Obsah (4)

§ 66§ 15§ 16§ 18

4-22-2562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 15.09.2022 Tallinnas Tallinna kohtumajas koht Väärteoasja number 4-22-2562 Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Paesoo K

§ 66

lg 1 järgi määrata, et Carl-Rasmus Õunaste tasub talle määratud rahatrahvi ositi 5 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 52 eurot. 5. Süüdi mõista Carl-Rasmus Õunaste LS § 236 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360,00 eurot. 6.

§ 66

lg 1 järgi määrata, et Carl-Rasmus Õunaste tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 5 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 72 eurot.

1. Rahatrahvid tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangaarvele (EE891010220034796011, EE932200221023778606, EE701700017001577198 või EE777700771003813400). Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 4-22-2562 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 13.06.2022 koostatud väärteoprotokolli nr AB1617064 kohaselt juhtis Carl-Rasmus Õunaste 04.06.2022 kella 11.18 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Vabaõhumuuseumi tee 12 (Õismäe Raba bussipeatuse) juures mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, selliselt, et ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas sõiduki xxxx r/n xxxx vasakpoolset küljepeeglit, seda vigastades (varaline kahju fikseeritud fotodel), lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseid teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Carl-Rasmus Õunaste rikkus sellega LS § 46 lg 3; § 169 lg 4 p 4,5; 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1; § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.07.2022 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,22,007401 määrati CarlRasmus Õunastele karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320,00 eurot; LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420,00 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebuse esitaja teo toimepanemist, kuid leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse kohaldamisel arvestanud temapoolsete ütlustega õnnetuspaigalt lahkumise osas. Ta ei jäänud kohe seisma, kuna antud kohas oleks ta sel juhul liiklust takistanud, seisma jäi ta bussipeatuse vahetus läheduses ning proovis luua kontakti bussijuhiga. Selle loomise ebaõnnestumisel arvas (tagantjärele ekslikult) varalist kahju teisele osapoolele ei pruukinud tekkida, kuna tema poolt juhtivas sõiduautol oli peeglis üksnes mõra. Tema tegevuse põhjuseks ei olnud soov kõrvale hoiduda, tegemist oli vähese elukogemuse baasilt tehtud rumala hinnanguga. Tekkinud varaline kahju oli väga piiratud. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et on töötu üliõpilane, tal puudub regulaarne sissetulek. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Carl-Rasmus Õunaste poolt toimepandud rikkumine täielikult tõendamist leidnud väärteomaterjalidele lisatud videosalvestisega, millest nähtub, et Carl-Rasmus Õunaste poolt juhitud sõiduk ei arvesta autobussist möödudes oma sõiduki tavapärasest suuremate gabariitidega (Xxxx laius on üle 2 meetri, mis on oluliselt laiem kui enamik Eesti teedel liikuvaid autosid) ja riivab selle tagajärjel bussitaskus peatunud autobussi küljepeeglit. Samuti nähtub kuidas nimetatud sõiduk lahkub sündmuskohalt. Mõistetud karistuse osas märgib, et karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadaksegi konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistus. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvid tunduvalt alla 4-22-2562 sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on hinnanud Carl-Rasmus Õunaste süü suurust, tema tegude ohtlikust ning on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahvidega sellises määras suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui maakohus peab võimalikuks määrata rahatrahvid tasumisele osade kaupa. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 06.07.2022 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 223 lg 1 näeb ette mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt toime pandud liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus märgib, et antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja oli isikuks, kes 04.06.2022 kella 11.18 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Vabaõhumuuseumi tee 12 (Õismäe Raba bussipeatuse) juures sõitis mootorsõidukiga xxxx, r/n xxxx vastu liinibussi xxxx r/n xxxx vasakpoolset küljepeeglit ning riivas seda. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku Carl-Rasmus Õunaste süüksarvatav tegu LS § 223 lg 1 järgi tõendamist leidnud ja seda järgmiste tõenditega: Tunnistaja N. S. ütlustega, mille kohaselt tunnistaja selgitab, et töötab bussijuhina ning olles 04.06.2022 kella 11.10 ajal tööl seisis ta bussipeatuses Õismäe Raba, kui bussi küljepeegli vastu sõitis sõiduauto xxxx. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on sündmuskoha vaatlus teostatud 04.06.2022 kella 12.42 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Vabaõhumuuseumi tee 12 (Õismäe Raba ühistranspordi peatuses). Vaatluse alla on võetud teelõik Vabaõhumuuseumi teel „Õismäe Raba“ bussipeatus. Vaatluse käigus tuvastati, et tegemist oli kahesuunalise sõiduteega, mis oli kuiv ning kaetud asfaltkattega. Vaatlussuunas parempoolse sõiduraja laius oli 2,9m ja vasakpoolse sõiduraja laius oli 2,9m. Vaatlussuunas paremal oli bussitasku laiusega 2,6m. Vabaõhumuuseumi tee 12 territooriumile sõidutee servast vaatlussuunas 22,5m ja Vabaõhumuuseumi tee vaatlussuunas parempoolsest servast 0,1m kaugusel asus liiklusõnnetuses osalenud liinibuss xxxx r/n xxxx tagumise parempoolse nurgaga. Sama liinibussi esimese parempoolse ratta kaugus eelnimetatud teeservast oli 0,1m. Toimunud õnnetuses sai kahjustada bussi vasakpoolne küljepeegel Vaatlusprotokolli lisas on skeem liiklusõnnetuse kohta, kuhu on märgitud liiklusõnnetuses osalenud bussi asukoht ning tekkinud vigastused. 4-22-2562 Liiklusõnnetuse nr 1175 (juhtum nr 3100220304633) vaatlusprotokolliga, mille kohaselt teostati 13.06.2022 vaatlus mootorsõidukile xxxx, r/n xxxx ning mille käigus tuvastati nimetatud sõidukil olevad vigastused parempoolsel küljepeeglil. Menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt menetlusalune isik Carl-Rasmus Õunaste tunnistab, et juhtis 04.06.200 mootorsõidukit xxxx nr xxxx Vabaõhumuuseumi teel selliselt, et sõitis vastu bussi peeglit. Selgitab, et sõitis vastu bussi peeglit kogemata, sõiduk, mida juhtis oli uus ning ei tunnetanud selle gabariite. Vastu tuli sõiduk, kes tundus liikuvat tee keskel ja seetõttu jälgis, et ei jääks sõidukile ette, mistõttu jäigi märkamata bussi peegel. Peale õnnetust otsis kohta, kuhu seisma jääda, kuna tema taga oli veel sõidukeid. Kui tal õnnestus peatuda, siis pani enda sõidukile peegli tagasi ning mõtles mida edasi teha. Kuna talle tundus, et buss, millele otsa sõitis, oli lahkunud, siis olles ehmatuses otsustas sõita edasi sadamasse, et helistada autoomanikule ning teatada, et oli peegli lõhkunud. Videosalvestisega, millest nähtub, kuidas 04.06.2022 kella 11.18.35 ajal sõidab xxxx, r/n xxxx vastu liinibussi küljepeeglit. Kohus märgib, et asjas kogutud materjalide, so vaatlusprotokollide, videosalvestuse, skeemi ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega on üheselt tõendamist leidnud, et 04.06.2022 kella 11.18.35 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Vabaõhumuuseumi tee 12 (Õismäe Raba bussipeatuse) juures sõitis mootorsõiduk xxxx, r/n xxxx, mida juhtis Carl-Rasmus Õunaste, vastu bussi xxxx r/n xxxx küljepeeglit. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väärteomaterjalidega tuvastatud, et kaebuse esitaja rikkus LS § 46 lg 3 sätestatud liiklusreeglit ning põhjustades avarii tekitas ta teisele isikule varalise kahju, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte. Väärteoprotokolli nr AB1617064 kohaselt lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata; varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud asjaolu kinnitab nii tunnistaja kui ka Carl-Rasmus Õunaste ise. Samuti on nimetatud asjaolu tõendatud videosalvestisega, millest nähtub, kuidas Carl-Rasmus Õunaste poolt juhitud sõiduk lahkub sündmuskohalt. Menetlusalusele isikule, riivates peeglit selliselt, et peegli tükke lendab laiali, ei saanud toimunud avarii jääda märkamatuks. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik oli toimunud liiklusõnnetusest teadlik. LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. 4-22-2562 Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 nõuete rikkumine ning Carl-Rasmus Õunaste poolt toime pandud tegu vastab LS § 236 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Seega on LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist, leiab kohus, et Carl-Rasmus Õunaste pani toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.

§ 18

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani CarlRasmus Õunaste väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud peateele sõites selle ohutuses, s.t ei olnud piisavalt hoolas, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik liiklusõnnetusest mitteteatamise toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid vaatamata sellele otsustas ta sündmuskohalt lahkuda ja jätta liiklusõnnetusest teatamata. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik eesmärgi päraselt. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, Carl-Rasmus Õunaste on täitnud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärtegude subjektiivse koosseisu. Carl-Rasmus Õunaste teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on Carl-Rasmus Õunaste tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetavas konkreetses väärteos. Carl-Rasmus Õunaste süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukile tekitatud kahjustusega (kahjustus bussi peeglil). Samuti mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust see, et Carl-Rasmus Õunaste pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Arvestades bussile tekitatud kahjustuse suurust ning asjaolu, et Carl-Rasmus Õunaste pani teo toime kergemeelsusest, hindab kohus menetlusaluse isiku süüd väikeseks. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kahetsust, vaatamata asjaolule, et menetlusalune isik ei ole otseselt kahetsust avaldanud. Kohtu hinnangul näitab isiku kahetsust toimepandu osas tema poolt teo kirjeldamine, nt. tegemist oli rumala hinnanguga ja vähese elukogemuse tõttu. Kohtu hinnangul on võimalik sellest järeldada, et Carl Rasmus Õunaste kahetseb toimepandut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4-22-2562 Kohtuväline menetleja on Carl-Rasmus Õunastet LS § 223 lg 1 järgi karistanud 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Kohtu hinnangul arvestades asjaolu, et Carl-Rasmus Õunaste on varem karistamata isik ning tema süü ei olnud suur, esinevat kergendavat asjaolu, võib kohtu hinnangul kohaldatav karistus olla mõnevõrra väiksem. Kohus leiab, et Carl-Rasmus Õunastele on asjaolusid arvestades piisavaks karistuseks 65 trahviühikut, s.o 260 eurose rahatrahvi kohaldamine. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Carl-Rasmus Õunaste süü suurust, samuti seda, et Carl-Rasmus Õunaste ei ole varasemalt rikkumisi toime pannud. Kohtu hinnangul on usutav, et toimunu tekitas kerge šoki, mis isiku sõidukogemust (ca kolm aastat juhtimisõigust) ning võõrast autot kasutades on eluliselt usutav ning leiab, et Carl-Rasmus Õunastele on kohaseks karistuseks veidi väiksem karistus kui seda on määranud menetleja. Kohus leiab, et rahatrahvi suurus 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot vastab Carl-Rasmus Õunaste süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kuigi kaebuse esitaja ei ole taotlenud rahatrahvide ajatamist, leiab kohus, et arvestades mõistetud rahatrahvide kogusummaga, isiku majanduslikku olukorda, samas ka asjaoluga, et mõistetud karistus peab olema tuntav, mis paneks edaspidi käituma õiguskuulekalt ning tajuma tehtut, on kohane kui menetlusalune isik tasub talle mõistetud rahatrahvid 5 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab LS § 223 lg 1 järgi Carl-Rasmus Õunastele karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut, so 280,00 eurot ning LS § 236 lg 1 järgi karistuseks 90 trahviühikut, s.o 360,00 EUR. Mõistetud rahatrahvid tuleb tasuda 5 kuu jooksul kohtuvälise menetleja 06.07.2022 otsuses viidatud arveldusarvele. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/