KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 31.03.2022 avatud e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-18697 Tsiviilasi E F hagi H L vastu ühisvara jagamiseks ja H L vastuhagi E F vastu korteriomandi xxx lahusvaraks tunnistamiseks Tsiviilasja hind E F hagi hind 3500 eurot H L hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja ja/või vastuhagis kostja: E F (ik: xxx; elukoht: xxx) Hageja ja/või vastuhagis kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post: irinavas@vestp.ee) Kostja ja/või vastuhagis hageja: H L (ik: xxx; elukoht: xxx) Kostja ja/või vastuhagis hageja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (e-post: info@ironlaw.ee ) esindajad Menetluse liik Asja arutami Asja arutamine kohtuistungil 03.03.2022 RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata E F hagi H L vastu ühisvara jagamiseks.
- Rahuldada H L vastuhagi E F vastu korteriomandi xxx lahusvaraks tunnistamiseks.
- Tuvastada, et korteriomand xxx (registriosa nr xxx) koos selle osaks oleva mõttelise osaga maatükist ja oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, on H L lahusvara. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- E F ja H L (endiste nimedega J B , J F ja H L ) abielu sõlmiti xxx. aastal ja lahutati xxx tõendab abielulahutuse tunnistus).
- E F hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos kuni abielu lahutuseni ja ostsid omale abielu ajal korteriomandi xxx (tõendab kinnistusraamatu väljavõte).
- Menetluse kestel väitis hageja, et tegelikult ostsid nad abikaasadena ikka osaku elamukooperatiivis 6000 dollari eest. Hageja väitel käis tema merel, teenis raha ja panustas 6000 dollarit elamukooperatiivi osaku ostmisse.
- E F sõnul ei ole ta elanud vaidlusaluses korteris viimased 23 aastat, ega selle eest ka midagi maksnud.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja koos hagiavaldusega abielulahutuse tõendi ja kinnistusraamatu väljavõtte ning vastuseks vastuhagile E F tööraamatu, mis tõendavad hageja töötamist merel ja J puidutehases, fotod, hageja töölepingu xxx.a tema töötamise kohta firmas B. Kostja vastuväited ja vastuhagi
- Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
- Kostja vastuväidete kohaselt kestsid poolte abielusuhted kuni
- aastani, sest alates sellest ajast oli tal juba uus mees I L, kellega nad alates xxx abielus on.
- Elamukooperatiivi osaku ostmiseks ei andnud raha kostja väidetel hageja, vaid kostja vanemad.
- Kuna hageja ei panustanud ei esimese osamakse tasumisse kooperatiivi osaku eest aadressil xxx, vaid seda tegid kostja vanemad, kooperatiivi liikmeks oli kostja, kooperatiivi edasisi osamakseid aitasid kostjal samuti tasuda tema vanemad, ning korteri ja selle juurde kuuluva maa sai erastada kostja, sest tema oli elanud koos tütrega nimetatud korteris, oli elamukooperatiivi liige ja sai pärast korteri erastamist korteriomandi omanikuks, ei ole nimetatud korteri näol tegemist poolte ühisvaraga, vaid kostja lahusvaraga. Kostja väidetel ei tundnud hageja 23 aastat huvi Lk
(5)2 korteriomandi vastu, ei panustanud sellesse sentigi, kuid kui kostja tahtis korteri poolte tütrele kinkida, teatas hageja, et tema ei anna selleks notari juures nõusolekut, sest kostja lasi hagejalt omal ajal välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks.
- Esitatud vastuhagis palub kostja tunnistada korteriomand xxx tema lahusvaraks.
- Kostja alternatiivsete vastuväidete kohaselt tuleks juhul kui kohus tunnistab korteriomandi ühisvaraks, kõrvale kalduda vara jagamise võrdsusest poolte vahel ning vähendada E F kasuks väljamõistetava hüvitise osa 25 686,22 euro võrra, sest hageja ei ole kunagi maksnud korteri kommunaalmakseid ega kandnud ka korteri remondiga seotud kulusid.
- Oma vastuväidete ja vastuhagi tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: G B avalduse, milles ta kinnitab, et tema ja tema abikaasa E B ostsid H KÜ kooperatiivi osaku (xxx) ja kinkisid selle oma tütrele H L, H LOV tõendi, et korterisse xxx korterisse on alates xxx sisse registreeritud kooperatiivi liige H L ja tema tütar J F, Harju Maavanema korralduse
- septembrist 1999 a nr xxx, millega määrati erastada ostueesõigusega H korteriühistule maa asukohaga xxx, KÜ H 22.10.2001 üldkoosoleku protokolli väljavõtte xxx ja xxx maa erastamisest, KÜ H akti
- jaanuarist 2001.a xxx ja xxx asuvate korterite reaal- ja mõtteliste osade korteriühistu liikmetele üleandmise kohta, KÜ H juhatuse koosoleku protokolli 23.10.2001.a korteriomandite seadmisest elamutes xxx ja xxx, Tallinna Hooneregistri tõendi
- detsembrist 2001 xxx ja xxx korterite valdajate kohta, Tallinna notar Ants Ainsoni 18.02.2002 avalduse korteriomandite kinnistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse orderi
- märtsist
- aastast, mille kohaselt oli elamukooperatiiv H liikmeks J F, kellel oli õigus kasutada eluruumi xxx krt xxx koos tütre J F , kostja nime vahetusega seotud dokumendid, M Š avalduse elamukooperatiivile H tema kooperatiivi liikmeks võtmiseks, G B pangakonto väljavõtted alates 16.09.1999 – 24.03.2002 Swedbankist ja alates 26.01.2010 – 27.11.2014 SEB Pangast, millega G B on tasunud kostja eest xxx arveid, J L Swedbanki pangakonto väljavõtte KÜ H arvete tasumise kohta ja tšekid, millest nähtub kostja poolt ehitusmaterjalide ostmine. Kostja taotles üle kuulata tunnistajatena ka G B ja I L. Kohtuotsuse põhjendused
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende abielu sõlmiti
- aastal ja lahutati 20.08.
- Nimetatut tõendab ka abielulahutuse tunnistus.
- Kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
- Seega tuleb selleks, et tuvastada kas korteriomandi xxx on poolte ühisvara või H L lahusvara lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest.
- Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtule esitatud tõendid tõendavad järgmist: - Haabersti Linnaosa Valitsuse Elanike registri tõend xxx tõendab, et elamispinnale xxx oli alates 02.04.1992 sisse registreeritud H L ehk kostja ja tema tütar J F ( I kd t/l 25); - G B kirjalikult antud selgitus (I kd t/l 23) ja tema tunnistajana antud ütlused kohtuistungil tõendavad, et tema ja tema abikaasa E B andsid ehk kinkisid oma tütrele 6000 dollarit kooperatiivkorteri xxx esimese osamaksu tegemiseks ning jätkasid kooperatiivi osakute maksmist ka edaspidi, sest tütrel ja E F selleks raha ei olnud; Lk
(5)3 kooperatiivkorteri xxx osakute maksmist G B poolt tõendavad ka tema pangakonto väljavõtted alates 16.09.1999 – 24.03.2002 Swedbankist ja alates 26.01.2010 – 27.11.2014 SEB Pangast, millistest nähtuvalt on G B tasunud kostja eest xxx arveid nii kooperatiivi osakute kui ka kommunaalteenuste eest kõigi nende aastate vältel; - H L oli endise kooperatiivi liige, millest hiljem moodustati KÜ H, anti talle korteriühistu poolt üle korteriomand xxx, mida tõendavad KÜ H akt
- jaanuarist 2001.a xxx ja xxx asuvate korterite reaal- ja mõtteliste osade korteriühistu liikmetele üleandmise kohta ja KÜ H juhatuse koosoleku protokolli 23.10.2001.a korteriomandite seadmisest elamutes xxx ja xxx (I kd t/l 31-34); - kuna maa oli ostueesõigusega erastatud juba Harju Maavanema korraldusega nr 3714 14.09.1999.a H korteriühistule (I kd t/l 26), esitati 25.01.2002 Tallinna notar Ants Ainsoni poolt avaldus korteriomandite kinnistamiseks kinnistusregistrile (I kd t/l 46) ja kostja kanti korteriomandi xxx, Tallinnas korteriomanikuna kinnistusraamatusse 19.06.2002 ( I kd t/l 5).
- Tulenevalt sellest, et enne 01.01.1995 kehtinud PKS § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ning sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, tuleb kohtu hinnangul asuda kohtuotsuse ps 16 märgitud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kooperatiivkorteri osak oli kingitud kostjale tema vanemate poolt tehtud 6000 dollarise sissemaksega elamukooperatiivile, kõik edasised maksed aitasid kostjal samuti teha elamukooperatiivile tema vanemad, mistõttu tekkis H L võimalus erastada talle elamukooperatiivi liikmena kasutada olnud eluruum xxx vastavalt tol ajal kehtinud eluruumide erastamise korrale, mistõttu on vaidlusalune korteriomand kohtu hinnangul H L lahusvara, sest E F ei ole ühegi kohtule esitatud tõendiga tõendanud, et ta oleks panustanud kooperatiivi osaku eest tasumisse, vaid ta kinnitas kohtuistungil ka ise, et ta ei ole 23 aastat vaidlusaluses korteris käinud, selle eest midagi maksnud ega sinna ka midagi panustanud. E F poolt esitatud tööraamat, mis kinnitab hageja töötamist merel ja J puidutehases, fotod, hageja tööleping
- maist 1992.a tema töötamise kohta firmas B, ei tõenda kohtu hinnangul tema väiteid, et esimese sissemakse elamukooperatiivi tegi tema oma teenitud raha eest.
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja E F hagi H L vastu korteriomandi xxx ühisvarana jagamiseks ja rahuldab vastuhagi, millega tunnistab nimetatud korteriomandi H L lahusvaraks.
- Kuna kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohal, et vaidlusalune korteriomand ei ole poolte ühisvara, puudub vajadus kohtuotsuses võtta seisukoht selles kas ja kui palju peaks hageja vähem hüvitist saama, kui korteriomand oleks ühisvara ja see tuleks võõrandada vastavalt hageja soovile enampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvestamata esitatud tõenditena ka J L Swedbanki pangakonto väljavõtte KÜ H arvete tasumise kohta ja tšekid, millest nähtub kostja poolt ehitusmaterjalide ostmine vaidlusaluse korteri remontimiseks, sest nimetatud tõendid vaidluse lahendamisel tõenduslikku tähendust ei oma. Samuti ei anna kohus kohtuotsuses hinnangut tunnistaja I L ütlustele, sest eelpool toodud asjaoludel ei oma tähtsust asjaolu millal lõppesid hageja ja kostja abielusuhted. - Menetluskulude jaotamine. Lk
(5)4
- Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §st 164 sätestatust, mis on erinormiks sama seaduse §-le
- TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesoleva vaidluse näol on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. iga menetlusosalise menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kuna kohus peab põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Juhindudes TsMS § 125 sätestatust määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. E F haguhind on juhindudes TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 5 sätestatust 3500 eurot ja H L hagihind juhindudes TsMS § 125 sätestatust samuti 3500 eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik Lk
(5)5