Obsah (14)

§ 428§ 407§ 168§ 67§ 657§ 654§ 457§ 68§ 171§ 175§ 177§ 433§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6529 Kohtuasi X

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus lõpetas
2. juuli
3. a määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-21-6529, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 90 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 13 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4. Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud hagiavalduse eesmärgiks saavutada olukord, et kostjal puuduks võimalus tsiviilasjas nr 2-20-13656 jõustunud kohtulahendit sundtäita. Maakohus leidis, et esitatud hagiavalduse läbi vaatamine eeldaks, et kohus asuks uuesti tuvastama asjaolusid ja hindama tõendeid, mida kohus on juba tsiviilasja nr 2-20-13656 raames teinud. Maakohus järeldas, et kohus ei saa käesolevas menetluses hageja poolt esitatud hagiavaldust sisuliselt hakata läbi vaatama, kuivõrd samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud tsiviilasjas nr 2-20-13656 tagaseljaotsus. Maakohus selgitas, et

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesoleval juhul oli Harju Maakohus teinud

1. novembril
2. a tagaseljaotsuse, seega leidis kohus, et hagi oli õiguslikult põhjendatud. Harju Maakohtu
3. novembri
4. a tagaseljaotsusele esitatud kaja jättis maakohus rahuldamata. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagile vastuväiteid tähtaegselt, ei tähenda, et hagejal oleks õigus uue tsiviilasjaga alustada kohtuvaidlust samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle. Lisaks märkis maakohus, et hageja ei saa kostjalt nõuda ka alusetu rikastumisega saadud hüve täitemenetluses nr 027/2020/2160, kuivõrd täitemenetlus on alustatud õiguspäraselt. Maakohus lõpetas käesolevas tsiviilasjas menetluse

§ 428lg 1 p 2 alusel.

8. Maakohus jättis kostja menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 90 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt tasuda viivist VÕS § 13 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus

1. Hageja esitas
2. septembril Harju Maakohtu
3. juuli
4. a määruse peale määruskaebuse.
5. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et on võimalikud ka lahendid, mis ei välista samas asjas uuesti kohtusse pöördumist. Üheks selliseks lahendiks on tagaseljaotsus, mille tegemisel ei kontrollita faktiliste asjaolude paikapidavust. Tsiviilasjas nr 2-20-13656 tehtud Harju Maakohtu
6. novembri
7. a otsuses on välja toodud ainult resolutsioon, kuid lahendist ei nähtu, et asjaolusid või asjaolude paikapidavust oleks üldse kontrollitud. 11.

§ 428

lg 1 p 2 välistab kohtusse pöördumise samadel alustel ja vaidluses sama eseme üle sisuline lahend. Käesoleval juhul ei ole tegemist sama nõudega, kuna Y nõue oli suunatud raha saamisele (kasutuseelis), kuid X nõue on esitatud eesmärgiga tagastada see õigus, mille kostja on saanud ilma sisulise lahendita, s.o tagaseljaotsusega. 3 12. Hageja märkis, et õiguspärane ei saa olla olukord, kus isikul pole võimalik pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole, kui tema suhtes teostatakse sundtäitmist täitedokumendi alusel, mille sisulist põhjendatust ei ole keegi kontrollinud. Kostjal oli võimalik

§ 407

lg 1 alusel taotleda ka sisulise lahendi tegemist, kus kohus oleks kontrollinud ka kostja hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust, kuid kostja nõustus tagaseljaotsuse tegemisega ja võttis sellega riski, et hageja nõudel tuleb vaidlus lahendada eraldi menetluses. Menetluse edasine käik

1. Harju Maakohus jättis
2. septembri
3. a määrusega hageja
4. septembri
5. a määruskaebuse menetlusse võtmata, sest hageja esitas määruskaebuse pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.
6. Hageja esitas Harju maakohtu
7. septembri
8. a määruse peale määruskaebuse ja palus ennistada menetlustähtaeg. Hageja selgitas, et võttis
9. augustil
10. a e-toimikus vastu Harju Maakohtu
11. juuli
12. a määruse menetluse lõpetamise kohta, mille järgselt sai ta e-toimiku kaudu e-kirja, mille kohaselt oli edasikaebamistähtajaks
13. september
14. a. Seega informeeris kohus ise hagejat valesti. Hageja on tegutsenud arusaama järgi, et kui kohus millestki informeerib, siis võib/saab eeldada, et see informatsioon on tõene. Seega palub hageja menetlustähtaeg ennistada ja vastavalt 03.09.2021 esitatud määruskaebusele menetlust jätkata. Vastavalt Harju Maakohtu
15. septembri
16. a käiguta jätmise määrusele tasus hageja
17. oktoobril
18. a kautsjoni ja selgitas, et taotleb menetlustähtaja ennistamist ning vastavalt
19. septembril
20. a esitatud määruskaebusele menetluse jätkamist.
21. Harju Maakohus rahuldas
22. novembri
23. a määrusega hageja
24. septembri
25. a taotluse tähtaja ennistamiseks ja ennistas hageja määruskaebuse esitamise tähtaja Harju Maakohtu
26. juuli
27. a määrusele, tagastas hagejale kautsjoni 200 eurot ning andis kostjale tähtaja hageja
28. septembri
29. a määruskaebusele seisukoha esitamiseks. Maakohus selgitas, et määruskaebuse esitamise viimane tähtpäev oli
30. augustil
31. a, kuid avaliku e-toimiku eksitavat teadet tuleb lugeda

§ 67lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks.

Kuivõrd hageja esitas ennistamise taotluse tähtaegselt, ennistas maakohus määruskaebuse esitamise tähtaja. Kostja seisukoht

1. Esmalt esitas kostja vastuväite Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrusele, millega maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ennistamise taotluse. Kostja märkis, et avaliku etoimiku kaudu saadetud automaatteates tähtaja määramise kohta on selgitatud, et teavitus on informatiivne ega ole õiguslikult siduv.
4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja jäi enda seisukoha juurde, et tsiviilasjas nr 2-20-13656 on tehtud jõustunud lahend, mis ei anna alust samas asjas uuesti kohtusse pöörduda. Muuhulgas juhtis kostja tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määrusele, millega ringkonnakohus muutis tsiviilasjas nr 2-20-13656 maakohtu põhjendusi ning jättis resolutsiooni muutmata. Nimetatud kohtumääruses kontrollis ringkonnakohus faktilisi asjaolusid ja andis nendele hinnangu.
7. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks 180 eurot. Kostja palus mõlema poole menetluskulud jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4
8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

§ 654lg-le 6 koosmõjus §-ga 659.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 20.

§ 428

lg 1 p 2 kohaselt ei ole lubatud asja menetlemine olukorras, kus samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi aluseks olevatel asjaoludel on hageja nõue poolte jaoks siduvalt lahendatud, mistõttu on põhjendatud menetluse lõpetamine otsust tegemata

§ 428lg 1 p 2 alusel.

1. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja tuvastada kostja õiguse puudumine rahalisele nõudele, millel põhineb tsiviilasjas nr 2-20-13656 tehtud
2. novembri
3. a tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlus. Hageja tugines asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud nõue ei ole põhjendatud ning maakohus ei ole tagaseljaotsust tehes asja sisuliselt lahendanud, muuhulgas ei tuvastanud maakohus faktilisi asjaolusid. Sellega seoses on hageja esile toonud vastuväited tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõudele. Tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitas Y X vastu kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõude summas 2580 eurot perioodi
4. jaanuar
5. a kuni
6. september
7. a eest kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXX, kinnisasi) kasutamise eest ning sissenõutavaks muutunud viivise kasutuseelise hüvitiselt 65.71 eurot, lisaks palus Y mõista X-lt Y kasuks välja kasutuseelise hüvitise 300 eurot kuus alates
8. septembrist
9. a kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui
10. veebruarini
11. a. Y palus X-lt välja mõista edasiulatuva viivise kasutuseelise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista kostjalt välja menetluskulud 800 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tsiviilasjas nr 2-20-13656 menetletud hagiavalduse kohaselt oli kinnisasi, mille ühe osa kasutamise eest Y soovis kasutuseelise hüvitist saada, Y ainuomandis ning see oli tema kodu. X kasutas kinnisasjal paiknevas elamus asuvat 1-toalist korterit, kuigi tal ei olnud õiguslikku alust korteri kasutamiseks.
12. Eelnevast nähtub, et hageja tugineb praeguses asjas esitatud nõude alusena samadele asjaoludele, millele tugines Y tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud hagiavalduses. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitas Y kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõude ning käesolevas menetluses esitas hageja tuvastusnõude, peaks kohus ka praeguse asja lahendamiseks kontrollima, kas Y-l oli X vastu nõue kasutuseelise saamiseks perioodi
13. jaanuar
14. a kuni
15. september
16. a eest ning edasiulatuvalt alates
17. septembrist
18. a kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui
19. veebruarini
20. a, lisaks kasutuseeliselt arvestatud viivisenõue. See tähendab, et kohus peaks käesolevas asjas kontrollima samu eeldusi, mida kohtud kontrollisid tsiviilasjas nr 2-20-
21. Kuivõrd praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-20-13656 esitatud nõudeid põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogum), on tegemist sama nõudega samal alusel (vt nt Riigikohtu
22. detsembri
23. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10). 5
24. Kolleegium selgitab, et erinevalt hageja määruskaebuses esitatud väitest, lõpetab kohus

§ 428

lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata ka siis, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud tagaseljaotsus. Ringkonnakohus märgib, et

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kolleegium selgitab, et tagaseljaotsus tähendabki otsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Tagaseljaotsuse eesmärgiks on võimaldada hageja rikutud õiguste kaitset juhul, kui kostja takistab hagi menetlemist, jättes hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastamata. Seega, jättes kohtu määratud tähtajaks hagile tsiviilasjas nr 2-20-13656 vastamata, võttis X riski, et kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaldab tagaseljaotsuse peale esitada kaja, mida Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hageja
2. detsembril
3. a ka teinud. Harju Maakohus jättis
4. jaanuari
5. a määrusega X avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. märtsi
7. a määrusega Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Muuhulgas tuvastas Tallinna Ringkonnakohus
10. märtsi
11. a määruses, et kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud, on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Seega ilmneb, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-20-13656 kasutanud edasikaebevõimalusi, kuid lõpptulemusena jõustus Harju Maakohtu
12. novembri
13. a tagaseljaotsus
14. aprillil
15. a, mis on hagejale

§ 457lg 1 alusel siduv.

25. Eelnevat arvestades lõpetas maakohus õigesti

§ 428

lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Kuigi hageja vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, ei ole ta menetluskulude vaidlustamiseks argumente esitanud. Seega ei ole põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust ega kindlaksmääratud menetluskulude hüvitist muuta.
2. Kostja esitas
3. novembril
4. a vastuväite Harju Maakohtu
5. novembri
6. a määrusele, millega maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ennistamise taotluse. Kolleegium selgitab, et kuivõrd

§ 68

lg 4 mõtteks on lahendada tähtaja ennistamise korral tähtaja ennistamise küsimus lõplikult, ei saa sellele määruskaebemenetluses vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-14, p 18). Menetluskulud
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

§ 171lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja menetluskuluks on määruskaebemenetluses esindajakulu 180 eurot (ei sisalda käibemaksu). Esindaja ajakulu oli 1 tund 30 minutit (tutvumine kohtu

1. novembri
2. a määrusega ja suhtlus kliendiga seisukoha esitamise teemal 15 minutit ning kostja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund 15 minutit) ja esindaja tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja lepinguline esindaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ning kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 6 Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu arvestades asja mahtu ja keerukust

§ 175lg 1 mõttes tervikuna põhjendatud ja vajalik.

Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra 100 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 150 eurot (100 eurot x 1.5 h). Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 29. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 433

lg 1,

§ 696lg 1).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 I lause).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale ei saa käesoleval juhul edasi kaevata (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 7