lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Hageja soovib hagist loobuda, kuna tema nõue on rahuldatud, kostja soovib asja edasist arutamist. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. Kohus saab hagist loobumist mitte vastu võtta vaid kahel juhul, mis antud juhul ei esine – kostja ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimetu ning antud asi ei puuduta avalikku huvi. Seetõttu puudub 2 kohtul alus hagist loobumist mitte vastu võtta. Kohtusse pöördumine on hageja vaba tahe ning hagejal on õigus
Kohus ei saa kohustada hagejat menetlema tema nõuet kui hageja ise seda ei soovi. Tsiviilasja saab kohus menetleda
lg 1 järgi aga üksnes juhul, kui kohtule on seaduses sätestatud korras esitatud hagi. Ilma hagita kohus tsiviilasja menetleda ei saa ning tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Kostja saab tsiviilkohtumenetluses nõudeid esitada läbi vastuhagi. Vastuhagi peab olema esitatud vastavalt seadusele (
Antud juhul vastuhagi esitatud ei ole. Kuna hageja hagist loobub, kohus peab hagist loobumise vastu võtma ning menetluse lõpetama, lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja nõue pärast hagiavalduse esitamist kostja poolt rahuldatud, mida on kinnitanud ka kostja ise. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on palunud kohtul jätta menetluskulud kostja kanda, kuid loobumise avaldusest nähtub, et menetluskulud on kostja poolt hagejale hüvitatud 16.05.2022. Menetluskulude hüvitamist on kinnitanud ka kostja. Seetõttu ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Hageja palub tagastada pool tasumisele kuulunud riigilõivust.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 87,50 eurot.
lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Antud juhul tuleb 05.10.2022 kell 14:10 määratud istungiaeg tühistada. Käesolevalt on kohtuistungi pidamise vajadus ära langenud, kuivõrd hageja on loobunud hagist ning hagis esitatud nõue on täies ulatuses rahuldatud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.