supi. Kui A.R. pärast toidu väljajagamist kambri toiduluuki sulgema asus, lõi D. Mürk ootamatult rusikaga vastu suletavat toiduluuki, et see taas avaneks. Löögi tulemusena avanes luuk hooga ja tabas luuki sulgeva A.R. i paremat labakäeosa, tekitades A.R. ile valu ning tervisekahjustuse: 1 cm pikkuse kriimustuse parema labakäe kämblaseljal. D. Mürk oli pikaajalise kinnipeetavana teadlik, kuidas sulgub ja avaneb toiduluuk ning et luugi kinni lükkamiseks ja riivistamiseks on valvuril vaja olla luugiga füüsilises kontaktis ning seista kambriukse juures. Seega pani D. Mürk teo toime (vähemalt) kaudse tahtlusega: kui D. Mürgi tahtlus ei pürginudki koosseisulise tagajärje (valu ja/või tervisekahjustuse tekitamine) saavutamisele, möönis ta siiski selle saabumise võimalikkust. Maakohtu otsus
  4. Viru Maakohtu
  5. mai 2022 otsusega mõisteti D. Mürk õigeks. Kohus märkis järgmist.
  6. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses toodud ajal oli A.R. võimuesindajaks KarS § 274 mõttes ning täitis oma ametikohustusi. A.R. i ütluste kohaselt oli ta kahe toidujagajaga toidujagamisel ja avas D. Mürgi kambri toiduluugi. D. Mürk keeldus ühe toidujagaja käest sepiku vastuvõtmisest ja soovis, et sepiku annaks talle teine toidujagaja. A.R. selgitas D. Mürgile, et nii ei saa. Siis hakkas A.R. toiduluuki sulgema. Luugi kinnitusriivid käivad raskesti ja ta ei jõudnud veel riivi sulgeda, kui D. Mürk lõi vastu luuki. Toiduluuk kohe lahti ei paiskunud ja A.R. andis D. Mürgile korralduse luugist eemalduda. Kui A.R. proovis uuesti riive sulgeda, paiskus toiduluuk lahti, tabades tema paremat käelaba. D. Mürk tunnistab, et ta lükkas toiduluuki – ta soovis, et see avaneks, et ta saaks jätkata valvuriga suhtlemist ja saaks sepikuportsjoni. A.R. i ütluste kohaselt tundis ta toiduluugiga vastu kätt saamisest üsna tugevat valu ja mõni minut pärast toidujagamise lõpetamist valveruumis olles märkas ta, et tema käel on kriimustus ning sinna hakkas tekkima sinikas. Põrutust oli käel tunda 3–4 päeva. Vigastust nägi ka valvur Rauli Neeme, kelle ütluste kohaselt tuli A.R. valveruumi ja näitas kätt, millel oli marrastus. A.R. selgitas talle, et D. Mürk lükkas toiduluuki hetkel, kui tema oli seda sulgemas, toiduluuk avanes ja ta sai sellega vastu kätt. Ka vangla meditsiiniõena töötav tunnistaja I.G. kinnitas, et A.R. pöördus tema poole, ta vaatles A.R. i ja koostas selle kohta õiendi. Sellest õiendist nähtub, et A.R. il ei olnud kaebusi, kuid tema paremal käel oli 1 cm kriimustus. Toimunud sündmusi kinnitab ka valvekaamera salvestis ja selle kohta koostatud vaatlusprotokoll.
  7. Seega on tõendatud, et süüdistuses toodud ajal täitis A.R. vangivalvurina oma ametikohustusi, kui kambris paiknev D. Mürk lükkas rusikaga kambri toiduluuki, toiduluuk avanes ja tabas luuki sulgeva A.R. i paremat labakäeosa, põhjustades talle valu ning tervisekahjustuse, st 1 cm pikkuse kriimustuse parema labakäe kämblaseljal. Seega saab KarS § 274 järgse kuriteo objektiivse koosseisu lugeda täidetuks. 2
(7)
  1. Subjektiivsest küljest eeldab see kuritegu vähemalt kaudset tahtlust.
  2. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse kui ettevaatamatuse ühe vormi intellektuaalne element on samasisuline: mõlema puhul peab isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. A.R. i, D. Mürgi ja R.N. e ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestisega on tõsikindlalt tuvastatud, et D. Mürk pidas võimalikuks, et toiduluuki surudes/lükates see avaneb vabalangusega ning võib tabada toiduluugi sulgemisega tegeleva valvuri kätt. D. Mürk on teadlik, kuidas käib toiduluugi sulgemine: valvur peab igal juhul panema käega toiduluugi kinnisesse olekusse, siis sulgema riivid ja lõpuks panema luugi võtmega lukku. D. Mürk teadis, et A.R. on toiduluugist käe kaugusel, sest algul pani ta toiduluugi kinnisesse olekusse käega. Seega pidas D. Mürk igal juhul võimalikuks, et kui ta lükkab sel ajal toiduluuki teatud jõuga, võib see avaneda, langeda oma raskusega vabalt alla ning kahjustada valvuri kätt ja/või põhjustada talle valu.
  3. Tahtluse või ettevaatamatuse voluntatiivsest küljest tuleb hinnata, kas D. Mürk möönis koosseisulist tagajärge ehk valu ja tervisekahjustuse põhjustamist. Kui see nii oli, oli tagajärg kaetud D. Mürgi kaudse tahtlusega. Kui D. Mürk lootis aga tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärge vältida, tegutses ta ettevaatamatult kergemeelsuse vormis. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, tuginema isiku jaoks teadaolevatele asjaoludele ning ei tohi olla sõltuvuses isiku poolt kontrollimatust juhuslikkusest.
  4. D. Mürk teadis, et A.R. paikneb toiduluugist käe ulatuses. Videosalvestiselt nähtuvalt üritas A.R. lukustada toiduluuki kolm korda. Kahel korral oli toiduluuk kinnises olekus, jäi riivistamata ja A.R. langetas käed keha kõrvale. Kolmandal korral, kui A.R. i vasak käsi oli riivi juures ja parem käsi toiduluugi läheduses, paiskus toiduluuk lahti ja tabas A.R. i paremat kätt.
  5. D. Mürgi sõnul lähtus tema sellest, et kuivõrd A.R. toimetab riiviga, on tema käed riivi juures toiduluugi ülaservas. Selline D. Mürgi selgitus on eluliselt veenev ja nagu nähtub salvestiselt ning vaatlusprotokollist, vastab see ka reaalsusele. Kolmest korrast kahel oli A.R. i parem käsi kas lukuava juures või toiduluugi läheduses, ühel korral aga keha juures. Seega oleks ebaõige järeldada, et toiduluugi sulgemisel on A.R. i üks käsi riivi peal ja teine kasvõi suure tõenäosusega toiduluugi kõrval selliselt, et vabalangusel tabab toiduluuk tema paremat kätt. Valvuri käte asend võib toiduluugi sulgemisel olla igal korral erinev ja kinnipeetaval ei ole võimalust mõistlikult eeldada, millises positsioonis valvuri käed täpselt on. Kuuldes riivide liigutamise häält, oli D. Mürgil mõistlik uskuda, et A.R. i käed on riivide ehk toiduluugi ülemise serva juures.
  6. D. Mürk lähtus sellest, et kui toiduluuk on kinnises olekus, on valvuri käed riivide juures ülaservas ja toiduluugi lükkamine ei ohusta valvurit füüsiliselt. Seega oli D. Mürgil mõistlik alus uskuda, et loodud oht (toiduluugi jõuga lükkamine väljapoole) ei realiseeru tavalise kulgemise korral tagajärjes (valvurile valu või tervisekahjustuse põhjustamine). Ka kõrvaltvaataja seisukohalt ei ole põhjendatud lugeda toiduluugi avamise tavalise kulgemise tagajärjeks just valvurile valu või tervisekahjustuse põhjustamist – see oleks vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Toiduluugi konstruktsioon peab siiski olema selline, et ka vabalanguse tagajärjeks oleks luugi lahtine olek, mitte aga valvuri kehavigastus.
  7. Tunnistaja R.N. e selgitas, et teatud asjaolude esinemisel ei ole välistatud, et valvur võib toiduluugi servaga vastu kätt saada. Näiteks koges tema kunagi seda, et toiduluuk avanes ootamatult selle deformeerumise tõttu. Kui D. Mürk olnuks tähelepanelikum ja kohusetundlikum, võinuks ta mõista, et loodud ohtu ei ole teatud juhtudel võimalik vältida ja et 3
(7)mingil hetkel on vähemalt valvuri üks käsi toiduluugile väga lähedal (siis, kui valvur hakkab seda võtmega lukku panema). Tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma käitumise korral pidanuks D. Mürk arvestama, et kambri ukse juures seisab valvur, kes võib hakata tegelema toiduluugi lukku panemisega ning ta oleks pidanud hoiduma toiduluugi seestpoolt jõuga avamisest. D. Mürk aga lootis sellele, et kui toiduluuk on kinnises olekus, on valvuri käed toiduluugi ülaservas riivide kohal ja toiduluuk avaneb valvurit kahjustamata. Seega tegutses D. Mürk toiduluuki jõuga avades ning valu ja tervisekahjustust põhjustades ettevaatamatult. See tähendab, et KarS § 274 järgse kuriteo subjektiivne koosseis ei ole täidetud ning D. Mürk tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioon
  1. Maakohtu otsuse peale esitas prokuratuur apellatsiooni, taotledes D. Mürgi süüditunnistamist ning karistamist KarS § 274 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kokkuvõtlikult on apellatsiooni argumendid järgmised.
  2. Prokuratuuri hinnangul pani D. Mürk teo toime kaudse tahtlusega.
  3. Võimaliku tagajärje ettenägemist, enda käitumise ohtlikkuse äratundmist ja seeläbi intellektuaalse elemendi esinemist D. Mürgi tegevuses jaatas ka Viru Maakohus. D. Mürk lükkas või lõi rusikas käega kambriluuki, mis selle tulemusel lahti paiskus. Niisuguses olukorras puudub põhjus väita, et D. Mürk ei saanud aru, mis võib olla tema tegevuse tagajärjeks. Pikaajalise kinnipeetavana oli D. Mürk vaieldamatult teadlik, kuidas toiduluuk sulgub ja avaneb. Samuti oli ta teadlik, et luugi kinni lükkamiseks ja riivistamiseks on valvuril vaja olla luugiga füüsilises kontaktis ning seista kambriukse juures. Puudub alus kahelda selleski, et luuk ei olnud selle lahti lükkamise hetkeks veel suletud (sulgemisprotsess oli käimas), kuna riivide ja luugi luku sulgumise helisid ei olnud (veel) kostnud. Ka D. Mürk ise eeldas, et luuk on selle lükkamise hetkel veel riivistamata. Sellest tulenevalt pidi ta eeldama / aru saama sellestki, et teisel pool ust/luuki teostab valvur sel ajal endiselt luugi sulgemistoiminguid.
  4. Voluntatiivset elementi sisustades lähtus maakohus D. Mürgi selgitustest, et ta arvas A.R. i toimemas luugi lahti lükkamise hetkel riiviga, mistõttu tema käed on suure tõenäosusega toiduluugi ülemise serva/riivi juures ja seega loodud oht ei realiseeru. Konkreetseks faktiliseks asjaoluks oleks kohtu sellise käsitluse kohaselt D. Mürgi varasemad teadmised, kuidas toimub tavaliselt luugi sulgemine ja ka tema arusaam, et riivi heli tähendab kahtlematult selle riivi kontakti valvuri kätega. Samas jättis maakohus tähelepanuta iseenda järelduse, et luuki sulgeva valvuri käte asend võib toiduluugi sulgemisel olla igal korral erinev ja et kinnipeetaval pole võimalik kambrist seest näha, millises konkreetses positsioonis valvuri käed on. Nähtuvalt kohtus uuritust on toiduluugi sulgemine valvuri jaoks rutiinne töö, mis tavajuhul kestab vaid loetud sekundid. Luuki sulgeva valvuri käed on sulgemistoiminguid (luugi kinni lükkamine, kahe riivi sulgemine, luku võtmega sulgemine) tavapäraselt tehes pidevas liikumises. Seejuures ei ole sulgemistoiminguteks mingit kindlat järjekorda ja see sõltub iga üksiku valvuri individuaalsetest harjumustest (riiv-lukk-riiv vs lukk-riiv-riiv vs riiv-riiv-lukk). Luuk on igal juhul selle sulgeja käe ulatuses ja seetõttu selle jõuga seestpoolt avamine ohustab kukkumisraadiuses asuvaid valvuri kehaosi.
  5. Videosalvestisest nähtub, et toiduluugi sulgemine ei toimunud tavapäraselt. D. Mürk püüdis korduvalt toiduluuki lahti suruda, millest tulenevalt oli A.R. omakorda sunnitud luuki korduvalt kinnisesse asendisse suunama ning tal õnnestus luuk lõplikult sulgeda alles kolmandal katsel. Olukorras, kus kummalgi pool ust viibiv isik tegi vastassuunalisi jõupingutusi luugi avamiseks/sulgemiseks, ei saanud D. Mürk eeldada, et A.R. teostab sulgemistoiminguid 4
(7)tavapärasel moel ning tema käsi või käed ei ole luugi vabalt alla langemise / kukkumise raadiuses.
  1. Eeltoodut arvestades ei toetu D. Mürgi väidetav lootus tagajärje saabumata jäämisele mingitele konkreetsetele asjaoludele ja oli sõltuvuses tema poolt kontrollimatust juhuslikkusest (sh puudus tal teadmine, mil moel, hetkel ja järjekorras lahendab valvur tekkinud situatsiooni, mis lahknes tavapärasest rutiinist ning oli tekitatud kambris viibiva ja luuki avada üritava D. Mürgi poolt). Seega puudub põhjus rääkida D. Mürgi kergemeelsusest ning toimunu on hõlmatud vähemalt kaudsest tahtlusest. See omakorda tähendab, et antud juhul esines D. Mürgi tegevuses kuriteo kooseis. Apellatsioonivastus
  2. Kaitsja palub apellatsioonile esitatud vastuses jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et D. Mürgi õigeksmõistmine on õige ning apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Siiski ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega, vaid leiab, et D. Mürk tuleb õigeks mõista juba KarS § 274 lg 2 p 3 järgse kuriteo objektiivse koosseisu tunnuste puudumise tõttu. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
  4. Süüdistuses toodud faktilistes asjaoludes iseenesest vaidlust ei ole ja sündmused saab lugeda toimunuks nii, nagu need süüdistuses kirjeldatud on. Vaidlust ei ole selleski, et A.R. oli süüdistuses toodud ajal võimuesindajaks KarS § 274 mõttes, täitis oma ametikohustusi ja D. Mürk reageeris süüdistuses toodud viisil (lõi rusikaga vastu toiduluuki) just A.R. i tegevusele seoses tema ametikohustuste täitmisega. Et D. Mürgi tegevuse tõttu paiskus toiduluuk vastu A.R. i kätt ning A.R. sai sellest haiget ja tervisekahjustuse, leidis maakohus, et KarS § 274 järgse kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei täida KarS § 274 järgse kuriteo objektiivset koosseisu aga mitte igasugune võimuesindajale valu või tervisekahjustuse tekitamine.
  5. Vägivallateona peetakse KarS § 274 järgses kuriteokoosseisus silmas sellist tegu, mis iseenesest võiks vastata KarS § 120 või § 121 järgsele kuriteokoosseisule. Praegu tuleb vägivallateona kõne alla KarS § 121 järgne kehaline väärkohtlemine. Selle sätte kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine ja muu valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuigi esmapilgul näib, et D. Mürgi tegevus võinuks tõesti täita KarS § 121 järgse kuriteo objektiivse koosseisu tunnused, tuleb seda ringkonnakohtu hinnangul siiski eitada.
  6. Riigikohus on kehalise väärkohtlemise puhul korduvalt viidanud juhtunu intensiivsuse tähtsusele: vt nt lahendeid asjades nr 3-1-1-50-13 (p 11), 3-1-1-76-16 (p 19), 1-18-7833 (p-d 27 ja 29) ja 1-16-10326 (p 27). Ka on räägitud kannatanu olulisest mõjutamisest (lahend asjas nr 118-7833 (p 29). Kõrgeim kohus on asunud seisukohale, et inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamise korral ei saa rääkida karistusõiguslikult relevantsest tagajärjest (vt nt lahendeid asjades 3-1-1-29-15 (p 11.3), 1-18-7833/63 (p 27) ja 1-16-10326/51 (p 27)). Vastav hinnang tuleb sealjuures anda mitte kannatanu, vaid objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast (vt veelkord käesolevas punktis juba osundatud lahendeid). Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et oluline on seegi, millist mõju vaadeldav tegu ohvrile avaldab (Eschelbach – Beck OnlineKommentar zum Strafgesetzbuch,
  7. Edition, § 223, Rn 10) – kui mõju on väike (või puudub 5
(7)sootuks), võib olla põhjust asuda seisukohale, et karistusõiguslikku reaktsiooni ei ole tarvis. Niisiis on tegemist normatiivse hinnanguga: isegi kui tekitatakse tagajärg, mis esmapilgul vastab KarS §-s 121 kirjeldatule, ei pruugi siiski olla võimalik jaatada objektiivse koosseisu täidetust. Normi niisugune kitsendav tõlgendamine on põhjendatav ultima ratio-põhimõttega: karistusõigust kui isikute õigusi kõige intensiivsemalt piiravat õigusharu ei tohi rakendada bagatellrikkumiste korral. Näiteks on õiguskirjanduses leitud, et karistusõiguslikku sekkumist mitteõigustavateks bagatelltagajärgedeks on kriimustused või nahapunetused (Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil II.
  1. Auflage, § 13, Rn 9; Eisele. Strafrecht. Besonderer Teil I.
  2. Auflage, Rn 293).
  3. See, kuidas toiduluuk A.R. i kätt tabas ja mil viisil A.R. sellele reageeris, on jäädvustatud videole (kd 1, tl 15). Olles saanud luugitabamuse, astus A.R. sammu tagasi, rääkis D. Mürgiga, pani luugi lõplikult lukku ning jätkas oma ametikohustuste täitmist. Videolt ei ole näha ühtegi A.R. i reaktsiooni, mis viitaks tema valuaistingu kogemisele – seda ei vahetult toiduluugiga vastu kätt saamise hetkel ega ka sellele järgneva tegevuse käigus. A.R. selgitas kohtuistungil, et vanglaametnikuna peab ta jääma rahulikuks, võimalusel emotsioone mitte välja näitama ja lahendama olukorrad lõpuni (kd 3, tl 29 pöördel). Seda, et ta mõni aeg hiljem väitis D. Mürgile, et tal ei olnud valus, selgitas A.R. kohtuistungil sooviga mitte väljendada D. Mürgile oma tundeid (kd 2, tl 30). Niisiis ei välista A.R. i väliselt nähtava reaktsiooni puudumine tõesti seda, et ta tundis valu. Valu suuruse osas ütles A.R. kohtuistungil, et see oli üsna tugev (kd 2, tl 29). Niisugune määratlus ei võimalda siiski asuda seisukohale, et valu oli sedavõrd tõsine, et see nõuab karistusõiguslikku reaktsiooni. Märkimist väärib seegi, et vigastuste fikseerimise kohta koostatud õiendist (kd 1, tl 6) nähtuvalt A.R. meditsiiniosakonnas ca veerand tundi pärast juhtunut mingeid kaebusi ei esitanud. Muu hulgas ei toonud A.R. välja, et ta käsi oleks valutanud – A.R. iga tegelenud meditsiinitöötaja I.G. ütlustest (kd 2, tl 31) saab järeldada, et kui A.R. oleks viidanud valu tundmisele, oleks A. Gumennaja selle kirja pannud. Ka A.R. i käitumise põhjal vahetult pärast luugilt tabamuse saamist saab asuda seisukohale, et valu ei olnud kuigivõrd suur – vastasel juhul oleks järgnenud A.R. i mõninganegi n-ö automaatreaktsioon. Niisiis ei saa öelda, et D. Mürgi karistamise peab tingima see, et ta tekitas A.R. ile valu.
  4. Ka ei saa asuda seisukohale, et karistusõiguslikku sekkumist nõuaks A.R. il tekkinud tervisekahjustus. Nimelt fikseeriti A.R. il meditsiiniosakonnas 1 cm pikkune kriimustus parema labakäe kämblaseljal. On raske ette kujutada tervisekahjustust, mis oleks praegu tekkinust veelgi kergemat laadi. Ka meedik I.G. hinnangul oli tegemist kerge kriimustusega, mis mingit sekkumist ei vajanud (kd 1, tl 31). Niisiis tuleb sedagi pidada bagatelltagajärjeks, mis ei täida KarS § 121 koosseisu – ega ole seetõttu ka KarS § 274 pärane.
  5. Kõne alla ei tule ka D. Mürgi vastutus kuriteokatse eest. Isegi kui leida seda, et õigus on prokuratuuril ja D. Mürk möönis toiduluuki lahti lüües (lükates), et luuk tabab A.R. i, ei ole alust väita seda, et D. Mürk pidas võimalikuks ja möönis tegelikult tekkinutest raskemaid tagajärgi. Et lahti kukkuv toiduluuk tekitab sellega pihta saavale inimesele niisuguseid kerget laadi tagajärgi, nagu juhtus praegu, on märksa tõenäolisem kui see, et tagajärjed saavad olema raskemat laadi.
  6. Eeltoodu tähendab, et D. Mürgi õigeksmõistmine oli lõppastmes õige ja maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Et ringkonnakohtu argumentatsioon D. Mürgi õigeksmõistmise kohta erineb aga oluliselt maakohtu omast, muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosa, asendades selle põhjendused KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel käesoleva otsuse põhjendustega. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. 6
(7)(allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.