1-16-273/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-273 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.G, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.10.2016 ja lõpp 02.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.04.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja S.G-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 1 S.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.02.2016 otsusega KarS § 423 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta vangistust võrra ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3,4 korras asendas kohus mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga 420 tundi ja määras selle tegemise tähtajaks 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus süüdimõistetu käitumiskontrollile ning lisakohustustele mitte tarvitada alkoholi ning otsida endale 6 kuu jooksul töökoht. Kohtuostus jõustus 26.02.
4. 18.10.2016 määrusega on Viru Maakohus KarS § 69 lg 6 alusel pööranud S.G-le Harju Maakohtu 18.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud 19 päeva vangistust täitmisele ning luges karistuse kandmise alguseks 14.10.
5. Kohtumäärus jõustus 03.11.
6. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla S.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung S.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul läheb ta vabanedes elama ema ja õe juurde, kuna elukaaslane viibib üksikemade varjupaigas ning ootab korterit. Töökohta vabanemisel pole, kuid loodab töötukassa kaudu saada tööle. Kinnitas, et tahab vabanemisel aidata oma peret, vanglasse rohkem sattuda ei taha, narkootikumidega mingit suhet ei oma, alkoholiga on probleeme olnud, kuid lubas hakata elama seadusekuulekat elu. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei pea võimalikuks S.G vabastamist vangistusest tingimisi enne karistusaja lõppu. Prokurör märgib, et kinnipeetav on oma käitumisega näidanud, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi, seega ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Prokurör juhib tähelepanu ka kõrgele retsidiivsusnäitajale. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglakaristust kannab teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemad varavastased kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule toimetulekuoskusele. Soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema juurde. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, üürileping on kehtiv kuni 01.12.
7. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedaseks on ema, kellega suhted on head ning toetavad. Kinnipeetava ema hinnangul tulevad nad materiaalselt toime: pere sissetulek koosneb sotsiaaltoetustest ja materiaalselt toetavad ka sugulased. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, koosneb kinnipeetava tutvuskond ilmselgelt kriminaalse taustaga isikutest. Kriminaalkorras on karistatud ka kinnipeetava ema. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (6 klassi) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetavat enne vangistust toetasid rahaliselt ema ja vanaema. Kohtu hinnangul suurendab töökoha puudumine uute kuritegude toimepanemise riski. S.G oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes, samuti on isik alkoholijoobes juhtinud autot. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis suureneb uute kuritegude toimepanemise risk. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 61%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, puudulik probleemide lahendamise oskus ning alkoholi tarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt lahendab S.G konflikte vägivaldselt ja kaotab kergesti enesevalitsuse. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole S.G-le positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja 3 järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S.G puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4