Obsah (14)

§ 440§ 162§ 175§ 168§ 657§ 654§ 448§ 651§ 456§ 436§ 177§ 173§ 178§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-200

) § 448 lg 1 p 1, lg 2 ja lg 4). Maakohus märkis, et on jätnud 10.09.2021 otsuse resolutsioonis vastava kulu ekslikult välja mõistmata. 15. Hageja on 15 reisija (19 nõude) osas esitanud kostja vastu põhinõude summas 8600 eurot. Kostja ei vaidle vastu kokku 12 reisija nõudele. Kohtu hinnangul on kostja võtnud hageja põhinõude õigeks 6200 euro ulatuses (

§ 440lg 1).

1. Kostja vaidleb vastu hageja põhinõudele 2400 euro (8600-6200) ulatuses.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijatel MV, RM ja EV oli kinnitatud broneering nr TN320311 kostja lendudele MYX557 23.08.2020 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Tuneesia (Enfidha) ja MYX558 30.08.2020 lähtepunktiga Tuneesia (Enfidha) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Eeltoodud lennud hilinesid rohkem kui 4 tundi.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud reisijate MV, RM ja EV (23.08.2020 lend MYX557 ja 30.08.2020 lend MYX558) osas. Kuna eeltoodud lennud hilinesid rohkem kui 4 tundi, siis nõuab hageja 2400 euro tasumist [(3 x 400)+(3 x 400)].
4. Hageja nõue on põhjendatud. Maakohus viitas VÕS § 824 lg-tele 1 ja 3, §-le 827, § 830 p-le 3 ja § 164 lg-le
5. Määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 1 p-i c kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega. Artikli 7 lg 1 p-i b kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 väljendatud seisukohale tuleb enam kui 3 tundi hilinenud lennud võrdsustada tühistatud lendudega.
6. Määruse artikli 5 lg 4 kohaselt lasub kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lendu teenindaval lennuettevõtjal. Liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on. Nagu nähtub nii määruse artikli 3 lg-st 5 ning põhjendustest 7 ja 12, ongi reisijatele hüvitise maksmise kohustus üksnes lendu teenindaval või seda teha kavatseval lennuettevõtjal, kui on rikutud kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi ja nende hulgas määruse artikli 5 lg 1 p-s c ette nähtud teavitamiskohustust. Nimetatut peab tõlgendama mitte ainult siis, kui veoleping on sõlmitud vahetult reisija ja lennuettevõtja vahel, vaid ka siis, kui leping on sõlmitud niisuguse kolmanda isiku vahendusel nagu reisibüroo. Üksnes niisuguse tõlgenduse puhul on võimalik täita määruse põhjenduses 1 kirja pandud eesmärki tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning garanteerida, et reisija, kelle lend broneeriti enne tühistamist kolmanda isiku vahendusel, saab teha kindlaks määruse artikli 5 lg 1 p-s c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmiseks kohustatud isiku. Seega ei oma siinkohal reisijate nõuete osas tähtsust, et lennu väljumisaega muudeti reisibüroost tulenevalt ning 5 2-21-2000 tulenevalt reisibüroo viivitustest väljumisaja muutmisel ei olnud kostjal võimalik reisijaid ka teoreetiliselt õigeaegselt teavitada.
7. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 143,83 eurot on põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis alates hagiavalduse esitamisest 08.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.09.2021 summas 405,26 eurot (215 päeva, 8% põhissummalt 8600 eurot) ning edaspidiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
8. Hageja sissenõudmiskulu summas 760 eurot (19 x 40) on VÕS § 1131 lg 1 alusel iga loovutatud nõude osas põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.
9. Hageja on menetluse kestel osaliselt nõudeid vähendanud ja nõuetest loobunud kostja kasuks. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse põhinõude 6200 euro osas, mis moodustab hagihinnast (10 191,83 eurot) 60%. Seega jätab kohus hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ja 60% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda (

§ 162lg 1, § 168 lg 6).

24. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 4 tundi, kokku summas 672 eurot (4 h x 168 eur/h, koos käibemaksuga). Käesolev vaidlus ei olnud ülemäära keerukas, kuid hageja tugines suurele hulgale nõuetele, mis tuli kõik hagisse koondada. Riigilõiv 600 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1272 eurot (600+672), millest kostjalt tuleb välja mõista 508,80 eurot (1272 x 40%). Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja palub 11.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1300 (600 + 700) eurot.
2. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja loobus osaliselt hagist. Maakohus rahuldas hagiavalduse osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6200 eurot. Samuti rahuldati hagi muude nõuete, s.o põhinõude 2400 euro ja kõrvalnõuete osas. Seega rahuldati hagiavaldus 100% ulatuses. Kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 6).

Kostja on teadlikult eiranud hageja nõudekirju. Samuti oli kostja kohtuväliselt nõus kompromisslepingut sõlmima, milline ka allkirjastati. Paraku kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu pöördus hageja kohtusse.

1. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus mõistis ekslikult õigusabikulud välja koos käibemaksuga, kuigi hageja on käibemaksukohustuslane ega taotlenud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kostja apellatsioonkaebus
2. Kostja palub 11.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot ja viivise eeltoodud summalt (resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja sissenõudmiskulud 240 eurot (6 x 40 eurot) ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus vaidlustatud ulatuses rahuldamata.
3. Kohus on ebaõigesti jätnud määruse artikli 5 lg 3 käesolevas asjas kohaldamata. Esiteks oli lennuaegade muutmine tingitud asjaolust, mis ei olnud kostja kontrolli all. Reisibürool kui tšarterlennu tellijal on õigus otsustada, kas reis toimub planeeritud ajal või lükkub see edasi ning lennugraafiku muutmine ei ole tingitud kostja soovist või algatusest. Teiseks ei olnud kostjal võimalik kasutusele võtta mistahes mõistlikke meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, kuna kostja võis eeldada, et reisibüroo korraldusejärgne lennugraafiku muutmine on reisijate huvidest lähtudes kõige 6 2-21-2000 mõistlikum teguviis. Reisibüroo teavitas kostjat lennugraafiku muudatustest nii hilja, et reisijaid ei olnud võimalik määruse kohaselt ette teavitada. Reisibüroo poolt lennugraafikute muutmine toimub eelduslikult reisijate huvides. See tähendab ühtlasi, et lennu teostamine algselt planeeritud graafiku järgselt ei oleks olnud määruse artikkel 5 lg 3 mõttes „mõistlik“, kuivõrd määruse eesmärgiks on eelkõige kaitsta reisijate huve. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus, et maakohus mõistis menetluskulud välja ebaõigesti koos käibemaksuga.
5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 1160 eurot ning viivis menetluskuludelt. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 33.

§ 654

lg 2² ja

§ 448

lg 5 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 34. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot ja viivise eeltoodud summalt ning sissenõudmiskulud 240 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi põhinõude 6200 euro osas, tunnistas selles osas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks, eeltoodud summalt arvestatud viivise nõudes ja sissenõudmiskulude nõudes summas 520 eurot. Vastavas osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456

lg 4 teine lause) ning seega selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 35. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kostja poolt vaidlustatud osas. Maakohus on käesoleval juhul õigesti leidnud, et lendude MYX557 ja MYX558 puhul esinevad määruse nr 261/2004 artiklist 7 lg 1 p-st b ja artiklist 5 lg 1 p-st c tulenevad eeldused hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-st 6 neid ei korda.

1. Kostja ei vaidlusta, et vaidlusalused lennud hilinesid rohkem kui 3 tundi ning et Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb enam kui 3 tundi hilinenud lennud võrdsustada tühistatud lendudega. Lisaks ei vaidlusta kostja, et vaidlusaluste lendude puhul oleks artikkel 7 lg 1 p-i b järgi kolme reisija puhul hüvitise suuruseks kokku 2400 eurot.
2. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et praegusel juhul esineb artikli 5 lg-st 3 tulenev erisus hüvitise mittemaksmiseks. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Määruse põhjendusest 14 nähtub, et sellised erakorralised asjaolud võivad eelkõige 7 2-21-2000 esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, 1) mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja 2) väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kusjuures need kaks tingimust on kumuleeruvad. Teisisõnu hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest (Euroopa Kohtu 31.01.2013 otsus C-12/11, McDonagh, p 29; 17.04.2018 otsus liidetud kohtuasjades C-195/17, C-197/17–C-203/17, C-226/17, C-228/17, C-254/17, C-274/17, C-275/17, C-278/17–C-286/17 ja C-290/17–C-292/17, Krüsemann jt, p 34).
3. Kolleegium ei nõustu, et lennuaegade muutmine oli tingitud asjaolust, mis ei olnud kostja kontrolli all ning mis oma olemuselt ei olnud omane kostja tavapärasele tegevusele. Asjaolu, et kostja otsustas lennud edasi lükata reisikorraldaja palvel, oli kostja enda valik ega anna alust vaidlustatud osas hagi rahuldamata jätmiseks. Tegemist ei olnud erakorralise asjaoluga määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 3 mõttes, mida kostja ei saanud mõjutada ega vältida.
4. Kolleegium märgib, et määruse nr 261/2004 peamine eesmärk, nagu nähtub eelkõige selle põhjendusest 1, on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt asjaolu, et tegutsev lennuettevõtja on täitnud määrusest nr 261/2004 tulenevad kohustused, ei mõjuta tema õigust taotleda riigisisese õiguse alusel hüvitist rikkumise põhjustanud mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, nagu on ette nähtud selle määruse artiklis 13 (Euroopa Kohtu 17.09.2015 otsus C-257/14, van der Lans, p-d 26 ja 46 ning nendes viidatud kohtupraktika). Eelkõige on artiklis 13 täpsustatud, et määrus nr 261/2004 ei piira mingil moel lendu teenindava lennuettevõtja õigust taotleda hüvitist reisikorraldajalt või muult isikult, kellega lendu teenindav lennuettevõtja on sõlminud lepingu (Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus C-302/16, Krijgsman, p 30).
5. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu hageja apellatsioonkaebusele.
6. Kolleegiumi hinnangul on hageja apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Nii peavad ka menetluskulude jaotuse osas nähtuma kohtuotsusest kaalutlused, millel tehtud järeldused põhinevad. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas vastuolulised. Maakohus on rahuldanud hagi osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega 6200 euro ulatuses, kuid on otsuse põhjendustes menetluskulude jaotuse määramisel vastuoluliselt märkinud, et hageja on nõudest osaliselt loobunud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on ekslikult märkinud, et hageja on osaliselt hagist loobunud ning on eksinud seetõttu ka menetluskulude jaotuse märkimisel. Kuivõrd kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud ning ülejäänud osas on maakohus hagi rahuldanud (s.o kokkuvõttes on hagi rahuldatud 100 % ulatuses), siis on maakohtu menetluskulud põhjendatud jätta kostja kanda (

§ 162

lg 1, § 168 lg 6).

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on kostja andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on teavitanud kostjat, et reisijad on loovutanud kõik oma nõuded hagejale (tl 16, 17, 25, 31, 39, 45, 50, 58, 63, 68, 70, 85, 86). Lisaks on pooled pidanud läbirääkimisi kompromisslepingu 8 2-21-2000 sõlmiseks ning allkirjastanud ka kompromisslepingu (tl 91-92), kuid hageja selgitusest nähtuvalt kostja kompromisslepingut ei täitnud ning hageja pöördus kohtusse.

1. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja täiendavad maakohtus kantud menetluskulud. Kolleegium ei pea siiski põhjendatuks muuta maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu suurust. Maakohus on hageja lepingulise esindaja ajakulu pidanud põhjendatuks 4 h ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks.
2. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on menetluskulud ebaõigesti välja mõistnud koos käibemaksuga. Hageja on selgitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seetõttu on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses 560 eurot (4 h x 140 eurot/h). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1160 eurot (lepingulise esindaja kulu 560 eurot + riigilõiv 600 eurot), millise summa mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (

§ 177lg 4).

Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 140 euro (1300-1160) ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 44.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata vaid osas, milles hageja vaidlustab menetluskulude rahalist suurust (kuid kuulub muus osas rahuldamisele) ning

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1).

45. Kuna maakohus on hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

Kolleegium arvestab ka

§ 178

lg-ga 4, mille järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 46. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 210 eurot (1,5 h x 140 eurot/

1. h)ja riigilõiv 50 eurot. Hageja lepingulise esindaja toiminguteks on maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine (1
2. h)ning kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine (0,5 h). Hageja palus määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. 47. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja kulud kogu ulatuses põhjendatud. Kuna hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses nii menetluskulude jaotuse kui ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise, ning

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, arvestab kolleegium apellatsioonimenetluses hüvitatavate kulude suuruse määramisel hageja esindaja tehtud toiminguid üksnes osas, mis olid vajalikud menetluskulude 9 2-21-2000 jaotuse vaidlustamiseks. Arvestades hageja apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotust puudutavat sisu ja mahtu, võis lepingulisel esindajal kuluda apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotust puudutava osa koostamisele 15 min. Maakohtu otsusega tutvumise põhjendatud kuluks võib pidada 0,5 h. Kostja apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamise ajakulu 0,5 h peab kolleegium põhjendatuks. Ka hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära (140 eurot/h) peab kolleegium põhjendatud tasuks, mis vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu ringkonnakohtu menetluses 175 eurot (1,25 h x 140 eurot/h). Hageja põhjendatud menetluskulu on kokku 225 eurot (175 eurot + riigilõiv 50 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (

§ 177lg 4).

Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 35 euro (260-225) ulatuses. 48.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10