← Eesti

2-19-18552/115

Obsah (7)§ 231§ 436§ 230§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruar.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18552 Tsiviilasi B. K. K. hagi

§ 231

lg 2 mõttes omaks võtnud; o kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta elatist; o kui suures ulatuses täidab kostja lapse ülalpidamiskohustust vahetult ja kas see on piisav; o kas vanemad on taskuraha andmise osas omavahel kokku leppindu ülalpidamise osutamises muul viisil; o kas kostja täitis tagasiulatuva elatise nõude ajavahemikul vanemate kokkulepet ning kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine. 4. 11.10.2021 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et hageja igakuiste vajaduste suurus on 710 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest – eluasemekulu (elekter, fekaalivedu, 2

(9)kindlustused, ühistutasu) 170 eurot, toidukulu 190 eurot, sidekulu ja Spotify 35 eurot, hügieenikulu ning kosmeetika 35 eurot, juuste ja küünte värvimine 10 eurot, kulu riietele ja jalanõudele 85 eurot, koolukohustuste täitmise kulu 20 eurot, muud vältimatud kulud 100 eurot, trennikulu 50 eurot, tervishoiukulu 15 eurot (II kd, tlk 40-42). Muu hulgas nõustusid pooled istungil, et vaidluse all ei ole asjaolu, et pooled on varaliselt võrdsed.
  1. 24.01.2022 istungil vähendasid pooled kokkuleppel hageja igakuiste kulude suurust 695 euroni (II kd, tlk 185-187, 710 eurost arvestati maha 15 eurot trenni eest), millest loevad pooled peretoetuse arvelt kaetuks 60 eurot. See tähendab, et mõlemad pooled peavad katma enda poolt hageja vajadused 635 euro ulatuses, s.o 317,50 eurot ühe vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse suuruses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  4. oktoobrist 2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25.mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks 3

(9)eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tulenevalt

§ 230

lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus on selgitanud pooltele korduvalt nende tõendamiskoormust.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 01.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 325 eurot kuus ja tagasiulatuvalt 01.12.2018 – 30.11.2019 eest 3 220 eurot.
  2. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kuna elab koos hagejaga, annab kostjale hagejale ülalpidamist vahetult.
  3. Antud asjas puudub vaidluse selles, et hageja põlvneb kostjast ning hageja on alla 18 aasta vana. Seega esimesed kaks eeldust elatise nõude esitamiseks on täidetud. Kolmanda eelduse puhul tuleb tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kas kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja igakuiste vajaduste suurus on 635 eurot (II kd, tlk 185-187) ja pooled on varaliselt võrdsed (II kd tlk 41 pöördel). Seega on oluline tuvastada, kui suures ulatuses on kostja hageja vajadusi katnud.
  4. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Riigikohus on 12.05.2021 lahendis ts.asjas 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimese lause sätestatud peetakse silmas olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Kolleegiumi hinnangul olukorras, kus alaealine laps elab vähemalt 40% kummagi vanema juures, ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses lauses sätestatud olukord, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Samas on Riigikohus samas lahendis nentinud, et arvestada tuleb siiski ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest hoolitsemine, igapäevaste tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisugune vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Riigikohus on 09.06.2017 lahendis ts.asjas 32-1-35-17 asunud seisukohale, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju veedab laps ühe või teise vanema juues, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. 4

(9)Seega elatist peab tasuma vanem ja sellises ulatuses, millises vanem ei osuta ülalpidamiskohustust vahetult arvestades lapse igakuiste vajaduste suurust, s.o kas kostja rikub elatise tasumise kohustust. Käesolevas asjas hageja samas majas koos ema ja isaga, on hagejate vanemate kooselu läbi ning pooltevahelisest suhtlusstiilist võib järeldada, et elatakse küll samas elamus, kuid siiski mitte ühtse perena, mistõttu tuleks antud juhul lähtuda sellest, kui suured on kummagi vanema kulud hageja igakuiste 635 euro ulatuses (317,50 eurot, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et vanemad on varaliselt võrdsed, II kd tlk 41 pöördel) olevate vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab kostja ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb kostjal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. 12. Kostja esitas kantud kulude kohta koondtabeli (II kd, tlk 1164 pöördel), mille alusel kandvat kostja igakuiselt hageja ülalpidamiseks kulusid 351 eurot. Kulusid tõendas kostja pangakonto väljavõttega (I kd tlk 61-77, I kd tlk 177-191, II kd tlk 136 pöördel – 142, 144, 145-146 pöördel, 147 pöördel – 149 pöördel) ning lisatud oli arve mobiiltelefoni (II kd tlk 142 pöördel)ja Apple kella ostmise kohta (II kd, tlk 147). Kostja on 25.10.2021 menetlusdokumendis selgitanud (tlk 143), et kostja on koontabelis arvestanud hageja toidukuludeks ¼ kostja kuludest erinevates poodides, vaba aja kulud on kantud hageja arvelduskontole, hageja sidekuludeks (TV Play) on ½ kostja kantud sidekuludest, laenumaksete hulka on arvestatud ka hageja ema arveldusarvele tehtud tagasimaksed (kui laenusumma on panga poolt maha arvestatud hageja ema arvelduskontolt). Hageja on samuti esitanud koontabeli (II kd, tlk 4) hageja ülalpidamiseks tehtud ema kulutustest perioodil 01.06.2020 kuni 06.05.2021 ühe
(1)kuu. Samuti on hageja ema esitanud eluasemega seotud kulutuste kandmise kohta selgitusi 24.01.2022 istungil, viidates pangakonto väljavõtetele, mis tõendavad kulutuste kandmist (II kd, tlk 43 pöördel-135 pöördel). Alljärgnevalt toob kohus tabelis välja hageja vanemate poolt kokkulepitud igakuiste vajaduste suuruse kõrvutades need vanemate poolt kantud kulutuste ulatusega kuluridade lõikes. Kohus lisab, et kuna kostja on arvestanud kantud eluasemekulud pooleks, kuid majas elab siiski 3 inimest, toob kohus tabelis kostja kantud eluasemekulud välja suuruses, mis vastab 1/3-le kantud kuludele. Sama kehtib hageja poolt esitatud eluasemekulud kandmise kohta. Hageja vajadused kuus Eluasemekulud, 170 eurot – sh elekter, ½ 85 eurot fekaalivedu, kindlustused, ühistutasu, prügivedu toidukulu Sidekulu, spotify Hageja ema Hageja isa 5,01 (kodukindlustus iga kuu 15,04/3) + 2,22 (tagatise kindlustus kvartalis 20/3/3) + 15,17 (elekter 45,52/3) + 10 (ühistutasu 30/3) + 2,12 (prügivedu 6,37/3) + 28,67 (remondiks võetud väikelaenu tagasimakse 86/3) + 14,44 (fekaalivedu 1,5 kuu tagant, aastas 8 korda 65x8/12/3) = 77,63 eurot 83,42 (maja 8759/35/3) + 12,88 (remont 1348/35/3) + 15,50 (elekter 1627/35/3) = 111,80 eurot 190 eurot- 164 eurot ½ 95 eurot 97 eurot sh 35 eurot – 25 (telefon, internet, TV) + 28 eurot ½ 17,5 6,99 (Spotify) = 31,99 eurot eurot 5
(9)Hügieenitarbed ja kosmeetika 35 eurot – 25 eurot ½ 17,5 eurot Kulu küünte ja 10 eurot – 10 eurot juuste 5 eurot värvimisele Riiete ja 85 eurot – 40 eurot jalanõude kulu ½ 42,5 eurot Kulud 20 eurot – koolikohustuste ½ 10 eurot täitmisele Muud vältimatud kulud 100 eurot – 5,50 (Erik Orgu ½ 50 eurot toitumiskava) + 175 (laager) trennikulu 35 eurot – ½ 17,5 eurot Tervishoiukulu 15 eurot – ½ 7,5 eurot Taskuraha 3 66 Eeltoodule tuginedes asub kohus järgmistele seisukohale: - Eluasemekulud - hageja vanemad on sõlminud 10.08.20105 laenuleping nr xxxx (I kd tlk 60) ja hageja elukohaks olev kinnisasi on hageja vanemate kaasomandi (I kd tlk 60 pöördel). Asja materjalidest nähtub, et peamiselt kostja tasub majalaenu (I kd tlk 68— 75, 179-180 pöördel) ja remondilaenu (I kd 73-75) eest. Isegi, kui mõni kuu on majalaenu osamakse kantud, on kostja teinud hageja emale maha kantud laenuosamakse osas tagasimakseid (I kd tlk 61-67). Kostja on tõendanud, et tasub ka elektri eest Eesti Energia AS-le (I kd tlk 177, II kd tlk 144). Muude eluasemekulude alla minevate kulude kandmist kostja tõendanud ei ole. Hageja on esitanud tõendid, et hageja ema tasub samuti elektri eest AS-le Alexela keskmiselt 45 kuus eurot (II kd tlk 88 pöördel, 91 pöördel, 95 jne). Hageja ema pangakonto väljavõtetega on ka tõendatud, et hageja ema tasub kodukindlustuste eest keskmiselt kuus 21,74 eurot (II kd tlk 115, tlk 186), prügiveo eest 6,37 eurot (II kd tlk 87 pöördel, 98, 115 pöördel jne). Selle üle, et hageja ema maksab ka ühistutasu 30 eurot kuus (hageja ema ülekanded nt II kd tlk 110, 111) poolte vahel vaidlust ei ole. Kuna fekaalivedu ei ole kumbki pool tõendanud, kuid ilmselgelt tuleb fekaalivedu ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu tellida, loeb kohus selle kulu poolte vahel võrdses ulatuses täidetuks. Seega kokkuvõtvalt, hageja ema kannab eluasemekulusid ühe inimese kohta kuus 77,63 eurot ja kostja 111,80 eurot. Kuna hageja eluasemekulud kuus on kokku 170 eurot, millest ühe vanema osa on 85 eurot, hüvitab kostja ka 7,37 euro ulatuses hageja ema kohustuse. Kohus selgitab lisaks, et juhul, kui kostja tasub eluasemekulusid ka hageja ema eest, on tal viimase suhtes tagasinõudeõigus, kuid kuna antud juhul on arutamisel hageja elatise nõue ja pooled ei ole tõendanud, et neil oleks kokkulepe, et kostja poolt hageja ema eest eluasemekulude kandmise arvelt loetakse kostja ülalpidamiskohustuse täitmine täidetuks, ei võta kohus seda käesolevalt arvesse. 6
(9)- Toidukulud – hageja ema väitel ei osale kostja hageja toidukulude kandmises. Kuna kostja on tõendanud toidukulude olemasolu (I kd tlk 186-191, II kd 147 pöördel – 149 pöördel) ning arvestades, et majas, kus hageja elab, on poolte kasutuses ühine külmutuskapp ning võimatu on kindlaks teha, kelle ostetud toitu hageja tarbib, loeb kohus mõlema vanema poolt hageja toidu kulud kantuks. Kohus lisab, et hageja enda esitatud tõendist nähtub, et kostja osaleb poes kantud kulude kandmises (Saadan mulle palun poearve laias laastus“ (II kd tlk 159). - Sidekulud – kuna mõlemad vanemad kannavad ka sidekulusid ja kuigi spordikella soetamine (kostja soetatud) ei pruugi olla alati lapse igapäevaseks vajalikuks kuluks elatise mõistest, siis arvestades, et hageja ema tasub E. O. toitumiskava eest, loeb kohus Apple spordikella soetamiseks kulunud summa mõistlikuks kuluks. Hagejale ostetud telefoni osamaksed sidekulude alla lugemist on hageja ema ise 27.01.2021 istungil toetanud (I kd tlk 151 pöördel). Seega kohus loeb hageja sidekulud mõlema vanema poolt kantuks. - Riiete- ja jalanõudekulu – pooled on kokku leppinud, et hageja riiete- ja jalanõude kulu kuus on 85 eurot. Ilmselgelt on lapsel vaja riideid ja jalanõusid. Kostja on küll väitnud, et ostab hagejale ka riideid ja jalanõusid. Kostja on ise selgitanud oma koondtabelit selliselt, et kostja on koontabelis arvestanud hageja toidukuludeks ¼ kostja kuludest erinevates poodides, mis moodustab 97 eurot, kuid arvestades, et kostja osalus hageja toidukulude kandmisel oli kõik poekulud kokku kuus on hageja osas 97 eurot, kuid kostja osalus hageja toidukulude kandmisel on ainuüksi 95 eurot, loeb kohus riiete- ja jalanõudekulu kantuks kahe
(2)euro ulatuses, seega kostja ei ole kandnud hageja kulusid riietele ja jalanõudele 40,50 eurot. - Hügieenitarbed ja kosmeetika, sh juuste- ja küüne värvimise kulu – pooled on kokku leppinud, et igakuiselt kulub hagejale hügieeni- ja kosmeetikatarvete ning juuste- ja küünte värvimise peale 45 eurot (35+10). Kostja ei ole tõendanud ta oleks kandnud nimetatud kulusid. Kohtu hinnangul on aga iseenesest mõistetav, et hageja vanuses oleval tütarlapsel on eelkirjeldatud kulud ning kuna pooled on selle igakuises suuruses kokku leppinud, ei analüüsi kohus esitatud kulu suuruse mõistlikkust. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta nimetatud kulusid on kandnud, ei ole kohtu hinnangul kostja 22,50 euro ulatuses hageja vajadusi selle kuluartikli kandmises kandnud. Juhul, kui kostja poolt kantud kulud tuleb lugeda koontabelis „pood“ alla, siis ei saa kantud 97 eurost lugeda nimetatud kulutusi kantuks. - Koolikohustuste täitmise kulud – pooled on kokku leppinud, et hageja igakuine koolikohustuste täitmisele kuluv summa on 20 eurot. Hageja kumbki vanem ei ole tõendanud, milliseid ja millises ulatuses hageja koolikohustuste täitmiseks kulutusi tehakse. Seetõttu loeb kohus koolikohustuste täitmiseks tehtavad kulud mõlema vanema poolt kantuks. - Tervishoiukulud – sarnaselt koolikohustuste täitmise kuludele, ei ole pooled tõendanud, millises ulatuses on tervishoiukulusid kandnud, mistõttu loeb kohus nimetatud kulu mõlema hageja vanema poolt kantuks. - Trennikulu – Kostja tasus hageja võrkpallitrenni eest 11.01.2021 50 eurot ja 19.03.2021 50 eurot (II kd tlk 144). Hageja ema on tasunud võrkpalli eest 12.10.2020 (II kd tlk 81), 19.11.2020 (II kd tlk 84 pöördel), 18.10.2021 17,50 eurot 0,5 kuu eest (II kd tlk 118). Eeltoodust võib järeldada, et hageja trennikulu 35 eurot kannab alates 2021. aasta sügisest hageja ema, mistõttu tuleb kostjal tasuda trennikulu eest elatise näol 17,50 eurot kuus. - Muud vältimatud kulud – Pooled vaidlevad, kas kostja tasutav taskuraha tuleb vaadelda elatise maksmisena või mitte. Kostja on 11.10.2021 istungil küll öelnud, et 7
(9)taskuraha on hageja isiklik raha ning viimane teeb sellega, mida soovib, nähtub hageja ema pangakonto väljavõttest, et hageja on teinud enda arveldusarvelt hageja emale korduvalt ülekandeid, nt 03.01.2021 50 eurot „synna raha/mine tangi (mai saa korraga 150 kanda); 03.01.2021 100 eurot „makse“ (II kd tlk 106); 10.01.2021 25 eurot „Makse“ (II kd tlk 106 pöördel); 15.02.2021 15 eurot „Kardisõit“ (II kd tlk 107); 13.07.2021 40 eurot „Kardisõit
(30)ja praegu 10 euri arnele hiiumaa eest (pole rohkem)“ (II kd tlk 111 pöördel); 16.07.2021 15 eurot „apollo“ (II kd tlk 111 pöördel); 27.08.2021 10 eurot „hes“ (II kd tlk 114); 28.08.2021 25 eurot „haven“(II kd tlk 114 pöördel). See tähendab, et hageja finantseerib hageja teatud vältimatuid kulusid enda taskuraha arvelt, mida maksab hagejale kostja. Hageja ema pangakontol väljavõtetest ei nähtu, et hageja ema teeks hagejale sellises ulatuses ülekandeid taskuraha näol. Sellest tulenevalt vaatleb kohus kostja poolt hagejale kantud taskuraha muude vältimatute kulude kandmisena. Samuti on kostja finantseerinud prillide ostu 50 euroga (I kd tlk 185). Tuginedes eeltoodule loeb kohus kostja kohustuse muude kulude näol täidetuks.
  1. Tuginedes eeltoodule, asub kohus seisukohale, et kostja on osutanud ülalpidamist vahetult osaliselt, jättes poolte poolt kokkulepitud hageja igakuiste vajaduste suurust arvesse võttes täitmata ülalpidamise 43,13 (80,50 – 7,37 – 30 (1/2 peretoetusest) = 43,13) euro ulatuses, mis tuleb hageja kasuks alates 01.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja mõista. Perekonnaseaduse muudatusega seoses märgib kohus, et kuna pooled on hageja igakuistes vajadustes kokku leppinud, ei mõjuta seadusemuudatus kostja poolt hagejale tasutavat elatise suurust.
  2. Tagasiulatuva elatise osas märgib kohus järgmist. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamisse ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on möönnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas 3-21-136-13, p 12). Kuigi kostja on palunud võtta arvesse, et kandis kõik hageja seatud kulud hageja esimesel kümnel eluaastal kui töötas Soome Vabariigis (I kd tlk 175 pöördel, p 4), ei saa kohus tagasiulatuva elatisnõude lahendamisel sellekohast tasaarvestust teha. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei teinud hageja emale elatise näole ülekandeid perioodil 01.12.2018 kuni 30.11.
  3. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja täitis tagasiulatuva elatise nõude ajavahemikul vanemate kokkulepet ning kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine. Kostja väitel osutas ta hagejale ülalpidamist vahetult. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kuigi kostja tõesti osutas osaliselt hagejale ülalpidamist vahetult, ei ole kostja täitnud ülalpidamiskohustust 43,13 euro ulatuses. Võttes arvesse, et hageja elab oma vanematega koos ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodil 01.12.2018 kuni 30.11.2019 enda ülalpidamiseks elatist kostjalt nõudnud, ei ole kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud, sest see oleks kostja suhtes ebaõiglane ja paneks ta majanduslikult halba seisukorda.
  4. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole 8
(9)16.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise tasuma elatise hageja seadusliku esindaja S. K. arvelduskontole nr xxxx selgitusega „B. K. K. kuu elatis“. 17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 19. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.