KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 101sätestatud määra.

3. Määrata kindlaks punktis 2 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest (

§ 101lg 5; käesoleval ajal 30 eurot).

1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma elatise kalendrikuu eest ette, tasudes iga järgneva kuu elatise eelneva kuu
2. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J. A. arvelduskontole nr xxxx (Xxxx AS) selgitusega: „J.-L. – elatis“.
3. Jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja palus elatise arvutamisel kohaldada

§ 101lg 6 ja 7.

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 2-22-9345
2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
4. Harju Maakohtu menetluses on J.-L. U.i hagi R. U.i vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise miinimumsummas. Samuti palus hageja määrata kindlaks otsuse täitmise kord iga aasta
5. aprillil muutuva suurusega igakuise elatise suuruse arvestamiseks perekonnaseaduse (

) § 101 lg-te 3-7 sätestatut. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 näeb ette, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 2 2-22-9345 Hageja palus mõista kostjalt välja elatise summas 225,64 eurot kuus. Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid kujuneb seadusjärgseks elatiseks 225,64 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise summas 225,64 eurot alates 01.07.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, kuid mitte alla

§ 101sätestatud määra. Ts

MS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus jätab hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Hageja palus elatise arvutamisel võtta arvesse mh

§ 101lg 6 ja 7 sätestatud elatise vähendamise aluseid.

Selliseid asjaolusid hagiavaldusest ei nähtu, mistõttu nende tingimuste märkimine elatise arvutamisel ei ole asjakohane. Kohtutäitur ei saa formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt hinnata asjaolusid – nt kui palju hakkab tulevikus hageja kostjaga koos aega veetma (

§ 101

lg 6) või kostjal ja hageja seaduslikul esindajal sünnib veel lapsi (

§ 101lg 7).

Juhul, kui sellised elatise vähendamise asjaolud peaksid tulevikus tekkima, siis saavad pooled elatise suurust kokkuleppel muuta. Samuti võib pool vajadusel esitada TsMS § 459 elatise muutmise hagi. Kohus määrab kindlaks elatise suuruse arvutamise alused arvestades hagiavalduses märgitud asjaolusid,

§ 101lg 3 – 5 sätestatut.

Samuti määrab kohus, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette, tasudes iga järgneva kuu elatise hagejale iga eelneva kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J. A. arvelduskontole nr xxxx (Xxxx AS) selgitusega: „J.-L. – elatis“.
2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on TsMS § 314 lg 2 alusel 23.08.2022.a kättetoimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
3. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
4. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
5. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
6. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 3 2-22-9345
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Hageja ei taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
8. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
9. detsembri
10. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4