Obsah (8)

§ 448§ 405§ 444§ 637§ 162§ 178§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-118905 Tsivi

§ 448

lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, kohtu põhistused ja selgitused A7 Energy UÜ esitas 18.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2446.85 euro saamiseks. Kohus tegi 22.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.05.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik OÜ Seriakol esitas 25.05.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.06.2020 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis 16.12.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lepinguline võlgnevus summas 2394 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja

1. juuli 2020 seisuga lepinguliselt võlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras summas 90 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepinguliselt võlgnevuselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates
2. juulist
3. a kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda; kohustada kostjat tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja seisukohal hageja ei ole esitanud tõendeid teostatud tööde mahu ega seisukohti enda nõude aluste osas. Vaidlust ei ole selles, et hageja lepingus kokkulepitud töid ei teostanud. Hageja väited selle osas, et tööd jäid teostamata kostjast tulenevatel asjaoludel on paljasõnalised ja eluliselt ebausutavad olukorras, kus tööde lõplikuks teostamiseks ei esinenud mingisuguseid takistusi ja hageja ei ole selliseid takistusi ka kirjeldanud. Kostja leiab, et hageja nõuab kostjalt tasu vaatamata sellele, et jättis töövõtulepingus kokkulepitud tööd teostamata ning ühtlasi ei ole hageja kõrvaldanud ebaselgust nõude kujunemise osas, millele hageja enda hagivastuses viitas. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja hinnangul nõuet võimalik esitatud kujul rahuldada isegi kui eeldada, et hagis esitatud asjaolud vastaksid tõele. Hageja poolt esitatud nõude ulatus ei vasta hagiavalduses esitatud arvestustele ja vastavat ebaselgust ei ole hageja kõrvaldanud. Kostja leiab eelnevast tulenevalt, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata kuivõrd see on ebaselge, põhjendamata ning tõendamata. 2 2-20-118905 Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on tõendamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja vaidlusaluseid töid ei teostanud ja hageja ei ole tõendanud omapoolsete kohustuste täitmata jätmist kostjast tulenevatel asjaoludel.

§ 405

lg 1 (30.06.2020 - 09.01.2021 kehtinud redaktsiooni) kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et hagiavaldust ei võetud küll menetlusse lihtmenetlusena, kuid kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas 3 2-20-118905 määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 4