järgi vangistusega 2 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 2 aastat Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise ajad Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Anastassia Bõstrova S.K 05.09.2016 ja 18.10.2016 RESOLUTSIOON
lg 6 alusel pöörata S.K-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-273 mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust, täitmisele. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu S.K poolt tehtud üldkasulik töö 101 tunni ulatuses (3 kuud 11 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. 1 1-16-273 S.K-le valitud tõkend – vahistamine - tühistada pärast kohtumääruse jõustumist. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 14.10.2016.a. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.02.2016 otsusega tunnistati S.K süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta vangistust - võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 2 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3, 4 korras asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulus 420 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 sätetele.
lg 2 p 2 ja p 4 alusel pandi lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja otsida endale 6 kuu jooksul töökoht. Kohtuotsus jõustus 26.02.
lg 6, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata S.K-le mõistetud karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 18.10.2016 kohtuistungil teatas S.K , et erakorralise ettekande sisu vastab tegelikkusele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata S.K-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.02.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek S.K suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S.K rikkus kontrollnõuet (ei ilmunud registreerimisele 18.08.2016) ja lisakohustust (otsida endale 6 kuu jooksul töökoht) ning ei teostanud korrektselt üldkasulikku tööd vastavalt varem koostatud ajakavadele. S.K on sooritanud talle täitmiseks määratud Ü KT 420 töötunnist 101 tundi ja sooritamata on 319 tundi üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades S.K seletusi, on kohus veendunud, et S.K hoidus tahtlikult kõrvale kontrollnõude täitmisest ja lisakohustuse teostamisest ning üldkasuliku töö 3 1-16-273 sooritamisest, kuna kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandaks temapoolset kohustuste mittetäitmist. Kohus leiab, et kuna süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud ning teinud kõik endast oleneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks näitab see seda, et tegemist on isikuga, kelle puhul pole põhjendatud kriminaalhoolduse jätkamine. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda on kriminaalhooldus teostamine tema suhtes ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasi teostamine S.K suhtes ei ole otstarbekakas, kuna ta on eelnevalt korduvalt näidanud, et ei soovi teha üldkasulikku tööd, mida kinnitavad ÜKT kontrolli tulemus, mille kohaselt ei täida S.K korralikult temale kohtu poolt pandud kohustust sooritada üldkasulikku tööd. Viimase talle koostatud ÜKT tegemise ajakava kohaselt pidi ta töötama perioodil 18.07.201612.08.2016, kuid ta ei teinud ilma mõjuva põhjuseta ära mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Seega tuleb pöörata Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.02.2016 otsusega nr 1-16-273 mõistetud karistus - 1 aasta 2 kuud vangistust täitmisele. Kuna S.K on jäänud täitmata 319 ÜKT tundi ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 319 päeva (10 kuud ja 19 päeva) vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.