Obsah (5)

§ 120§ 121§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2112 Määruse kuupäev 13. oktoober 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Setomaa Vallavalitsuse 14. juuli 2018. a vastuse nr

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. esitas
2. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab sellele, et maareformimenetlusega seotud Setomaa Vallavalitsuse tegevuse tulemusena lasub tal maamaksu tasumise kohustus. Kaebaja märgib, et see ei ole õiguspärane, sest temal ei olnud 1,7 ha maad, mida talle lubati. Maa oli kirjas ainult avalduses, kuid seda maad ei olnud kuskilt võtta, sest vaba maad ei olnud. Kaebuse juurde on lisatud Setomaa Vallavalitsuse
3. juuli
4. a vastus nr 5-3/923-1, mille õiguspärasust palub kaebaja kontrollida. Samuti on kaebuse juurde lisatud Maksu- ja Tolliameti (MTA)
5. septembril 2022 väljastatud tõend nr 8-8/223601, mis tõendab kaebaja poolt maamaksu tasumist ajavahemikus 1997 kuni 2017 Y. kinnistu osas. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 3-22-2112 3.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse olemasolu on seega seotud asjaoluga, kas kaebaja õiguste riivet asjas saab jaatada või mitte. 3.

1. Kohus mõistab X. kaebust nii, et kaebaja sooviks on käesolevas asjas vaidlustada Setomaa Vallavalitsuse
2. juuli
3. a vastust nr 5-3/923-1, sest kaebaja hinnangul tuleneb talle sellest vastusest maamaksu tasumise kohustus. Kohus märgib, et nimetatud vallavalitsuse kiri kujutab endast vastust kaebaja
4. juuli
5. a avaldusele nr 5-3/
6. Kuigi kaebaja viitab õigesti sellele, et vallavalitsuse kirjast nähtub, et selle kuupäev on varasem, kui kaebaja poolt vallale esitatud kirja kuupäev, siis märgib kohus, et tegemist on ilmselge eksimusega/trükiveaga ning üks kuupäevadest (s.o kas
7. juuli 2018 või
8. juuli 2018) on ekslik. Eeltoodu ei muuda aga kirja õigusvastaseks. Vallavalitsuse vastuskirjast nähtub, et kaebaja soovis oma avalduses selgitusi talle varasemalt esitatud maamaksukohustuse kohta, leides, et see ei ole õiguspärane, sest ta ei ole olnud maa omanik. Vallavalitsus selgitas oma kirjas kaebajale maa ostueesõigusega erastamise asjaolusid ning seda, kellel on seadusest tulenevalt maamaksu tasumise kohustus, viidates sellele, et kui kaebaja ei nõustunud avalduse juurde lisatud
9. a maamaksuteatega, siis oli tal võimalik seda vaidlustada 30 päeva jooksul arvates teate saamisest. Kohus märgib, et vallavalitsuse vastuskirjaga ei ole kaebajale pandud maamaksu tasumise kohustust ning selles ei ole lahendatud mitte ühtegi taotlust ega tehtud mitte ühtegi otsustust, mis võiks kaebaja õigusi riivata. Tegemist ei ole ka dokumendiga, mis omaks tähtsust maa ostueesõigusega erastamise menetluses ja seda menetlust kuidagi mõjutaks. Kirjal on üksnes selgitav sisu. Seega ei ole Setomaa Vallavalitsuse
10. juuli
11. a kirja nr 5-3/923-1 puhul tegemist dokumendiga, mis kaebaja õigusi kuidagi riivaks. 3.
12. Mis puudutab kaebuse juurde lisatud MTA
13. septembri
14. a tõendit nr 8-8/22360-1, siis märgib kohus, et tegemist on tõendiga, mille MTA väljastas kaebaja
15. septembri
16. a avalduse alusel. Dokument tõendab, et kaebaja on tasunud perioodil 1997 kuni 2017 maamaksu Y. kinnistult. Kaebusest jääb selgusetuks, kas kaebaja soovis viidatud dokumenti esitada käesolevas asjas tõendina või on kaebaja sooviks ikkagi vaidlustada enda maksukohustust. Arvestades seda, et kaebaja on esitanud kohtule mitmeid kaebusi, mis seonduvad temale maa ostueesõigusega erastamise menetlusega ning on ka näiteks haldusasjas nr 3-22-654 viidanud maamaksu tasumisele kui asjaolule, mis võiks erastamismenetlust mõjutada, siis mõistab kohus, et kaebaja käsitab viidatud MTA dokumenti pigem tõendina. Kaebaja avalduse alusel väljastatud MTA
17. septembri
18. a tõend nr 8-8/22360-1 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riiva, sest selles sisaldub üksnes teave selle kohta, millise ajavahemiku eest ja kui palju on maamaksu tasutud. Tallinna Halduskohus on
19. septembri
20. a kohtuotsuses (jõustumata) asjas nr 322-654 p-s 30 kaebajale ka selgitanud, et maamaksu tasumine ei anna isikule mingit õigust maa ostueesõigusega erastamiseks ning maamaksu tasumise fakt ei oma maa ostueesõigusega erastamise menetluses mingit tähendust. Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks on siiski ka tema maamaksu tasumise kohustuse vaidlustamine, tuleks kaebajal selleks algatada eraldiseisev maksuvaidlus. Sellisel vaidlusel puuduksid aga esmapilgul edulootused, sest kaebajal kui maa kasutajal oli maamaksu tasumise kohustus (vt maamaksuseaduse § 10 lg 1). Kohus peab vajalikuks selgitada, et perioodi 1997 kuni 2017 puudutavate maksude tasumise kohustuse vaidlustamiseks on kaebetähtajad nüüdseks ka möödunud ning nende ennistamise võimalus väike. 3.
21. Eelnevat arvestades tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei 2 3-22-2112 ole kohtu menetluses olnud. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja kinnistu andmed tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3