järgi tingimisi vangistusega 3 kuud
lg 1 ja 3 sätteid kohaldades 18-kuulise katseajaga - kehtivaid väärteokaristusi 4, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas U.S juhtis tahtlikult 30.07.2017 kella 02:00 ajal Tallinnas Pikaliiva 13 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,62 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,56 mg/g) ja põhjustas liiklusõnnetuse. Oma sellise käitumisega U.S rikkus LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega U.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Paul Pikma, süüdistatav U.S ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest U.S-ile karistuseks 9 kuud vangistust, mis asendada vastavalt
lg 1 üldkasuliku tööga 270 tundi, mille tegemisajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt
lõigetele 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lõike 1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on süüdistatav kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub U.S temale
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub U.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb U.S-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 48 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb U.S tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. U.S-ilt tuleb välja mõista joobe tuvastamise kulu kokku summas 38 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 791 eurot tuleb U.S tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 65,92 eurot. 2 Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
, § 75, § 50 lg 1 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada U.S
järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga 270 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada U.S üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.S kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama U.S määrata Tallinna Vangla Lääne–Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna
lg 1 p 1 alusel võtta U.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. LS § 127 alusel on U.S kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista U.S-ilt 705 eurot sundraha, joobe tuvastamise kulu 38 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 791 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 65,92 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse U.S ´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja 3 võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.